“Qyz Nazym shyqty burańdap…”

1333

«Qambar batyr» – qazaq halqynyń qaharmandyq jyry. Jyrdyń 19 nusqasy búgingi urpaqqa jetti. Jyrdyń basty taqyryby – jer men el namysyn qorǵaý. «Qambar batyr» jyry batyrdyń eseıip, el qamqorlyǵy bolǵan tusynan bastalady. Negizgi keıipker oqıǵaǵa aralaspas buryn Ázimbaıdyń qısapsyz mol baılyǵy, onyń alty uly jáne sulý qyzy – Nazymnyń sán-saltanaty marapattalady.

Onan soń qyz balany eseıgenshe mápelep, kútip erkelete ósirip, al úlkeıgen kezinde eski zamannyń qudalasý sııaqty qatań zańyna kóndire salatyn ádet-ǵurypqa qaıshy bir oqıǵa baıandalady. Ol – Ázimbaıdyń óz qyzyna jar bolatyn kisini Nazymnyń ózine tańdatýy. Toǵyz qabat torqadan qynama qamzol kıgen Nazymnyń tolqyǵan kóńili keremetteı áserli beriledi. Altyn tuǵyr ústinde aq tuıǵyndaı erikken qyzdyń kórkem sáýlesi kópke túsedi. Totyqustaı túrlengen Nazym qyz qarakók jorǵaǵa kúımeli arbany jekkizip, saıran qurady. Erte týǵan baǵylandaı bolyp ýyzyna jaryǵan Nazymnyń tolyqsyǵan tusynda «Qasqa men jaısań, bekterdiń» birine de nazar aýdarmaýy jyr oqıǵasyn qoıýlata túsedi. Mine, osy arada ǵana toıǵa kelmegen Qambar esimi birinshi ret atalady. Qambar ata-anasy men aýyl jurtynyń bar sengeni jalǵyz ózi ekendigin jolbaryspen aıqasqanda da, Nazym qurǵan órmekten óterde de, Nazymnyń shaqyrý sózinen keıin keri qaırylǵanda da qaıtalap aıtyp otyrady. «Toqsan úıli tobyrdy» asyrap otyrǵan ańshy, saıatshy kedeı jigit elden asqan baı qyzyna teń emespin dep oılaıdy. Bir jaman kelip maly kóp, Alyp ketse aıyryp. Qaıǵymenen basylar, At basyndaı júregim, – deıtin Qambardyń sózi – buǵan dálel. Keıin Nazymmen sóılesip qalǵanyn kórip qalyp, qyzdyń aǵalary – Qoraz, Doraz, Qarymsaq, Qabyrshaqtar Qambardy kemitip, namysyna tıedi. Alaıda batyrdyń azamattyq, adamgershilik qasıetteri kózge túsedi. Epostaǵy úılený sarynynyń bóleksheligi – batyrdyń synaqqa qatyspaýy, tanysýǵa alǵashqy qadam men basqosý nıetine qyz tarapynan ǵana áreketterdiń jasalýy shynaıy baıandalady. Nazym tarapynan ózine degen yqylas-kóńildi sezingenimen, Qambar oǵan qulaı ketpeıdi. Qaıta neǵurlym odan boıyn aýlaq ustaýdyń túrli joldaryn tabady. «Osyǵan kóńilim bólinip, umytyp ketsem jurtymdy, Qudaıdyń meni urǵany», – deıtin batyrdyń oıyna qarap Qambardyń el-jurt qamyn birinshi orynǵa qoıatyndyǵyn birden baıqaýǵa bolady. Áńgimeniń negizgi túıini qalmaq hanynyń Nazym qyzdy tartyp alamyn dep kelgen tusynda shıelenise túsedi. Ázimbaıdy júdetip, Sansyz qoldy túnetip, Jerimniń shúıin qashyryp, Berekesin ketirip, Kúıeýmin dep Nazymǵa, Shyntaqtaısyń mamyqty, Aıaǵyńdy kósilip, – dep Qaramanǵa kelip Qambardyń ýáj aıtýy, jekpe-jekke shaqyrýynda úlken mán jatyr. Sulý Nazymdy zorlyqpen almaq bolǵan qalmaq hany tynysh elge shabýyl jasaǵanda Ázimbaı Qambardy kómekke shaqyrady. «Qoıǵa kirdi bir bóri, bóriktire qyrady, talaı qalmaq sulady», – deıtin joldar el úshin Qambardyń ázir ekendigin ańǵartady. Jaýdyń qalyń nókeriniń qyzyl qanyn josyltyp aǵyzady. Baı da mindi bir atqa, Joq ta mindi bir atqa, – dep bastalatyn jyr joldarynan Qambar batyr jaýyn jeńip, jaqynyn jat jerlikten azat etken tustaǵy mamyrajaı ómir, baıy men kedeıi múddeles, shat-shadyman turmys kórsetiledi. Bul oraıda jyrdyń kórkemdik kestesinde aıryqsha teńeýlerdiń alatyn orny erekshe. Batyrdyń senimdi serigi retinde tulpary bylaısha sýretteledi: Moınyń altyn taıaqtaı, Qamystaı eki qulaǵyń, Tórt aıaǵyń qazyqtaı, Tóńkergen kese tuıaǵyń, Sulýlyǵyń súmbideı. Qambardyń qara qasqa aty budan keıin ushqan qustan ozatyn erekshe júırik, alys jolǵa alqynbaı jetetin qaıratty bolyp beınelenedi. Osy oraıda qara qasqa attyń shabysy shamadan tys kótermeleı sýretteledi. Astyndaǵy bedeýi, Sýytýy túsken soń, Quıyndaı shańy burqyrap, Ushqan quspen jarysty. Atqan oqtaı zyrqyrap, Qylady jaqyn alysty. Sonymen qosa batyrdyń tilegin, dushpannyń pıǵylyn sezetin qasıeti de bar bolyp shyǵady. Qysyltaıań tustarda «til bitip» sóılep, aqyl-keńes te bere alatyndyǵymen erekshelenedi. Al batyrdyń óz basyna qatysty «ash bórideı jaltaqtap, nar býradaı alysty», «jolbarystaı shıryǵyp», t.b. metaforaly te­ńeýler qoldanylady. Batyrlyq jyrlarǵa tán keıipkerlerdiń kóńil-kúı sátterin, ishki býyrqanǵan tolǵanys ıirimderin bildiretin dıalog, monologtar aıtarlyqtaı kórkemdik júk kóterip tur. Máselen, Nazym men Qambardyń, Qambar men Qaramannyń, Kelmembet pen Ázimbaıdyń til qatysýlary arqyly obrazdardyń minezdemesi tolyq tanylady. Qalmaq hany Qaraman beınesi balamalaý ádisimen tikeleı suńqarǵa, qumaı júırik tazyǵa, al Nazym – kóldegi úırek, qazǵa, altaıy qyzyl túlkige uqsastyrady. Jyrdaǵy dástúrli qudalyq saltyna qatysty rámizdik uǵymdardyń ártúrli formalary da kóńil aýdararlyq. Máselen, kúıeýdi «altyn suńqarǵa», qalyńdyqty «qazǵa balap», suńqarǵa ildirý arqyly quda túsýdi tuspaldaý – kóne zamandardaǵy mıftik túsiniktermen tamyrlas. Taǵy birde «qalyńdyq – qyzyl túlki», «kúıeý – júırik tazy» nemese qalyńdyq – pisken túınek, kúıeý – ótkir kezdik túsinikteri kórkemdik obrazdarǵa naqty mysal bola alady. Ásirese, batyrdyń erligi men Nazym sulýdyń kelbetin madaqtaǵan tusta ulǵaıtý (gıperbola) men ásireleý (grotesk) de mol oryn alady. Jyrda «Túske deıin ilgeni, tóbedeı bolyp qalady» dep Qambardyń ańshylyq qasıetin dáriptese, endi birde jolbaryspen alysqan sátin «Qyryq qadam jerden asyrdy» dep júrektiligin, qolynyń qýattylyǵyn ásireleı sıpattaıdy. Tipten ań-qus ataýlynyń mergenniń atynyń sybdyryn estigen boıda qashyp, jasyrynady degen joldar da bar. Jaýyn áshkerelep, jaǵymsyz obrazyn shegine jetkize sheber beıneleýdiń ozyq úlgisi – Kelmembettiń satıralyq portreti. «Qulaǵy kesilip, quntıǵan», «murny kesilip shuntıǵan», «moıyny qyl ishekteı qýaryp», «toqpaqtaı basy sympıǵan», «kózi qoıandaı badyraıyp», «beti búırekteı bultıyp», «eki tanaýy qazylǵan indeı úńireıgen» jannyń keskin-kelbetine istegen isi úılese ketedi. Óıtkeni qalmaq ha­nynyń jandaıshaptarynyń biri Kelmembet – el arasyn búldirip júretin, alaıda ózinen kúshtiniń aldynda qurdaı jorǵalaıtyn unamsyz adam. Qalmaqty qyryp-joıyp, qanyn shashyp bolyp, aq ordada Qambar demalyp otyrǵan kezde Nazym kelip: «Janym qurban, kózime kórinbeıdi sizdeı bir jan», – dep óziniń yntyqtyǵyn bildiredi. Dúnıe-boqtyń azdyǵyn, Qaıratty jigit eleı me?! Saqa qylǵan bar ma eken, Qorǵasyn quıyp keneıge, Jany bar kisi qonaqqa, Qyz shaqyrsa kelmeı me?! – deıtin aqyldy, ójet, sulý Nazymnyń kóńili qashan da Qambarda. Jaýdy jeńgen qýanyshtyń ústinde Ázimbaı qyzy Nazymdy Qambarǵa qosady. «Kúmisten keregesi, ýyǵy – altyn, Ońasha segiz qanat tikti úıdi Qosylyp eki asylzat oınap-kúldi, Otyryp Muqysh molda neke qıdy. Kedeıdiń jalǵyz atty zamany dep, Dushpannyń daladaǵy ishi kúıdi». Toı saltanatynyń ǵajap kórinisteri de, jaqsylyqty kóre almaıtyndardyń ishtarlyǵy da kórkem tilmen baıandalady. Qyz Nazym shyqty burańdap, On segiz tolǵan jasyna. Qyz Nazym shyqty basyna, Saldyryp bıik munara, Qyz Nazym shyqty burańdap, Kámshat bórik kelisip, Brıllıant qoıdy basyna. Nazym qyzdyń sulýlyǵy, baılyǵy toıǵa jınalǵandardy aıtarlyqtaı tánti etedi. Jyrda Nazymnyń ajar-kórki on tórtinshi aıdaı, ashylǵan gúldeı, kirsiz qaǵazdaı degen teńeýlermen sıpattalady. «Qambar batyrda» jyrlanatyn oqıǵalar óte ertedegi ómirden eles beredi. Osyǵan baılanysty jyr tilinde ómir tirshiligine, turmys-saltqa, ádet-ǵurypqa qatysty buryn paıdalanylyp kelgen, qazir qoldanylmaıtyn peshene, medet, kúrzi, dýlyǵa, almas taıa, sheri, hadısa sııaqty sózder kezdesedi.


Nurlan QUMAR,

"Ana tili"

 

Pikirler