(Abaıdyń «Segiz aıaq» óleńine túsinik)
Qoǵamdyq sanaǵa Batystyń ilimderin sińirýdeı-aq sińirip kelemiz. Biraq onan kósegemiz kógerip ketkeni káne. Jastardyń mıyn bosqa keptirmeı, endi Abaı murasyn ilim deńgeıine kóteretin ýaqyt jetti. Qazaq fılosofııasy men áleýmettik ǵylymdary negizine Abaıdyń oı-tanymdary men kózqarastarynnege qalamasqa? Máselen, oıshyldyń qazaqtyń teris minezderin, jaqsy menen jamandy aıyra almaǵan qarańǵylyǵyn synaǵany – qoǵamdy azyp-tozdyrǵan bolystyq júıeni áshkere etkeni. Qý men sumdy, zorlyq-zombylyqty shenegeni – áleýmettik ádiletti jaqtaǵany. Ultyn órge súıregeni – saıası erkindikti kózdegeni. «Tolyq adam» ilimi – búkil adamzattyń joǵyn joqtaǵany. «Úsh súıý» ilimi – álemdik dinderdi túzetkeni. Qalaı degen kúnde de, qazirgi oqýlyq kitaptar osy syndy jelili metodologııaǵa zárý.
Tómendeáıgili «Segiz aıaqqa» zer salaıyq. Bodandyq zamannyń sıqy, soǵan sáıkes elmineziniń buzylýykestelengen. Keń panoramaly, uıqasy da aıyryqsha osy óleńgeMuhtar Áýezov: «Óleńdegi barlyq joldar sózben emes, qanmen jazylǵan joldar» dep joǵary baǵasyn beredi. «Qanmen jazylǵan»astarly sóz,onda azattyqty amanattaǵan degenuǵymda bar.
Kenesary kóterilisi basyp-janshylǵan soń, saıası erkindik kózden bul-bul ushty. Abaıǵa: «Endigi jol qaısy?Ultty progress órine jeteleıtin kúsh-qudiret qaısy?» dep bas qatyrýǵa týra keldi. Kóshpeliler kóshin órkenıettiń qııa-shatqaldarynan alyp shyǵar joldyń bárin anyqtaı kele, aqyrynda, otarlyq jaǵdaıda eń mándi, eń sheshýshi kúsh – eldik sanany oıatý, nadandyqtan arylý dep sheshti. «Segiz aıaq» óleńi osynyń kýási. Kólemi –25 shýmaq(ár shýmaǵy segiz jol).
Bas abaıtanýshy M.Áýezov: «Úlken óleń ...asa sheber arnaýdan bastalady» deıdi. «Arnaý» dep kirispeni, segiz joldan qaıyrylǵan aldyńǵy úsh shýmaqty (jıyny - 24 jol) aıtqan. Aıta óteri, arnaýdyń eki túri bar, jańa úlgidegi eki tomdyq jınaqta ekeýi de berildi.
Arnaýdan soń «Segiz aıaqtyń»:
...Qaınaıdy qanyń,
Ashıdy janyń,
Minezderin kórgende, -
degen yzaly sózdermen negizgi mazmun (22 shýmaq) bastalady.
Negizgi mazmundy shartty túrde úsh bólimge jikteı otyryp, zerttep-zerdeleý utymdy tásil sııaqty.Aldyńǵy bólim,8 shýmaqtyń (4-11) ózegi –adamgershilik tárbıe. Nadandyqtyń qoıý qarańǵylyǵyn aqyn aq júrek adamdyqtyń sáýlesimen tiledi. Yzaly, ashýly sózdiń qýatymen oı-sanany shabyttana qamshylaıdy. Bul bólimde qalyń eli qazaǵyn bes nárseden (ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq) qashyq bolýǵa shaqyrǵan. Mysalǵa erinshektik ádetke «Eginniń ebin, Saýdanyń tegin, Úırenip, oılap, mal izdeýdi» qarsy qoıady. Beker mal shashpa, ónerli bol! Kórkem minez ıesi, esti adam bol! Óstipqana orys, tatar, sart sııaqty halyqtarmen teńesesiń degen oı tastaǵan.
Joǵaryda aıttyq, Abaıdyńkózdegeni – teris minezdi túzetip, márt minezge,quldyq sanadan eldik sanaǵa jetý. «Bolmashy kekshil, bolsaıshy kópshil», «Eńbek qylsań erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı», «Birińdi, qazaq, biriń dos – kórmeseń, istiń bári – bos» syndy ulaǵattar á bastan-aq qanatty aforızmge, el aýzyndaǵy maqal-mátelge aınalǵan. Túbi tereńdigin, qoǵamdyq sanaǵa yqpaly kúshtiligin osynyń ózinen-aq ańǵarýǵa bolady.
Mysalǵa«Tamaǵy toqtyq, Jumysy joqtyq, Azdyrar adam balasyn» degen Abaı sózin zerdelep kórelik. Bul jeke adam túgili, uly ımperııalar quldyrap, irip-shirý sebebi aınadaǵydaı kórinetin qoǵam zańdylyǵy. Kúsh-qaıraty jumsalmaǵan eldi rýhanı azǵyndyqtosady. Ishki dińgegi bosaǵan mundaı eldi syrtqy jaý ońaı jeńip,baǵynyshty etpek. Osylaı kóptegen «órkenıetti» degen memleketter «jabaıylardyń» qurbany bolǵan (Rım ımperııasy, Shyńǵyshan dáýirindegi qýatty Orta Azııa, Qytaı, Babýr zamanyndaǵy Indııa jáne t.b.). Tamaǵy toq, jumysy joq adam «qaırattaný, silkiný» ornyna uıqy basyp, bolbyramaq. Oı-órisi tarylyp, qara basy qamynan asa almaı, kóbisi oıyn-saýyqqa beriledi. Qara basyp, quldyrý jolyna túsedi.«Talasyp bosqa, Jaý bolyp dosqa, Qor bolyp, quryp barasyń. Ótirik shaǵym toldy ǵoı, Ókiner ýaqytyń boldy ǵoı» (10-shýmaq) – deıdiAbaı jaryqtyq. Óıtkeni, shuraıly aýmaqty kelimsekter ıelenip, qazaqqa maldan ǵana emes, jerden aıyrylý qaýpi de tóngen bolatyn. «Qor bolyp, quryp barasyń» degendi qoǵam damýynyń zańdylyǵydep qabyldasaq, búgingi áleýmettik jaralar taǵdyrdan emes, ózimizden ekeni anyqtalmaq.
Sóıtip, aldyńǵy bólimde Abaı siltegen jol – adamgershiliktiń bıik deńgeıine kóterilý.Alla taǵala adam balasyna erekshe aqylmen qosa, tańdaý erkin de bergen. Qalaǵanyń tán tilegi me, álde jan tilegi me? Osy suraq ár adamnyń aldynan kún saıyn kóldeneńdep shyǵady. Adamnyń júregi tynysh, ózi baqytty sezinýi osy eki tilektiń qaısyn tańdaýyna baılanysty bolmaq. Osyny bile almaǵan jurtynyń nadan háli – Abaı kúıigi.Mine aldyńǵy shýmaqtar tereńinde tasalanǵanastarly fılosofııa osylar.
Ortańǵy bólimde óziniń kóńil-kúıin sóz etken úsh shýmaqtan (12, 13, 14) keıingi alty shýmaqta (15-20) Abaı bı-bolystar men atqaminer ortany syn tezine alǵan. Mysalǵa «Hosh, qoryqty eliń, Qorqytqan seniń – Óneriń qaısy, aıtyp ber? El ańdyp seni, Sen ańdyp ony, Qylt etkizbeı baǵyp kór» deıdi. Sóıtip, bul 1868 jylǵy «Jańa nızam» qalyptastyrǵan otarlyq júıeezgisi mansuqtalǵan, shenelgen bólim.
Otarlyq zaman ereksheligi – jandy tán birjola bılep alady. Onyń belgileri: qoǵamda adaldyq, baýyrmaldyq azaımaq. Jastar ónersiz, qur elteń-selteńmen júrmek, úlkender qaıǵysyz, oılary – qýlyq-sumdyqpen paıda tappaq. Kópshilik ómirdiń bar qyzyǵy mahabbatpen, ıaǵnı adamdy súıýmen ekenin umytpaq. Ol azdaı, Qudaı joly –ádilet ekenin bilmeıdi. Abaı: «Bilmegen soqyr, Qaıǵysyz otyr, Tamaǵy toısa jatýǵa» degeni qazaq júreginde ıman ortaıǵanyna qamyqqany. Sózdiń qysqasy, aqyndy kúńirentken teris minez ataýly – dúnıege tek bas kózimen qaraýdyń saldary.
Osynaý tyǵyryqtan halyqty alypshyǵarqudiret –bilim men ilimdi meńgerý. Sondyqtan Abaı sońǵy, úshinshi bólimniń bes shýmaǵyn (21-25) tereń oı, tereń ǵylym izdegen háline arnaǵan. Mysalǵa «Ǵylymdy izdep, Dúnıeni kózdep, Eki jaqqa úńildim» deıdi.
«Eki jaqqa úńildim» dep Abaı neni aıtqan? Ázirge batys pen shyǵysty aıtqan deýge beıilmiz. Máselen,prof. M.Myrzahmetov: «Bul óz zamanyndaǵy ozyq batys elderi men qazynaly musylmandyq shyǵysty meńzep aıtqan sózi bolatyn», - dep túsinik beredi («Abaı luǵaty» kitaby. –Almaty, 2017. 26-bet). Biraq tereńge bet qoısaq, Abaıdyń aıtqany – dúnıeniń ishki jáne syrtqy (baqı men fánı) syry sııaqty. Óıtkeni, shýmaqtyń sońyn: «Eki keme quıryǵyn, Usta, jetsin buıryǵyń» dep túıindegen. Múlde toqaılaspaı, adam kózine eki kemedeı elesteıtin myna jaratylys pen jan álemi ǵana emes pe. Adamshylyq túbi – qudaıshylyqta. Demek, «eki jaqqa úńildimdi» dúnıeniń kóringen jáne kórinbegen syryn, ıaǵnı bilim men ilimdi qatar meńgerý dep uqsaq durystyq sııaqty.
Keleshek óner, ǵylymmen kógermegin kóre bilgen Abaı kóp nasıhat aıtqan. Abaımen tórt ret kezdeskenhalyq aqyny Tóleý Kóbdikov jazyp qaldyrǵan estelikten birer úzindi keltire keteıik.
Jaılaý tósinde úshinshi ret kórgeni (1898 jyly) týraly baıanynda: «Shaı iship otyrǵanda Myrzaqan Abaıdyń jańa saldyrǵan tisiniń jaıyn surady. Abaı qartaıǵan adamdarǵa Semeıde osyndaı tis saldyryp alýǵa bolatynyn, bul da óner-ǵylymnyń kóp paıdasynyń biri ekenin, otarba, shoıynjol, sýda júzetin keme, ne keremet ǵylym jaıyn uzaq áńgime qylyp ketti. Basqa ónerli elderdiń bizden artyq tirshiligin de sóz qyldy» deıdi. Ári qaraı «Abaıdy tórtinshi ret Semeı qalasynda, páterinde kórdim» deı kele, aıtqany: «Sol joly Abaıdan dúnıe munymen turmaıdy, budan da zor ózgerisi bolady... áli balyqsha sýǵa júzip júrgenin de kóresiń, qus bolyp, qanat qaǵyp aspanda ushyp júrgendi de kóresiń degen sııaqty keleshekte ǵylym arqyly adamzat qol jetkizetin kóp qııalı nárselerdi estidim. «Apyraı, bular bolýy múmkin be?» dep ańtarylyp turyp qaldym».
Ǵylym men óner laýlaǵan jer – Germanııa ónimderin patshalyq Reseı sýsha simirdi. Ozyq tehnıkasyn, qarý-jaraǵyn kóshirip alyp, zaýyt, fabrıka salyp óziniki etip óndirdi. Eń bastysy, ulttyń ǵylymy damýy qarqyn aldy. Keshegi Altyn Orda vassaly, endikelip,basqynshyǵa aınalǵan kórshinińosynaý ósip-órkendeý tarıhy Abaıǵa alaqanǵa salǵandaı aıan edi.
Biraq keń baıtaq sahara egesi qazakeń beıqam, túkti baıqar emes. Sebebi, quldyq sanabas kótertpedi: barsha jurt tán tilegi – paıda oılaý sońynda bos dalaqtap júr. Sońǵy bes jyl boıy masa bolyp yzyńdasa da, «Qaırattan, silkin!» dep qaqsap aıtsa da eshkimselt etpedi. Oıshyl aqynnyń:
Jartasqa bardym,
Kúnde aıǵaı saldym,
Onan da shyqty jańǵyryq;
Estisem únin,
Bilsem dep jónin,
Kóp izdedim qańǵyryp;
Baıaǵy jartas – bir jartas,
Qańq eter, túkti baıqamas, -
dep qamyqpasqa lajy joq.Úzilmes úmit tek keleshekte. Máselen, «Tasdıq» (qazirgishe 38-sóz) traktaty sońy, eń sońǵy ósıetinde: «Biz... ǵylymdy kásip qylmaqpyz!» deıdi. Kóripkel amanatqa eriksiz bas shaıqap, tańqalasyń.
«Segiz aıaq» bir maqala kólemine sııatyn shyǵarma emes, sondyqtan «hakim Abaı ultyn súıgen be, súıse qalaı súıgen?» degen sońǵy máselemen shektelmekpiz. Bul suraqtyń jaýaby:
Aýyrmaı tánim,
Aýyrdy janym,
Qańǵyrtty, qysty basymdy;
Taryldy kókirek,
Qysyldy júrek,
Aǵyzdy syǵyp jasymdy,–
degen, sondaı-aq:
Ishte dert qalyń,
Aýyzdan jalyn –
Burq etip, kózden jas shyqsyn:
Kúıdirgen soń shydatpaı,
Qoıar ma eken jylatpaı? –
degen kúńirenisinde tur. Mamyqtan tósekte uıyqtaı almaı, «ah!» urǵan hálin áldeneshe óleńine ózek etedi. Aqylǵa kemel,qaıratty, kúshti tulǵa nelikten qatty kúıingen? Bul – ultqadegen mahabbattyń aıǵaǵy hám jurttytúzetem, el qylam degen maqsatqa jete almaǵanynyń ókinishi. Keler urpaqqa «Osyny uq, men jete almadym, sen jet!» dep syr shertedi. Amanattaıdy. Ultyn shyn súıý belgisi osy. Muny «Abaı Reseıdiń otarshyl bıligine qarsy sóz aıtpaǵan, otarlyq saıasatty synamaǵan» desetin jandar bile júrgeni abzal.
Sonymen, tujyra aıtqanda, «Segiz aıaq» – halyqtyń muńyn muńdaýdyń ǵajaıyp úlgisi. Oǵan qosa, «Oıan, jurtym!» dep jar salǵan qaıratker Abaı urany. Asyl murany jastarǵa túsindirý isinde osy ekinshi aspekti de qaǵys qalmaı eskerilse, nur ústine nurbolar edi.
Sóz sońy nemese sál Abaısha kúrsinis.Óz yrqymyz – óz qolymyzda dúr. Múbadá, otyz jylda ne bitti, ne óndi? Túk te, eshteńe de. Nege? Jappaıpaıda oıladyq. Taqqa tán keldi, náfsi húkim etti. Boldy, bitti. Hattá «bes dushpan», ásirese, maqtanshaq ýábeker mal shashpaq (jalǵan forým, ótirik reforma, dańǵaza toı, t.b.) esirdi de ketti.Til óshti, ǵylym sóndi. Ultsyzdandyq. Bu hámmásı «Aı, qap!»-qa sebep – ǵulamahı Abaıǵa senbedik. Kózi tirisinde «Kónbedi eshkim sózime, Ádetine qarysyp» dese, qazir de kónbedik. Haq taǵala «Abyz Abaıdy tany, silkin!» depbergen altyn ýaqytty paıdalanbadyq, qyryn keldik. Endi qaıttik?!...
Asan Omarov
Abai.kz
