Zıra NAÝRYZBAEVA, mádenıettanýshy, T.Ásemqulovtyń jubaıy:
– ZIRA APAI, TALASBEK AǴAMYZBEN TANYSTYQTARYŃYZ QALAI BASTALǴAN EDI?
– Talasbekpen alǵash 1995 jyldyń kúzinde konservatorııa professory Ásııa Muhambetovanyń úıinde tanystyq. Oǵan deıin professor apaıymyz: «Senderdi ǵylymı pikir almasýlaryń úshin tanystyryp jatyrmyn. Basqalaı jaǵdaı oryn alyp jatsa, meni aralastyrmaısyńdar», – dep birden eskertken bolatyn. Bul sózge asa mán bere qoımadym. Óıtkeni ol ýaqytta anam men úlken aǵamnyń qatty aýyryp, otbasymdaǵy jaǵdaıdyń qıyndap, turmys qurý týraly oıdyń túsime de kirmegen sáti edi. Jáne kishkentaıymnan úıdegiler meni otbasynyń súıenishi kóretin. Biraq Talasbek páterge kirgen sátte-aq bir ishki daýys «Osy adammen taǵdyryńdy toǵystyrmasań, qalǵan ómiriń jalǵan bolyp qala beredi» degendeı boldy. Muny tipti daýys deýge de kelmes, bir ishki túısik shyǵar.
Bala kezimde de, keıin eseıgende de men úshin kitap oqýdan artyq is bolmaıtyn ári eń qyzyq dúnıeler alysta ótip jatqandaı kórinetin. Durysy, kitap jazatyn jazýshylar alysta turyp, al ózim ómirde joq shyǵarmyn dep sezinetin edim. Ózimnen 12 jas úlken ári úısiz-kúısiz, jaǵdaıy joq, ómirden sharshaǵan adammen bas qosý týraly oıdyń ózi meni qorqytty. Tipti Talasbekke qarap, «meniń aqboz atty hanzadamnyń osy bolǵany ma?» dep janym jabyrqady.
Ásııa apaıdyń úıinde shaı iship, áńgimelesip bolǵannan keıin Talasbek meni úıge shyǵaryp salatyn boldy. Jolda qazaq mıfologııasy týraly nebir ǵajap dúnıelerdi áńgimeledi. Sonyń aldynda ǵana mıfologııa týraly kandıdattyq dıssertaııa qorǵap, keıbir suraqtardyń jaýabyn tappaı júr edim. Mysaly, Qorqyt ata týraly ańyzdarda bir-birine qarama-qaıshy jaıttar bar bolatyn. Meniń dıssertaııamdy oqymaǵan Talasbek qarapaıym áńgimesinde men izdegen suraqtarǵa ońaı jaýap berip kele jatty. Mundaı sáıkestik meni eriksiz tańǵaldyrdy.
Sol alǵashqy kezdesýden keıin de konferenııa, konertterde kórisip qalyp júrdik. Talasbek meni baıqamaǵandaı syńaı tanytatyn. Birde Á.Muhambetova Talasbektiń epos týraly stýdenttik zertteýin oqýǵa berdi. Men ony avtordyń ruqsatymen maqala retinde daıyndap, baspaǵa berdim. Ol ýaqytta «Gorızont» gazetiniń bas redaktory Darhan Myńbaımen jaqsy aralasatyn edim. Ol kisi qyzyqty materıaldar surap turatyn. Izdegenge suraǵan dóp kelip, Talasbektiń maqalasyn «Kazahskıı epos: Chelovecheskıı dýh v poıskah ıznachalnogo smysla» degen ataýmen gazetke berdim. Maqala oqyǵandarǵa óte jaqsy áser etti. Jazǵan dúnıeleriniń jarııalanǵanyn onsha qalamaıtyndaı kórinetin Talasbek te qatty qýanǵan sekildi. Onyń maqalalarynyń jarııalanbaǵanyna uzaq ýaqyt bolǵanyn tek keıin bildim ǵoı.
Kóktemniń basy bolýy kerek, bir kúni túngi saǵat ekiniń kezinde Talasbek habarlasty da, ózine kúıeýge shyǵýǵa usynys bildirdi. Qalaı aıtty deısiz ǵoı?.. «Maǵan óz taǵdyryńyzdy senip tapsyra alasyz ba?» – dedi. Mundaı usynys meni qatty tańǵaldyrdy, ózimshe shart qoıyp, tárbıelemek bolyp onyń qazir iship alǵanyn esine túsirdim. Talasbek sonda da qoımaı: «Iá, men qazir maspyn. Biraq siz qazir jaýap berińiz: «ıá» ma, «joq» pa?» – dedi. «Sizdi durys tanymaımyn ǵoı…» – dep qıpaqtaǵan maǵan: «Siz meniń maqalalarymdy oqydyńyz, kúılerimdi tyńdadyńyz. Meni olardan bólip qaraýǵa bolmaıdy», – dedi. Úndemeı qaldym. Eger osy joly kelispesem, Talasbektiń qaıtadan bul taqyrypqa oralmaıtynyn, tipti ony osydan keıin kórý-kórmeýimniń ózi neǵaıbyl ekenin sol sátte jaqsy túsindim.
Keıin bilgenimdeı, Talasbek óziniń sátsiz ómirinen qalaı sharshaǵanyn aıtyp berdi ǵoı. Ol sol kúni Ázirbaıjan Mámbetov pen Ǵazıza Jubanovanyń uldary Álibıdiń úıinde bolyp, birge ishedi. Túnniń bir ýaǵynda stalındik repressııanyń qurbandary turǵan úıdiń qasireti keýdesin qysyp, oıanyp ketedi de, óziniń baqytsyz taǵdyryna nalyp, birjola bu dúnıeden ketkisi keledi. Biraq sol sátte esine men túsip, sońǵy ret áreket etip kórmekke bekinip, maǵan habarlasyp turǵan beti eken. Sony sezgendeı men de: «Eger erteń mastyǵyńyzdan aıyǵyp, usynysyńyzdy qaıta aıtsańyz, men «ıá» dep jaýap beremin», – dedim. Mine, osy oqıǵadan keıin ǵana biz kezdesip, júre bastadyq. 1996 jyldyń mamyrynda úılený toıymyz ótti.
Turmysqa shyqqanymda talantty, biraq ómirde joly bola qoımaǵan adamǵa kómektessem degen maqsat qana boldy. Shynymdy aıtsam, otbasylyq odaǵymyzdyń baıandy bolatynyna ózim de senimsiz edim. Negizi, ómirimdegi eń mańyzdy máselelerdi aqylǵa salyp sheshetinmin, al osy joly ishki túısigimniń sheshimine júgindim. Turmysqa shyqpaı turyp QazMÝ-diń rektoratyndaǵy jumys kabınetimde otyrǵanymda qurbylarym, grýppalas qyzdar kúıeýleriniń ústinen shaǵym túsirip, ajyrasatynyn aıtyp maǵan kóp keletin. Keıbiri «turmysqa shyqpaǵan sen aqyldysyń» dep maqtap ta ketetin. Olar jaqsy otbasynan shyqqan, ómirde óz ornyn qalyptastyrǵan kúıeýlerinen ajyrasyp jatty, al men tanymaıtyn, bilmeıtin adamǵa turmysqa shyǵyp bara jatqanymdy olarǵa aıtýǵa da uıaldym. Bizdiń úılený toıymyzda Jabaıhan Ábdildınniń inisi, ata-anamnyń jaqyn dosy, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń doktory, akademık Meıirhan Ábdildın asaba boldy. Ol toı barysynda Talasbekten dástúrimizde joq bolsa da, bir kúı oınap berýin ótindi. Talasbek Táttimbettiń kúıleriniń birin shertti. Ádemi daýsy bar, mýzykany jaqsy túsinetin Meıirhan aǵa ata-anama: «Sizderdi quttyqtaımyn, kúıeýbalalaryńyz jaqsy adam eken», – dedi Talasbektiń kúıin yqylaspen tyńdap bolyp. Sosyn Meıirhan aǵa maǵan burylyp: «Aınalaıyn Zıra, men seni bala kezińnen bilemin, aqyldysyń, meni de durys túsinesiń dep oılaımyn. Kúıeýińdi janyńnan shyǵarmaýǵa tyrysyp jantalaspa, qadaǵalama da. Er adam ósýi úshin, aqsha tabýy úshin úıde emes, túzde kóp bolýy kerek, adamdarmen aralasýy kerek», – dedi. Men Meıirhan aǵanyń osy sózderin únemi esimde ustadym. Ony eshqashan qadaǵalaýǵa tyrysqan emespin.
– TALASBEK AǴA OTBASYNDA QANDAI EDI?
– Otbasylyq ómirde Talas senimdi, arqa súıeıtin adamym bola bildi. Maǵan daýys kótergen kezi bolǵan emes. Ol «Taǵdyryńyzdy maǵan tapsyrasyz ba?» dep teginnen-tegin aıtpasa kerek. Oǵan turmysqa shyqqannan keıin únemi senim arta alatyn, kez kelgen sátte qorǵaıtyn, «áıelim men bala-shaǵam tarshylyq kórmesin» dep kún-túni tynbaı eńbek etetin jannyń janymda paıda bolǵanyn túsindim. Táýligine 16-18 saǵat jumys istep, aqsha taýyp, bizge páter satyp aldy. Odan únemi demalyp, shyǵarmashylyǵymen ǵana aınalysýyn ótinetinmin. Aýyrǵanyna qaramastan jumysyn toqtatpady, aýdarmalar jasap, qalamaqy úshin ózine qyzyq emes taqyryptarda maqalalar jazdy.
Negizi, Talasbek úılenbeı turyp ta óz jaǵdaıyn jasap alýǵa shamasy jetetin adam edi. Biraq onyń adamdardyń ótinishine «joq» dep aıta almaıtyn qasıeti bar. «Aǵalary» men «dostary» úshin aýdarmalar jasap, dıssertaııa men kitaptar jazyp júre bergen. Úılengennen keıin Talas adamdarmen qarym-qatynasty basqasha qurýǵa tyrysty. Birde konservatorııadaǵy ustazdardyń biri maǵan: «Jeńge, sizdi konservatorııada qanshama adamnyń jek kóretinin bilseńiz ǵoı! Sizderdiń toılaryńyz bolǵan kúni talaı adamnyń ǵylymdaǵy joly úzildi emes pe?» – degeni bar. Sonyń ózinde meniń kózimshe eki jyl ishinde Talasty «dostary» 10 myń dollarǵa «laqtyryp» ketipti. Al ol kezde Almatydan úsh bólmeli páterdi 5 myń dollarǵa alýǵa bolatyn.
Alǵash aıaǵymnyń aýyr ekenin aıtqanymda Talasbek: «Meniń bala súıgim kelmeıdi. Óz balamnyń kóringenniń bosaǵasynda júrip qınalǵanyn qalamaımyn…» – degen edi ýaıymdap. Sodan keıin ǵana jazǵandary úshin qalamaqy talap etip, avans alyp, «anany jazyp bershi, mynany aýdaryp bershi» degen bitpeıtin ótinishterden bas tarta bastady. Mine, osy kezde eski dostarynyń toqsan paıyzy syrt aınalyp ketti.
– SIZDI TALASBEK AǴANYŃ QANDAI QASIETTERI BAÝRAP ALǴAN EDI?
– Talasbektiń aqkóńildigi men adamgershilik qasıetteri meni tańǵaldyrýshy edi. Úlken talant, aqyl-parasat, bilimniń ıesi bola tura, ol 20 jyl boıy orta deńgeıdegi adamdardyń mansap jolyndaǵy kúresin únsiz baqylady. Bireýler plagıattyń arqasynda ataqty bolsa, endi bireýler orys tilindegi kitapty qazaqshaǵa aýdaryp, óz atynan berip, dańqqa ıe bolyp jatty. Talasbek onyń bárin kózimen kórdi, biraq ashýlanǵan joq. Ol ózine onsha unaı bermeıtin adamnyń halyq úshin birdeńe istegenin kórse, habarlasyp quttyqtaýdan arlanbaıtyn. Biraq sońǵy jyldary satqyndyq pen bitpeıtin aıaqtan shalýdan sharshap ketken edi.
Talasbek – jalǵyz ómir súrip, jalǵyzdyqta qaıǵyryp úırengen jan. Biraq óziniń tabıǵatynda otbasylyq ómirge beıim edi. Biz úılengennen keıin meniń týystaryma da qamqorlyǵyn aıaǵan joq. Al onyń ózine qaraılap, qamqorlyq tanytsa, balasha máz bolatyn. Úılengennen keıin bir kúni jańbyrdyń astynda qalyp, úıge sý-sý bolyp keldi. Kıim aýystyrǵysy kelmegenine qaramastan, qurǵaq kıimderdi kııýin talap etip, shashyn súlgimen súrtip berdim. Osy bir qarapaıym is onyń kózine jas úıirip: «Men ózimniń úılengenimdi, maǵan qamqorlyq tanytatyn áıelim bar ekenin endi sezinip jatyrmyn. Buryn osylaı bolsa júre berýshi edim, kıim ústimde keýip keter edi», – degeni bar.
Talasbek adamǵa janashyr bolatyn. Ásirese qyzdarǵa, áıel zatyna, jalǵyzbasty analarǵa júregi aýyryp turatyn. 2000 jyly ol bir oblystyq gazettiń atynan «Soros-Qazaqstan» qorynyń baıqaýyna qatysty. Jeńgen jaǵdaıda qor júldeni gazettiń atyna aýdaryp, redakııa onyń jartysyn Talasbekke tapsyrýy tıis bolatyn. Rasymen de Talasbektiń maqalalary jeńip shyqty. Biraq redaktor sózinen aınyp, Talasbekke bolmashy ǵana aqsha tóledi. Ony bilgen men qorǵa habarlasyp edim, olar redakııanyń ishki jaǵdaıyna aralaspaıtynyn, tek jaramsyz etip, syılyqty túgeldeı qaıtaryp ala alatyndaryn aıtty. Prınıp úshin oǵan barýǵa da daıyn edim, biraq Talasbek: «Gazettegi qyzdar jeńisimizge qýanyp, óz aılyqtarynan dastarhan jaıyp jatyr. Olardyń alatyndary – bar-joǵy úsh-tórt myń teńge. Onyń jartysyna birigip bir bólme jaldaıdy. Biz almasaq ta, sol qyzdarǵa syıaqy beriledi ǵoı», – dep meni toqtatty. Osyndaı jaǵdaılar óte kóp bolatyn.
Talasbek – arqasy bar adam. Onymen ómir súre otyryp, árýaqtar álemi, o dúnıeniń baryna senbeý múmkin emes edi. Ol túsinde ótken zaman soǵystaryn, kóne túrki taıpalarynyń, bizdiń ata-babalarymyzdyń aqyrǵy shaıqastaryn jıi kóretin. Ondaı túnderi aýyr demalyp, entigip jylap shyǵatyn. Mundaı jaǵdaıǵa túsetinin alǵash Abylaı han týraly «Kókbalaqtyń ólimi» atty kınosenarıı jazǵanynda kórdim. Qyzymyz ol kezde jasqa da tolmaǵan, túnimen qınalyp shyqqan ákesimen ol da uıyqtaǵan kúıi entigip, shyńǵyryp jylap shyqty. Hadısha ákesine qatty uqsaıdy. Aıaǵym aýyr kezde aınalamdaǵylardyń barlyǵy «ul» dep jatqanda, Talasbek qana: «Bul – qyz bala. Túsimde ol meniń kózime qarady, men onyń qyz bala ekenin birden túsindim. Jaratýshym bizge qyz syılady», – degen bolatyn.
Talasbek ózine rýhy jaqyn adamdardy ómirde bir-eki-aq ret kórse de, qandaı jaǵdaıda júrgenin sezip qoıatyn. Tańerteń oıana sala «General (Asqarov) jylap jatyr, onyń áıeli qaıtys boldy» nemese «Boranqul (Qoshmaǵambetov) qaıtys boldy», «Janǵalıdy bireý renjitken, qorlanyp jatyr» deıtin. Arada biraz ýaqyt ótkende osy aıtqandaryn rastaıtyn habar kelip turatyn. Janymyzdaı jaqsy kóretin synshy Zeınolla Serikqalıevtyń aýyryp jatqan kezi edi. Birde tańerteń oıanǵan Talasbek: «Tańǵa jýyq tús kórdim. Zeınolla aǵa jap-jas, ádemi, kúlip bizdiń úıge kiripti», – dedi. Qýanyp ketken men: «Iaǵnı Zeınolla aǵa jazylatyn boldy ǵoı?» – dep edim, Talasbek basyn shaıqap: «Joq, ol bizben qoshtasýǵa kelipti», – dedi. Bir saǵattan keıin Zeınolla aǵanyń ómirden ótkeni týraly jaısyz habar keldi. Tek Serikbol Qondybaıdyń ólimi týraly ǵana bilmeı qaldy, óıtkeni ol kezde Talasbektiń túsine basqa aıan kirgen edi. Serikbol týraly habar kelip, men jylap otyr edim, Talasbek: «Men búgin tús kórdim, jaqynda ulymyz bolady. Ol óte myqty ári názik jandy eken. Qatty jylaı berme, múmkin, qazirdiń ózinde aıaǵyń aýyr shyǵar», – dedi. Aıtqany keldi, arada jarty jyl ótkende segiz jyl kútken ulymyzdy kóterdim. Talasbektiń «myqty ári názik bolady» degenin túsinbeýshi edim, biraq Jansúgirimiz rasymen sondaı. Alty-jeti qurdas balaǵa qarsy turyp jalǵyz ózi tóbeleskennen qashpaıdy, biraq júregi óte sezimtal. Aıtpaqshy, Talasbektiń ózi shaýyp jasaǵan dombyrasy týraly, onymen baılanysty qyzyqty oqıǵa týraly «Sopernıa» – «Kúndes» degen áńgimede jazǵan bolatynmyn. Onda oıdan quralǵan eshteńe joq.
– AǴA AÝYRYP JÚRÝShI ME EDI? NEGE KÚTPEGEN JAǴDAIDA ÓMIRDEN ÓTIP KETTI?
– Talasbektiń densaýlyǵy bala kezinen durys bolmaǵan sııaqty. Soǵan qaramastan ol óte myqty adam bolatyn. Mýrmanskide áskerde júrgeninde asqazanynda jara paıda bolǵany, kóziniń kórýi nashar ekeni belgili bolady. Jaqsy em men kútim jasaǵan gospıtaldyń hırýrgi Bogdan Mýhoırge Talasbek ómir boıy rıza bolyp ótti. Al 36 jasynda mıkroınsýlt aldy. Oǵan bireýdiń qatty qorlaǵany sebep bolsa kerek. Ol kezde Gornyı Gıgant jaqta uıǵyrlardyń páterin (vremıanka) jaldap turady eken. Sonda kelip, basy qatty aýyrǵannan keıin jatyp qalady. Oıanǵanynda denesiniń oń jaq bóligi qozǵalmaıtynyn baıqaıdy. Talasbek sonda qımyldamaqqa áreket etip kóp kúnder men túnderdi ótkizedi. Qozǵala almaǵan qalpynda úıde eki apta jatsa kerek. Aqyryn-aqyryn qol-aıaǵy qımylǵa kelip, Talasbek qaıtadan dombyrasyn oınaı bastaıdy. Úılený toıynyń aldynda da ol birneshe kúnge joǵalyp ketip, óńi qashqan kúıde qaıta oraldy. Ne bolǵanyn surap edim, aýyrǵanyn aıtty. Sup-sur júzinen shoshyp, úıge ákelip, qan qysymyn ólshep edim, kóterilip ketken eken. «Jedel járdemniń» kómeginen qashqan soń, ata-anamnyń ruqsatymen úıde qaldyrýǵa týra keldi.
Talasbek úı alamyz dep jantalasyp, densaýlyǵyn odan saıyn qurtyp aldy. 2000 jyly baýyry isinip, holeıstıttiń asqynýy degen dıagnoz qoıyldy. Oǵan mı tamyrlarynyń tartylýyn qosyńyz. Sozylmaly bronhıti de asqynyp, 2005 jyly demikpe derti paıda bola bastady. Maǵan osy aýrýlardyń barlyǵy psıhologııalyq ýaıym-qaıǵydan paıda bolǵan sııaqty kórinedi. Osy kezderi Talasbekti «Juldyz» jýrnalyndaǵy qyzmetinen bosatty, ekeýmiz birge shyǵaryp júrgen «Rýh-Mıras» almanaǵyn jaýyp tastady. Ony eshqaıda jumysqa almady. «Elýge kelip turyp otbasymdy asyraı almaı qalamyn ba?» degen qorqynysh boldy. Jarty jyl jazý ústeliniń ústine jastyq qoıyp, otyryp uıyqtap júrdi. Jatsa, dem ala almaı tunshyǵatyn edi. Soǵan qaramastan kúndiz jańadan týǵan Jansúgirdi kóterip júre beretin.
Ol dárigerlerge onsha senbeıtin, olarǵa qaralǵandy jaqsy kórmeıtin, úıde óz betinshe halyqtyq medıınamen emdelip júrdi. Árıne, onyń bári ýaqytsha kómektesti, keıin aýrý qaıta aınalyp soqty. Talastyń atasy da, áke-sheshesi de jaman aýrýdan qaıtys bolǵan. Soǵan oraı onyń obyrdyń emin tabam degen nıetpen medınstıtýtta eki jyl oqyǵany bar. Sondyqtan bolar, dárigerlerge qaraǵanda óz aýrýymdy ózim jaqsyraq emdeı alamyn dep oılaıtyn. Basqa adamdarǵa da kómektesýge tyrysty. Rasymen biraz adamdar Talasbektiń aıtqan aqylymen aýrýlarynan aıyqty.
Osydan eki jyl buryn Doshan aǵa (Joljaqsynov) Talasbekti emdetem dep Ulttyq medıınalyq zertteý ortalyǵyna jatqyzdy, onda «júrekten basqa saý jeri joq» degen edi. Taǵdyr shyǵar, basqadan emes, júreginen ketti. Talasbek sońǵy jyldary ómir súrýden, aýrýdan, adamdardan sharshaǵanyn, tek otbasy úshin ǵana ómir súrip júrgenin aıta beretin. Keı kezde tús kórgenin, túsinde aýrýynyń bárinen aıyǵyp, qýanyshty, baqytty jańa ómir bastap júrgenin aıtatyn. Ol jańa ómirdiń o dúnıedegi ómir ekenin endi túsinip otyrmyn. Talasbek anyq tús kórse de, ony barlyq qazaqtar sekildi jaqsylyqqa joryǵysy kelgen shyǵar. «Myna ómir jalǵan. Eki ǵana mańyzdy nárse bar: ol – balalardy jetkizý jáne kitap jazý. Josparlarymyz kóp, áli 30 jyl ómir súrýimiz kerek», – deıtin.
Qazir oılap otyrsam, sońǵy kezde mán bermegenmen men de birdeńe sezgen sekildimin. Beımaza boldym, eshteńege zaýqym soqpaıtyn. Tamyz aıynyń aıaǵynda otbasymyzben Túrkııaǵa bardyq. Onda da kóńil-kúıim óz-ózinen buzylyp, jylaı bergim keldi. 14 qyrkúıek kúni Talasbekti Almatyǵa shyǵaryp saldym. Ol keterinde óte kóńildi boldy. Qaıtyp kelgennen keıin Jansúgirge dombyra jasaýdy úıretetinin, «Taltústi» aıaqtaıtynyn, sosyn bizdiń Nobel syılyǵyn alatynymyzdy aıtty. Taksıge otyryp ketip bara jatqan onyń sońynan qarap turyp, óz-ózimnen jylaǵym keldi. Kóńil-kúıimdegi ózgeristi balalarǵa kórsetkim kelmeı, úı mańyndaǵy baqqa bardym.
Talasbek ketken kúnderi túnde óz-ózimnen eleńdep, uıyqtaı almaı júrdim. 23 qyrkúıek kúni shydaı almaı dárihanaǵa baryp, tynyshtandyratyn shóp dári alyp keldim. Bul kúnderi Talasbek habarlasyp turdy, kóńildi edi. Ne jazǵysy keletinin, kitaphanadan qandaı kitaptar qarap júrgenine deıin aıtatyn. Almatynyń ystyq ekenin, aýa joqtyǵyn aıtyp shaǵymdandy. 21 qyrkúıek kúni Doshan aǵa «Qunanbaıdyń» montajdaǵy áli daıyn emes nusqasyn kórsetipti, Talasbek oǵan qatty rıza bolǵan eken. 23 qyrkúıek kúni Talasbek «Arasan» monshasyna barady. Ol jalpy monshany jaqsy kóretin. Keıde 3-4 saǵat býda otyryp, kózi qyzaryp keletin. Ondaıda ystyq býda bárinen artyq otyryp, «rekord» jasaǵanyn aıtatyn. Men kútiný kerektigin aıtyp esine salatynmyn. Astanadan keter kúni de monshaǵa barǵysy keldi de, bir ýaqytta aınyp qaldy. «Arasanǵa» baramyn dep sol sátte oılaǵan bolar. Sosyn monshada «rekordyn» jańartqan bolar. «Arasannan» shyqqannan keıin akademııalyq kitaphanaǵa, keıin Jazýshylar odaǵyna kelgen. Sonda otyrǵanynda asqazanynyń aýyrǵanyn aıtyp, keýdesin basyp shyǵyp ketken. Negizi, kóptegen adamdar asqazan men júrektiń aýrýyn shatastyrady eken. Konservatorııanyń janyna kelgende burynǵy áriptesterin kórgen Talasbek olarǵa da sony aıtqan. Taksıge otyryp «Almagúl» yqshamaýdanyndaǵy «Qazaqfılm» jaldap bergen páterine barady. Sheshinip jatyp qalady. Sol jatqannan máńgilik uıqyǵa ketedi… Doshan aǵa onyń eki qolyn joǵary kóterip, shalqasynan bala sııaqty uıyqtap jatqanyn aıtady. Ol solaı uıyqtaǵandy jaqsy kóretin.
Qazir 16 jasar qyzymyz Hadısha: «Papamyz osy ómirde júrgen kezinde-aq árýaqtardyń arasynda júrgendeı edi ǵoı, endi sol jaqqa máńgige ketti. Bir bólmeden ekinshi bólmege ótken sııaqty… Ol jaqta óte jaqsy, ol bar aýrýynan aıyqty. Kózimdi jumsam, papamnyń bir belesten asyp, ekinshi beleske shyǵyp bara jatqanyn kóremin. Sosyn maǵan burylyp: «Hadısha, alystaǵy anaý aǵashty kórip tursyń ba? Men onyń ár butaǵy men japyraǵyn anyq kórip turmyn» deıdi», – dep meni jubatady. Men de Talasbekke bul ómirden góri máńgilik ómirde jaqsyraq ekenin bilemin. Talas sońǵy jazǵan Súgir týraly maqalasynda onyń qaryndasy, synshy Tólegen Toqbergenovtiń anasy Zeınep ájeniń: «Súgir aǵam tósek tartyp, qaıtys bolaıyn dep jatqanda dos-jaran kóńilin suraı keldi. Sonda aǵamyz jatyp-jatyp: «Aman bolyńdar, baqul bolyńdar, qaraqtarym. Men óz elime keteıin dep jatyrmyn», – dep edi jaryqtyq», – degen sózin keltiredi. Talasbek te myna ómirdegi jaqyndarynan góri jaqynyraq adamdardyń janyna, óz eline ketti.
Men baqytty áıelmin. Óziniń ekinshi jartysyn kezdestirmegen kóptegen áıelder bar. Men kezdestirdim, Talaspen baqandaı 18 jyl bir shańyraq astynda turdym, eki tamasha balamyz bar. Meniń kóz aldymda Talasbek shyǵarmashylyqqa qaıtyp keldi, ózin moıyndatty. Júregimdi balalarymnyń ákelerinen erte aıyrylyp qalǵany men Talasbektiń oıyna alǵan dúnıeleriniń besten birin de oryndaı almaı ketkeni aýyrtady.
