Amangeldi Keńshilikuly. Meniń topyraǵym

765

Bıyl qazaqtyń uly aqyny Jumeken Nájimedenovtyń týǵanyna 85 jyl toldy. Osy oraıda adyrna.kz ujymy synshy, ádebıettanýshy Amangeldi Keńshilikulynyń Jumeken Nájimedenov týraly esseler kitabyn jarııalap keledi.

(Jalǵasy. «Jumekenge oralý» atty esseden)

Jumeken - qazaqtyń uly jany, Sovet zamanynyń kómeski tarta bastaǵan aspanynda kenetten jarq ete qalǵan juldyzy meniń óner álemindegi Temirqazyǵym boldy. Tuńǵıyqqa batyrǵan oılarymen kóńilimdi sıqyrlap alǵan aqyn ýaqyt óte kele meniń myna fánıdegi eń jaqyn syrlasyma, naǵyz dosyma aınaldy. Rýhymdy tereńirek taný úshin Jumekenniń jyr jınaqtaryn paraqtap, juldyzdary jymyńdaǵan túnderde jan syryn maǵan ǵana aqtarǵan aqynmen syrlasqan kezderim kóp. Ár oqyǵan saıyn ol maǵan jańa qyrynan ashyla túsip, meni únemi tań qaldyra túsetin. Janyma tynyshtyq bermeı júrgen kóptegen saýaldardyń jaýabyn men Jumekennen taptym. Eń alǵash aqyn shyǵarmalaryn oqyǵan kezdegi alǵan áserimdi áli kúnge deıin umyta almaımyn.

Bul 1985 jyly boldy. Ol kezde men orta mektepti bitirip, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetine oqýǵa túsken edim. Oqý ornymyzdyń jataqhanasy aranyń uıasyndaı ýildep jatatyn. Jastardyń bári de ol kezde shetinen ádebıetke jany qumar, armanshyl bolyp, bıik murattarǵa qolyn sozatyn. Ádebıetke qatysty pikirtalastardyń kórigi qyzyp, ár kim óziniń jaqsy kóretin aqynyn pir tutyp, bir-birimizge jeńistik bermeı, daýlasyp jatatynbyz.

Sol jyldary túrli baspalardan taıaýda ǵana dúnıe salǵan aqyn Jumeken Nájimedenovtiń «Qyran-qııa», «Meniń topyraǵym» jyr jınaqtary jaryq kórip, bul ádebıettegi ǵana emes, jalpy halyqtyń rýhanı ómirindegi eleýli oqıǵa boldy.

Ásirese, myna biz sııaqty júregi lúpildep, rýhanı keńistiktegi kez-kelgen jańalyqqa kóńili eleńdep, qulaǵyn túrip júretin jastarǵa Jumeken týyndylarymen tanysýdyń tıgizgen sharapaty kól-kósir. Uıqasyn kelistirip, jalǵan pálsapa soqqan qarabaıyr óleńderden ábden jalyqqan bizge tabıǵaty bólek, jumbaǵy mol, tylsymy tereń tutas bir álemniń esigi aıqara ashylǵandaı boldy.

Keýdemizde jastyqtyń oty jalyndap, birimizdiń sózimizdi ekinshimiz teriske shyǵaryp, pikirtalastyń oty jıi tutanyp qalatyn bizdiń ortamyzda kelispeýshilik jıi oryn alyp turatyn. Alaıda, Jumeken poezııasyna degen mahabbat bizdiń «bir qazanǵa syımaı júrgen basymyzdy» oılamaǵan jerden biriktirip jiberdi. Bárimiz de onyń ulylyǵyn moıyndap, aqyn óleńderiniń rýhymen tynystap, lázzat aldyq. Biz ol jyldary «Muqaǵalı – birinshi, Jumeken – ekinshi aqynymyz» degen sózderdi aıtqan emespiz. Uly aqyndarymyzdyń bárin de biz ol kezde halqymyzdyń bólýge bolmaıtyn janyndaı aıalap, ultymyzdyń aqyl-parasatyndaı qasterledik.

Aqynnyń biraz jyl baspada shań basyp jatyp qalǵan «Meniń topyraǵym» jınaǵy kenetten jaryq kórgende óz kitabymyz shyqqandaı kóńilimiz alyp-ushyp, máz-máıram bolyp qýandyq. Syrty jasyl Jumekenniń sol bir tomdyǵyn bir-birimizden surap alyp, jataqhananyń shaǵyn ǵana bólmesinde kýrstas dostarym Jumabaı, Martbek, Maqsatpen birge túni boıy uıyqtamaı óleńderin qaıta-qaıta oqyp, lekııaǵa bara almaı qoıǵan baqytty kúnderimdi qalaı umytamyn. Jumeken jyrlaryn eń alǵash oqyp, kóńilimiz alaburtqan ol jyldardy umytý múmkin be? Birinen biri asyp túsetin týyndylary sanamdy silkindirip, jan dúnıemdi teńseltip jibergendeı bolǵan ol kúnder kelmeske ketti ǵoı, shirkin. Jumeken álemimen tanysý maǵan erekshe shabyt pen qýanysh syılaǵan joq pa edi, sol jyldary. Átteń, sol bir kúnderdiń qaıtyp oralmaıtyny, qandaı ókinishti.

Syńǵyrlaǵan sózdiń emes, oıdyń mańyzdylyǵyna zor mán bergen aqyn jyrlarynan bizdiń bárimiz parasattyń kenishin taptyq. Jumeken bizge rýhanı tereńdigimizdi qaıtaryp bergendeı boldy. Óleńderinde qıratýshy kúshtiń qýaty shoǵyrlanǵan aqyn jyrlaryn oqı otyryp, ulttyq topyraqtan nár alǵan qazaq poezııasynyń butaqtarynyń bıiktep, tamyrlarynyń tereńdep ketkenine súısindik.

Saǵan da kerek topyraq,
Maǵan da kerek topyraq,
topyraq kerek basqaǵa,
tiken bop kókteý úshin de topyraq kerek masqara.
Salqyny uryp «saıtannyń»,
«jynnyń» jeli qaqsa da,
topyraqtyń kıesi qaqpaýy úshin, jaqsy aǵa.
úrkitpeý jón qustaryn,
kóbelegin jasqama!
Bóten oıym joq, tegi,
bólektigim tek meniń:
men - bala bop týǵanmen,
shybyq bolyp kóktedim.
Bir kóktemde búr shashqam,
Kún astynda kógerdim,
sarǵaıtqanda bir kúz kep
japyraǵymdy tógermin.
Kóp shaıqaldym daýylda,
zilzalar soqty údep,
kóktem lebi – eptirek,
quıyn da urdy kók tirep –
maıysqanym bolmasa,
maǵan qaýip joq emge:
butaqtarym – bıikte,
tamyrlarym – tereńde.

Ádebıettiń ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońyp, shyndyq úshin jany talaı jaralanǵan aqynnyń osylaı sóıleýge moraldyq quqy bar-tyn. Óıtkeni ol eli men jeriniń, dili men týǵan tiliniń taǵdyryn jyrlaǵan aqyn ǵana emes, halyqtyq qasıetimizdi saqtap qalý úshin kúresip, parasat bıigine kóterilgen kemeńgerimiz, qıyn ýaqytta bizdi adastyrmaı rýhanı tereńdikterimizdi tabýǵa kómektesken áýlıemiz de edi. Sondyqtan da biz aqynnyń ár sóziniń astarynda tereń maǵyna jatqan «Meniń topyraǵym» atty jyr jınaǵyn Allanyń sózderi jazylǵan Qurandaı basymyzǵa jastanyp oqydyq. Óleńniń san qyrly tabıǵaty arqyly naǵyz ómirdegiden de tereń Qudaılyq shyndyqty qazǵan shyǵarmashylyq sheberligine tánti bolyp, aýzymyzdy ashyp, kózimizdi jumyp tań qaldyq. .

Bárimizge taǵdyr bireý,
Bir yrǵaq,
ana tilin shamamyzsha jumyrlap
kelemiz ǵoı, sol til úshin eges qyp,
sen – qurysań,
men – qurysam emes túk,
birer kitap týmaı qalar myqtasa,
odan eshkim utylmaıdy – utpasa.
Eger, eger til qurysa?..
Saqta, «Alla»,
toqtyǵyńa,
kóptigińe maqtanba!

Astanasynda bir-aq qazaq mektebi bar halqymyzǵa tónip turǵan rýhanı qaýiptiń kúshti ekenin sezip, «Ana tilińdi asyra!» degen ay shyndyqty sol zamanda eń alǵash aıta bilgen de - tap osy Jumeken bolatyn. «Halqynyń qaıǵy-qasiretin bar tabıǵatymen, bar jan-júregimen, bar bolmys-bitimimen sezingeni» (Temirhan) úshin de biz ony jaqsy kórdik. Baqılyq bolyp ketse de, rýhymen jelep-jebep, sózimizdi sóılep, ana tilimizdiń keleshegi úshin bizben birge kúresken qaısarlyǵy úshin ony erekshe qurmettedik. Aqyn jyrlary máńgúrttermen bolǵan «myltyqsyz maıdanda» ústimizge kıip shyqqan saýytymyzdaı boldy.

Meıli eserler mensinbese qol siltep –
tilim tiri bolsyn tek!
Tilden qalyp ómir súrgen joq halyq –
shyndyq osy;
sol shyndyqty noqta ǵyp
kıgen durys – mal bolsań da – basyńa,
ashtan ólsek – biz óleıik – jasyma,
Seniń erkiń, baqpaı qoısań balańdy,
Asyrama, - arsyz bol da anańdy –
.......................................................
aınalaıyn,
ana tilińdi asyra!

Jastardyń ǵana emes, sekseninshi jyldardyń aıaǵynda jalpy ádebı ortanyń Jumeken poezııasyna degen yqylasy oıanyp kele jatqan-tyn. Qazaq poezııasynyń uly teńizine kúrkirep aqqan ózendeı bolyp quıylǵan jas aqyndardyń ishinde sol kezderi Jumekenge eliktep, óleń syndyrýdy úırenbegenderi kemde-kem.
Jıyrmasynshy ǵasyr basynda Reseıdegi kúmis ǵasyr aqyndarynyń tolysýyna Tıýtchevtiń týyndylary qalaı áser etse, sol ýaqyttaǵy qazaq poezııasynyń jańa jol izdep, oıynyń tereńdeı túsýine Jumeken shyǵarmalarynyń tıgizgen dál sondaı zor yqpaly bolǵanyn aıta ketýdi paryzym sanaımyn.

Sózimizdiń shyndyǵyna kóńilińizdi sendirip, kóz jetkizgińiz kelse, sol jyldary poezııamyzdyń shańyraǵyna bir ýyq bolyp qadalyp, tyrnaqaldy týyndylary jaryq kórgen aqyndarymyzdyń jyrlaryn saralap, oı talqysynan ótkizip kórińiz. Ónerde ózine ǵana tán jolyn taýyp, qoltańbasyn qaldyrýǵa umtylyp, izdenis jolyna túsken solardyń kóbisiniń shyǵarmashylyǵyna Jumeken poezııasynyń qatty yqpaly bolǵany taıǵa tańba basqandaı anyq kórinip tur. Átteń, sol ýaqytta poezııamyzǵa lek-legimen kelgen aqyndardyń óleńderin jiliktep-taldap bir úlken maqala jazýǵa ýaqyt murnymyzdan súrindirip, murshamyzdy keltirmeı júr. Áıtpese, aýzymyzdyń sýy quryp «jańalyq», «qubylys» bolyp maqtalyp jatqan talaı-talaı dúnıelerdiń Jumeken óleńderiniń álsiz varıaııasy ekenin dáleldep berýge shamamyz keledi degen oıdamyn. Aıtpaqshy, ólgennen keıin oǵan eliktep jyr jazatyndardyń kóp bolatynyn áýlıe aqynnyń ózi de kóripkeldikpen aıtyp ketken joq pa edi, bir óleńinde.

Jańbyr jaýsyn!
Jaýmaı qoısyn!
Bylaı da
Qatysym joq qara bultqa, qudaıǵa.
Sen – kókteısiń,
turǵan shaqta men aman,
butaqtarym, japyraqtarym, muńaıma!
Men amanda jarqyrap bir shyǵyp qal,
Japyraqtar, shı-butalar, shybyq-tal!

Jel, shýaqqa kórgen emen eleńdep,
Qus, kóbelek jazǵan emes meni emdep.
Kóterilgen saıyn sender bıikke
jerge kirip baramyn men tereńdep.
Butaq, saǵan bulbul kelip qonady,
Saırap otyr, saırap otyr ol áne.
Japyraq, seniń obalyń joq, obalyń –
shymshyqty da kóteretin joq áliń.
Al men týǵan topyraǵymda tońamyn:
jaýyn qurty – meniń jalǵyz qonaǵym.
Jıǵan sólim topyraq soryp jatyp ap –
Sony, sony sen ákettiń, japyraq!
Elep kózge ilgen emes meni eshkim,
kórinýge men de umtylǵan emespin.
Qaldym aqyr qan, boıaýdan jutap bar,
esesine, sen óstiń, shı-butaqtar.
Meniń nárim – jelge ushatyn qańbaq pa,
Jeldeı tarap ap kettińder jan-jaqqa.
Jo-joq, buldap jatqanym joq ony asa –
óz butaǵym tonasynshy – tonasa!
Razymyn taǵdyryma!
Bul da ras:
Taǵdyrlastar, o, tamyrlar, qurbylas,
ǵumyr boıy soryp bizdi jutatqan
bir-aq tilek tileıikshi butaqtan,
japyraqtan shańdaqtaǵy, joldaǵy.
Ne solǵanda qulaqtary salbyrap
ne tolǵanda jasyl basy jalbyrap
bizdi esine alyp qoısa – bolǵany...

Búgingi kúnniń bıiginen qarasaq, sekseninshi jyldardyń aıaǵy ónerdegi barymyzdy baǵalap, qadirine jetýge tyrysqan ádebıetimizdiń altyn kezeńi bolypty. Mine osyndaı «sháı iship, bir ádemi áńgime soǵatyndaı» mamyrajaı ýaqytqa tanylýy tap kelgen Muqaǵalı tvorchestvosynyń baǵy janyp, ol óz orbıtasyna tez shyǵyp ketti. Jurttyń bári uly aqynǵa kózi tirisinde kóre almaǵan qurmetin bildirip, tirliginde qııanat jasaǵandarǵa deıin rýhynan keshirim surap, maqala jazyp jatty. Muqaǵalıǵa tabynýdy sánge aınaldyryp jibergen jaǵdaıymyz da joq emes. Tipti, qyzǵanyshpen aıtylǵan qańqý sózder de halyqtyń Muqaǵalıǵa degen mahabbatynyń sel-tasqynyn toqtata alǵan joq. Talantty synshy Tursynjan Shapaıdyń sózimen aıtsaq, 80-shi jyldar – shartty túrde «Muqaǵalı dáýiri» bolyp, jyrqumar qaýymnyń eń ystyq iltıpaty aqyn tvorchestvosyna arnaldy.

Men ýnıversıtetke oqýǵa túsken jyldary ádebıetimizdegi Jumeken dáýiriniń tańy endi sibirlep atyp kele jatqan bolatyn. Túrli baspalardan jyrymdalyp, julymdanyp shyqqan bir-eki jyr jınaǵy qolymyzǵa tıgenine máz bolyp qýanyp, kóńilimiz eleńdep «Jumekentaný» kezeńiniń tezirek bastalýyn bárimiz de asyǵa kútkenbiz. Ókinishke qaraı, toqsanynshy jyldardyń alapat daýyly janyp kele jatqan úmitimizdi sóndirip tastap, ádebıetimiz eskegi joq qaıyqtaı baǵytynan aıyrylyp qaldy.

Jalǵasy bar

Pikirler