Suńqarlar jyry
Súıiner súıikti eliń,
Japyraǵyn jaıǵan shynar.
Ańsatty-aý bıikteriń,
Suńqarlar, qaıdasyńdar?
Sandýǵash bola alar ma,
Saırasa saýysqanyń.
Quzdarǵa qona ala ma,
Taýyq pen taýystaryń.
Jolynda pysyqtardyń,
Eshkini el serke deıdi.
Jonynda mysyqtardyń,
Tyshqandar erkeleıdi.
Qashyrǵa er salǵanmen,
Arǵymaq bola almaıdy.
Qyrandar tuǵyryna,
Qumaılar qona almaıdy.
Myń esek jaramaıdy,
Bir tulpar tuıaǵyna.
Myń torǵaı panalaıdy,
Bir suńqar qııaǵyna.
Daryǵan janyma qut,
Babalar kıesinen.
Bóriniń táńiri artyq,
Itterdiń ıesinen.
Tirlikte teń be múlde,
Oryny bar ul-qyzdyń.
Jetpeıdi jalǵyz kúnge,
Jaryǵy bar juldyzdyń.
Tósinde tóldeıdi elik,
Taýlar kóp, danalar az.
Kólshikti kóldeı kórip,
Júzedi sarala qaz.
Alataý qut tarlanym,
Desem de tasyp, taıap.
Abaı men Muhtarlardyń,
Aldynda asyqtaı-aq.
Qan tógip kórse daǵy,
Ar tógip kórmegen el.
Arysyn berse daǵy,
Namysyn bermegen el.
Túlkiler qyran jemi,
Bolsa da aılasy bar.
Tý qylar tumarly eli,
Suńqarlar qaıdasyńdar?
Tý qylar tumarly eli,
Suńqarlar qaıdasyńdar?..
Shubat jyry
Bizdiń aýyl sekseýildi, túıeli,
Ieli el túıesimen kıeli.
Qutty dala qudiretin qarashy,
Jylany da aqqa basyn ıedi.
Tarıhtan kóshtiń aldyn ıeler,
Júk kóterer atandaryn súıedi el.
Sıyr emes sútimenen qadirli,
Shubatymen shyraılanbas túıeler.
Sútin soryp ingenderdi basqa uryp,
Tym orynsyz osqyrynba jas jigit!
Keıde tipti, ketken be dep oılanam,
Myna eldiń dymkástyǵy asqynyp.
Shańyraqty kóre almaısyń qostardan,
Buıda, buraý bári jlǵa tastalǵan.
Ingenderi indet úshin qamalyp,
Atandar júr ógiz syndy bos qalǵan.
Tuǵyryń bop turǵan shaqta otanyń,
Taýdan dańqy artyq emes jotanyń.
Aýzyndaǵy nárin jyryp qaıtesiń,
Erteń júgiń artylatyn botanyń.
Qıyn kúnder qııa asyrǵan kúshimsiń,
Túıelerim – qudyretimsiń, qutymsyń!
Býralary býyrqanǵan egeı el,
Qursaq emes, urpaq jaıyn túsinsin.
Kóńil jyry – júrek syry ot alar,
Bolashaqtyń bolsa eken dosy adal,
Erinime shubat tıgen shaqtarda,
Elesteıdi shólirkegen botalar...
Jarlynyń jalǵyz atymyn
Toıǵa da minip baratyn,
Qoıǵa da minip baratyn.
Kezegi kele qalǵanda,
Shanada súırep shabatyn.
Toltyrǵan taqyr taqymyn,
Jaralynyń jalǵyz atymyn.
Bala da minip alatyn,
Dana da minip alatyn.
Dep maqtanyp qanatym,
Baıgege de salatyn.
Aıańmen tolǵar aqylyn,
Jaralynyń jalǵyz atymyn.
Eshkimdi tistep, teppegen,
Ishpegi terden keppegen.
Ottasa alys ketpegen,
Dushpany qýsa jetpegen.
Aınalyp júrer jaqynyn,
Jarlynyń jalǵyz atymyn.
Alaqanat saýysqan,
Jaýyrynǵa jabysqan.
Jaýyzdyqqa jol bermeı,
Aýyzdyqqa qarysqan.
Arqalaǵan batyryn,
Jarlynyń jalǵyz atymyn.
Taǵdyr basyp tańbasyn,
Osy jólǵa salǵasyn.
Esek emes attarǵa,
Jolda qalý arǵa syn.
Bapsyz bolsam bolaıyn,
Atsyz ıem qalmasyn!
Eshkiler
Kerim ólke kez bolatyn kesh kirer,
Qońyr dóńnen qońyr keńes estiler.
Qııalymdy qytyqtady sondaıda,
Taý basynda taırańdaǵan eshkiler.
Oınaqtaıdy tastan-tasqa oıqastap,
Quz-qııalar túneredi oı tastap.
Júrgendigin oılaı ma eken osylar,
Seterleri, serkeleri qoı bastap.
Bıikterdiń baýraıynda sonylap,
Eshkiler-aı, eseptegen sony baq,
Serkelerdiń arqasynda senderdi,
Álpeshteıdi- aý,
Aýyl tóske qonyp ap...
Qyryqtyń qysy
Qylaýlap keldi qyryqtyń qysy,
Bılep tur oıdy bulttyń mysy.
Túlkiler túske kiredi taǵy
Keledi-aý shirkin, qyzyqtyrǵysy.
Ushady samǵap úmittiń qusy,
Kelmes-aý kimniń júrip-turǵysy.
Aq jólǵa salyp jibershi meni,
Aq jorǵa mingen qyryqtyń qysy.
Úsh qonaq ketti attanyp tezden,
Jırma bes qaıran shattanyp kezgen.
Qyryq belde de kóktem kúz bar ǵoı,
Degenmen jyldar emes-aý jezdem.
Qylyshtyń júzi qyryqtyń qysy,
Tez keler jannyń murt qyrǵysy.
Ekenin endi sezgendeı kóńil,
Adamnyń aılar qyrt qurbysy.
Qyryqtyń qysy keńesin shertip,
Qyraýly baqta keledi ertip.
Qarynda izim qalǵanymenen,
Kóktemi kelip keterme ertip.
Kelgenmen kóńil qylyq qylǵysy,
Ózińe málim quryqtyń kúshi.
Qyrqaǵa shyǵyp qalǵanyńdy oılap,
Tolǵantar toqsan qyryqtyń qysy.
Qańtardyń tańy qańtaryp tulpar,
Salbýrynyńa salaıyn suńqar.
Oıly da toıly qyryqtyń qysy,
Ózindik ómir áýenin shyrqar.
Qylyshtaı qııar salymymdy jer,
Degen bir oımen sabyryń kirer.
Kez kelip qalǵan sııaqty, qurbym,
Qasterli kúnniń qadyryn biler.
Qanatyn qyran qus qomdaǵandaı,
Samǵaıyn bıik kúsh somdaǵandaı.
Oılarymdy onǵa bólmeshi ýaqyt,
Qyryqqa deıin qys bolmaǵandaı!
Ózińdi ǵana tabamyn
Tań atty taǵy kúlimdep,
Hat bastadym kúnim dep.
Jaqyn jannyń qadiri,
Alystaǵanda bilinbek.
Aıtaıyn degen syrym kóp,
Jazaıyn degen jyrym kóp.
Barasyń-aý tań saıyn,
Tabynatyn pirim bop.
Qaradym tańǵy sholpanǵa,
Kóriner ystyq sol tańba.
Maǵan jyr bop jazylyp,
Aman júr qaıda bolsań da.
Elesiń erip janyma,
Kelesiń oıǵa tońsam da,
Qanatym óziń qadirlim,
Qaı bıikke qonsam da.
Saǵyndym degen sózden de,
Tabyndym desem shynyraq.
Jaqyn júrgen kezdende,
Barasyń ǵoı shyn unap.
Tursaq ta dáıim tildesip,
Ańsadym terbep jyr besik.
Sóz jetkenmenen qol jetpeı,
Júrmiz-aý jetim kúı keship.
Alys emes aıaýlym,
Qaýyshar kúnder júzdesip.
Aýasyn ańsap dalanyń,
Kórkine kóz sap qalanyń.
Jabyrqaý jalǵyz kúı keship,
Saǵynysh ánin salamyn.
Kókirek toly nala-muń,
Sen jaqqa jıi qaradym.
Ótkendi oıǵa salady,
Syńar izdi ár adym.
Men jaqqa sende qaraǵyn,
Baqyttymyn dep sanaǵyn.
Kermaraldaı keýdeńe,
Jyrymdy gúl qyp qadadym.
Elesimdi ańsap turǵanda,
Esigińdi qaǵamyn.
Bir kórsem-aý dep júrgende,
Bir kúni jetip baramyn.
Ómirde taǵy aılanyp,
Ózińdi ǵana tabamyn...
Qansonarda
Qarashanyń qalyńdap qyrbaq qary,
Sary kúzdiń jınaldy syrmaqtary.
«Kári quda» aq tonyn jaba saldy,
Dala jatty baladaı qundaqtaǵy.
Kósiledi keshegi kesteli bel,
Esiredi teristen eskeýil jel.
Sarshunaqtar bastaryn soıaýlaǵan,
Shýyldaıdy terisken, sekseýilder.
Qyzyl jonnyń qol salǵan talaıyna,
Qyraý turǵan murtyna, samaıyna.
Qyran alǵan qart ańshy qyrdan asty,
Dabyl uryp kóz tastap mańaıyna.
Kúni boıy iz shaldy, jalyqpady,
Jyra-jylǵa bári de jarytpady.
Tomaǵasyn aldy da qoıa berdi,
Biraq qyran kókte qur qalyqtady.
Qasqyrdan da turǵan joq qoryqqaly,
Qorlyǵy sol qoıan da jolyqpady.
Tyshqan jymy jatqanmen túlki izi joq,
Osy boldy ańshynyń toryqqany.
Burynǵydan ózgergen óńi múlde,
Kóldeı tolqyp kóp oılar kóńilinde.
Qansonarda qur qaıtty birinshi ret,
Sary taban saıatshy ómirinde.
Bizden artyq ań úshin dushpan bar ma,
Júgirgenin ustattyq ushqandarǵa.
Qorǵalmaǵan qońyr ań aýyp ketti,
Qaıran dala qor boldy tyshqandarǵa.
Shyndyq úshin shyńǵyryp shyqty daryn,
Qansonardan qur qaıtty quttylaryń.
Qyrandardyń aǵytyp aıaq baýyn,
Endi mysyq baptańdar, myqtylarym!
Serik Ábiluly 1973 jyly 4 aqpanda Qytaıdyń Altaı aımaǵyndaǵy Úlińgir kóli boıynda, Jetiaral degen jerde dúnıege kelgen. Shyńjań Ýnıversıtetiniń «Qazaq tili men ádebıeti» fakýltetin, Shyńjań partııa mektebiniń ekonomıkalyq basqarý fakýltetin bitirgen.
«Darıǵa-aı», «Sholpan», «Samal» pýblııstıkalyq, «Kúmis jebe», «Qobyz saryn», «Aqqý arman» jyr jınaqtary, «Kún» atty balalarǵa arnalǵan shalqyma, balladalar jınaǵynyń avtory.
Serik Ábiluly Qytaıdaǵy qazaq radıosynda uzaq jyldar qyzmet etip, sol eldegi qandastardyń mádenıetine eleýli úles qosqan tulǵanyń biri. Ol qazaqtyń tańdaýly 50 ánin qytaı tiline aýdartyp, ultymyzdyń keń taraǵan 500 kúıi men 200 halyq ánin taspaǵa túsirgen, 100-ge jýyq án mátini men kóptegen ánniń avtory, radıo efırinde 30-ǵa tarta roman oqyǵan tanymal dıktor, aqyn, ánshi, sazger.
Qulaqqa jaǵymdy qazaqy qońyr daýys ıesi Serik Ábiluly qazir atamekenge oraldy.
Foto Baýyrjan Jýasbaev
