Eýropa talabyn qoıý úshin halyq ta Eýropadaǵydaı ómir súrýi qajet

2387

foto Jańagúl Júrsin. "Azattyq"

1. «Sheteldik nómirli kólikter pálenshe apat jasady, pálenbaı adam qaza tapty» degen balany aldaǵandaı áńgime ǵoı. Áńgimeni sodan bastaıdy. Kópshilik «má, ıá, barlyq apatqa solar kináli, elden shyǵaryp jiberý kerek» dep aıtsyn, pikir qalyptasa bersin degen tásil. Qate aıaq astynan, nómirdegi týdan emes.

2. «200 myń kólik». Tek «armıandar» men «qyrǵyzdar» eken. Bul derekke kúmánmen qaraımyn, bazada joq bolsa qalaı esepteıdi. Reseılik nómirlini sanap taýysa almaıtyn shyǵar. Oralda baǵdarshamda 10 kólik tursa, beseýi RUS. Avtobazarda sattyqqa shyǵarylǵan jalpy kóliktiń 70 paıyzy «orystar»...

3. «Sheteldik nómirli kólikter jol erejesin buzǵysh». Bul da eń birinshi aıtylǵandaı tásil. Sheteldik kólikti tek esersoqtar arnaıy ala ma ózi, ne bop ketti? Qaıta sheteldik kólikpen muqııat júrýge tyrysady, óz atynda bolmaǵasyn problemasy kúrdeli. Iá, erejeni óreskel buzatyndar bolady. Nege? Olar jaýapkershilikten "tolyq bosatylǵasyn" aralarynan erkinsıtinder tabylady. Al sol kólikterdi eshbir bazaǵa tirkemeı erkin júrýine jaǵdaı jasap qoıǵan kim?

4. «Sheteldik nómirli kólikter aıyppul tólemeıdi eken». Tólegende qandaı! Saqtandyrý boıynsha kimniń atynda, aıyppul da soǵan. Keıbir kólikterdiń ıesin taba almaıtyny ras shyǵar. Al nege tabylmaıdy? Memlekettiń qyrýar aqshasy ketken ıfrlandyrý baǵdarlamamyz, "Sergek", aqyldy qıylystar, qaptaǵan kameralar qaıda? Qoǵamdyq ortada temeki tartqany kameraǵa túsip qalyp ta aıyppul kelip, sotqa shaqyrmaı ma ádette? Kólik ıesi qalaı da tabylatyn qylyp tirkeıtin júıe jasasyn.

5. «Sheteldik kólikti alatyndar salyqtan jaltaratyndar». Endi oılap qarańyz, jylyna bir ret tólenetin 10 myń teńge salyq úshin 1-3 mıllıon teńgege taǵdyry kúmándi kólik ákelip, myń ese shyǵynǵa qalýǵa bel baılaısyz ba?

6. Kólik tirkeýge qoıylatyn «Eýro-4» talaby. Osyndaı nárselerdi engizgende kishkene halyqtyń turmysyna, tabysyna, minip júrgen kóligine saraptama jasaý kerek qoı. Eýropa talabyn qoıý úshin halyq ta Eýropadaǵydaı ómir súrýi qajet. Jaǵdaıy jetip tursa bári shirik arbany emes, «Eýro-4» talabyna saı sý jańa Toıota ne Mersedesti salonnan almaı ma?

7. Tirkeý úshin kóliktiń jasy 7-den aspaýy tıis (shyǵarylǵan eline baılanysty). ISOFIX balalar oryndyǵyn bekitý júıesi, shuǵyl qyzmet shaqyrý «EVAK» batyrmasy bolmasa qazaqstandyq nómir ala almaısyń. Alaıda salondaǵy sý jańa reseılik VAZ-da da jańaǵy SOS batyrmasy sııaqty júıeler joq. Biraq nege elge kirgizip, tirkeýge nege ruqsat beredi? Al armenııalyq jáne qyrǵyzstandyq nómirmen elge kirgen kólikter BIPEK-tegi ne AzııaAvto quraǵan kólikterden qaı jeri kem? Olar Japonııa, Germanııa, AQSh sııaqty avtoóndirisi eń myqty elderde shyǵarylǵandar, Armenııa men Qyrǵyzstanda qurastyrylyp jatyr dep oılap qalmańyzdar.

8. «Eýro-4» talaby ekologııa úshin, eski kólikter qorshaǵan ortaǵa zııan». Eger halyq jóni túzý jańalaý kólik almasa, bári 20-30 jylǵy eski-qusqymen júrse ekologııaǵa zııan kelmeı me?

9. Tirkeý úshin tóleıtin salyq ta aqylǵa syıymsyz qymbat. Mıllıon teńgelegen ne degen salyqtar? Mıllıon teńgeniń kóligine mıllıon jarym salyq tóleý degen eski feodaldyq zamandaǵy kedeıge «eki sıyryń bolsa, bir sıyryn salyqqa tóleýge mindettisiń» degendeı turpaıy ǵo, qursyn.

10. Ýtılızaııalyq alym memlekettik bıýdjetke túse me? Álde jeke menshikke me?.. Onyń baǵasyn kim qoıady? Ne nárse negizge alynady?

11. «Shetelden kirgen kólikke qazaqstandyq jalǵan qujat, nómir jasatady». Iá, múmkin. Qýlar, aılakerler atam zamannan bar, bola da beredi. Zańdy ruqsatyn berse, ondaı qylmystardyń aldyn alady. Áıtpese, ondaı qıturqy joldy izdeıtinder báribir shyǵady. Jolyn tabady, sebebi jemqorlyq bar.

Sheteldik kólik ıeleri alańdarǵa jınala bastady. Aqtaýdaǵy men Atyraýdaǵynyń vıdeosyn kórdim, Oralda da Saltanat saraıy men avtobazarǵa jınaldy. Mıtıngter «Biz kóligimizdi tirkeýge qarsymyz» dep ótip jatqan joq. Keıbir adamdar solaı qate túsinip jatyr. Kerisinshe, jıyndar tirkeýge ruqsat berýdi surap, kirgen kólikterdi shekaradan shyǵaramyz degen kúrt ózgeriske qarsylyq. Kóliktiń bárin kirgizip jiberip, jurtty tyǵyryqqa tireý aqyldy sheshim emes. Bári qazaqstandyq nómirmen júrgisi keledi. Eger tirkeýge ruqsat berip, keıin tirkemeı júrgenderdi qatań jazalap jatsa, áńgime bólek. Tirkeýge jaǵdaı jasalmaı, máseleni ýshyqtyryp, qıyndyq qoldan jasalyp otyr.

Qorytyndy. Tap osy máselege qatysty sheshim shyǵaratyndar Reseıdiń qas-qabaǵyna qaraı bermeı, avtonaryqtaǵy jekelegen toptardyń múddesi úshin jumys jasamaı, halyqqa tıimdi zańdy qabyldap, batyl sheshim jasaıdy dep úmittenemin. «Okoshka» jasasyn da, «elge kirip ketken kólikterdi» tirkeýge ruqsat bersin. Tipti qylmyskerge de amnıstııa jasaıdy ǵoı onyń qasynda. Tirkeýdegi eýro-talapty jeńildetsin, eldiń bári ondaı kólik alatyn jaǵdaıda emes. Al naǵyz tyıym kerek bolyp bara jatsa, ishteginiń máselesin sheship alyp, syrttan kiretindi taıǵa tańba basqandaı qylyp zańmen naqtylap tyısyn. «Medıaııa, medıaııa» dep qaqyldap júrmiz ǵoı, bılik pen shopyr halyq medıaııalyq ymyraǵa kelsin. Sonda quda da tynysh, qudaǵı da razy))

Nurlybek Rahmanov

Pikirler