Bul materıaldy bizge ekibastuzdyq ólketanýshy, tehnıka ǵylymdarynyń kandıdaty Serik Jaqsybaev aǵamyz usyndy. Tómendegi bashqurttyń Baıyq shesheni men Buqar jyraýdyń aıtysy – túbi bir túrki tildes elderdiń erte ýaqytta óneri óreles, mádenıeti mazmundas bolǵanynyń bir dáleli. Bir qyzyǵy, ózimen tili týystas, tóri ortaq bolsa da, tatar halqyna qaraǵanda bashqurt eliniń turmysy qazaqqa bir taban jaqyn bolǵanyn, kóne zamandarda kóshpeli tirlik keship, úıirlep jylqy aıdap, bıe baılap, qymyz ustaǵanyn bilemiz. Qazaq pen eki arada barymta-syrymtasy da úzilmegen. Tipti Kishi júz aýyldaryn shaýyp, maza bermegen soń, bashqurttarmen talaı márte qantógis urystar bolǵany jóninde de tarıhı derekter mol ushyrasady.
Belgili jazýshy, muraǵatshy, marqum Amantaı Sataevtyń jazýynsha, ótken ǵasyrdyń alpysynshy jyldary bashqurt tarıhshylary ózderiniń qoljazba qorynan Qanjyǵaly Bógenbaı batyrdyń ákesi Aqsha batyr men bashqurttyń Qarash atty aqynynyń aıtysy tabylǵanyn qazaq ǵalymdaryna habarlaǵan eken. Biraq, kezinde ony eshkim nazarǵa ala qoımasa kerek. Biz sol derekterdi ana bir jyldary qaısybir tarıhshylarǵa usynǵanymyzda, kádimgideı senimsizdik tanytqan edi. Serik Jaqsybaevtyń tómendegi deregi Amantaı Sataevtyń sol sózin rastaı túsetin sekildi. Eger baıyptap izdener adam bolsa, týystas bashqurt eliniń muraǵatynan halqymyzdyń ótkeni men ketkenine qatysty talaı qundy dúnıeler tabylar-aý dep oıladyq.
Saılaý Baıbosyn
Túrki halyqtarynyń quramyna jatatyn qazaq pen bashqurt elderi ejelden irgeles ornalasyp, kóshpeli ómir belesinde qarym-qatynasta bolǵany belgili. Tegi bir eki jurttyń etene baılanysyn Buqar jyraý Qalqamanuly men bashqurttyń Baıyq sheshen Baınazarulynyń arasyndaǵy ázil-ospaqty qaqtyǵysýy da ańǵartady. Bul qaqtyǵysýdyń mátini Bashqurt respýblıkasynyń merzimdi ádebı basylymy “Aqedil” jýrnalynyń 1970 jylǵy 7-sanynda basylǵan. Bul jýrnal meniń qolyma ótken ǵasyrdyń 70-jyldary issaparmen Bashqurtstandaǵy Kemertaý qalasynda ashyq ádispen qońyr kómir óndiretin kásiporynǵa barǵanymda túsken edi.
Baıyq sheshenniń kezinde «tarhan» ataǵyn alǵan ákesi Buqar jyraýdyń ákesi Qalqaman sekildi batyr bolǵan. Baıyq sheshen 1710 jyly Bashqurtstannyń qazirgi Úshaly aýdanynda dúnıege kelgen, ıaǵnı ol Buqar jyraýdan 25 jas kishi degen sóz. Baıyq taban astynda óleń shyǵarýǵa sheber sheshendik qabiletimen birge asqan sheber kúıshi de bolypty. Baıyq sheshen 1770-jyldardyń basynda Bashqurttyń áıgili batyry Salaýat Jolaıulyna (Iýlaev) arnap óleń, 1812 jyly Napaleon Bonapartty jeńip elge oralǵan orys áskerlerin qarsy alyp, “Baıyq” atty kúı shyǵarǵan.
Baıyq sheshenniń Buqar jyraýmen kezdesý sebebi bylaı bolypty. Baınazar tarhannyń Baıyq, Tanyp, Taıyp, Qaıyp, Tanhyq esimdi bes uly bolǵan. Baıyqtyń inisi Taıyp bashqurttyń Azynaly degen aýqatty adamynyń qyzymen jasyryn kóńil qosyp, qazaq eline qashady. Osy jaǵdaıǵa baılanysty Baıyq ta qazaq dalasyna ketýge májbúr bolady. Sonda Buqar jyraý Baıyqpen kezdesip qalyp, oǵan mysqyldy túrde jumbaqtap aıtqany:
“Estek boldyń, bar boldyń,
Keń dalada zar boldyń.
Ózińe jumbaq aıtaıyn,
Tapsań, ulym eteıin
Tappasań, qulym eteıin,
Kúndiz qoıdy kútersiń,
Keshke júndi tútersiń.
Uıqym keldi demessiń,
Kúndiz damyl etersiń.
Keń dalada qos aǵash,
Qos aǵashtyń qos basy
Bir qazanǵa syımastaı.
Qos qoshqardyń qos basy,
Bar eken el qasqasy.
Turǵan beıne taqyrǵa,
Ala bóten qaq emes.
Aı men kúndeı ekeýi,
Jalǵyz-jalqy taq emes.
Buqar jyraýdyń bul jumbaq óleńin Baıyq sheshen bylaı sheshedi:
Keń dalam dep aıtqanyń,
Elinen qashqan bul estek.
Maqtasyn dep kútkeniń,
Men de kórgen jer eken
Sen de bilgen jer eken.
Aǵatasy tý bolyp,
Jabý japqan nar qylǵan,
Jataǵan taý sazaryp,
Aǵashtary qýaryp
Tóbe-tóbe qum qylǵan.
Emsheginen sút tambas,
Shóldegen jutym sý tappas
Dala degeniń – sol eken.
Úrke qashyp qasqyrdan,
Óz botasyn qorǵaǵan,
Arýana bozdaǵan
Ózge muńy bolmaǵan,
Múlgip jatqan shól eken.
Jartastaǵy búrkitin,
Tulpar mingen jigitin
Almastyrǵan bir bútin.
Túıe ústinde jalbańdap,
Qulaqshyny salpańdap
Qazaq degen er eken.
Qos aǵashym degeniń –
Keń dalada qos ylash*
Qazaǵyńdy keptirgen.
Keń dalada Qos Alash –
Qos aǵashtyń qos basy,
Tap alashtyń qasqasy –
Bir qazanǵa qos antyn
Salyp birge qaınatqan,
Toqaldaı kúıeý syılatqan
Abylaı sultan han eken.
Sonan soń qazaq bıleri qolǵa túsirý úshin Baıyqty izdete bastapty. “Elge aıdar, júrekke qanjar bolǵysy keledi eken”, – dep, onyń kózin qurtýǵa uıǵarypty, al Baıyq bolsa qashyp, Oralyna qaıtyp ketipti…
Buqar jyraý men Baıyq sheshenniń aıtysyn qazaq tiline aýdarǵan jazýshy Mashqar Gýmerov.
Bashqurtstannyń tarıh jáne ádebıet ınstıtýtynyń folklor sektorynyń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Nur Zaıypovtyń aıtýynsha, atalmysh aıtys HVII ǵasyrdyń ortasynda bolǵan.
