"Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» jańa kodeks jobasynyń 24 babyna halyq alǵashqy sátten bastap kúdikpen qarady: Bul taraý «Donorlyq jáne transplanttaý» dep atalady. Onda «qan jáne onyń komponentteriniń donorlyǵy», «Aǵzalardy (aǵzalardyń bóligin) jáne (nemese) tinderdi (tinniń bóligin) transplanttaý», «Adamnyń aǵzalaryn jáne tinderin, gemopoezdik diń jasýshalaryn (súıek kemigin), qan jáne onyń komponentterin, adamnyń jasýshalarynyń, tinderiniń, bıologııalyq suıyqtyqtary men sólderiniń úlgilerin ákelý, áketý» dep atalatyn úsh taraý bar. Qoǵamnyń qytyǵyna tıip otyrǵan túsinbestiktiń bári osy baptardyń aınalasynda tarap jatyr.
Sarapshylar bul másele bizdiń qoǵam úshin jańalyq emes ekenin aıtady: Elimizde adam aǵzasyn týrystarynyń ruhsatynsyz alý 2009 jyly bastalǵanyn aıtady. Elimizdiń Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń «Bıologııalyq ólimdi nemese bas mıynyń birjola semýin rastaý erejesin bekitý týraly» 2010 jylǵy 11 tamyzdaǵy № 622 buıryǵyna engizilgen ózgeriste máıitten alynatyn dene músheleri týraly naqty jazylǵan. Osy buıryqta mıdyń ólimi anyqtalǵannan keıin, qaıtys bolǵan adam tiri kezinde dene múshesin alýǵa jazbasha qolhat qaldyrmaǵan jaǵdaıda, onyń týǵan týystarynan nemese zańdy ókilinen kelisim suralatyny, alty saǵattyń ishinde jaýap berilmese, donordyń dene múshesin alýǵa ruqsat beriletini jazylǵan. Alaıda bizdiń elde kúni búginge deıin máıittiń dene múshesi ruqsatsyz alynǵan emes. Bulaı jasaýǵa halqymyzdyń túsinigi men kózqarasy, ustanymy men mádenıeti kele bermeıdi. Al Keńes odaǵynyń quramynda bolǵan elderdiń ishinde Belarýste ǵana máıit donorlyǵy damyp keledi. Bul elde naqty dıagnoz qoıylǵannan keıin dárigerler eshkimnen ruqsat suramaı, máıittiń dene múshelerin medıınalyq maqsatta paıdalana beredi. Alaıda whatsapp arqyly taraǵan aqparattarda Kodeks jobasyndaǵy baptardy qate túsiný kezdesip qalady. «215 baptyń 8 tarmaǵynda týystaryńyzdyń siz ómirden ótken soń dene múshelerińizdi donorlyqqa alýyna kedergi keltirý múmkindigin joıý qarastyrylǵan. Óıtkeni adam kelisimin tiri kezinde berý kerek» degen maǵynadaǵy mátin tarady. Al Kodeks jobasynda «Eger alý kezinde densaýlyq saqtaý uıymyna osy adam tiri kezinde nemese zańdy ókilderi ol ólgennen keıin onyń aǵzalaryn (aǵzalardyń bólikterin) jáne (nemese) tinderin (tinniń bólikterin) ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen reıpıentke transplanttaý úshin alýǵa kelispeıtinin málimdegeni týraly habarlanǵan bolsa, máıitten aǵzalardy (aǵzalardyń bólikterin) jáne (nemese) tinderdi (tinniń bólikterin) alýǵa jol berilmeıdi» delingen.Transpantolog dáriger Jaqsylyq Dosqalıev ótken jyldyń aıaǵynda jýrnalıstermen kezdesken kezde «Bizde donorlyq organ tapshy. Sonyń ishinde máıittik organ tapshy. Nege, mysaly, 100 máıittiń ishinde 30 paıyzynyń aǵzasy transplantaııa jasaýǵa jaramdy ekenin aıtqan. Demek 70 paıyzy jaramsyz. «Bıyl 42 máıit zerttelinip alynsa, onyń tek toǵyzynyń organy alyndy. Qalǵanyniki alynǵan joq. Sebebi, ınfekııa bar. Gepatıt V, S deımiz. Damyǵan elderdiń tájirıbesinde mundaı organdar alynady. Sondyqtan biz osyndaı organdardy alýǵa bolady, biraq ony osyndaı aýrýmen aýyrǵan adamdarǵa almastyramyz jasaımyz dep zańǵa engizemiz» degen-di J. Dosqalıev.
Demek bul faktor da máıittiń aǵzalarynyń bári donorlyqqa jaramaıtynyn aıǵaqtap tur.
Bul baptyń 2009 jyly qabyldanǵan baptan eshqandaı ózgeshiligi joq. Kezinde A.N.Syzǵanov atyndaǵy ulttyq ǵylymı hırýrgııa ortalyǵynyń basshylyǵy máıit transplantaııasy sanyn kóbeıtýge baılanysty arnaıy júrgizilgen áleýmettik zertteý júrgizgen. Sonda saýalnamaǵa qatysqandardyń 60 paıyzy aǵza transplantaııasyna erekshe qoldaý bildirgen.
Whatsapp jelisindegi myna habarmen jurttyń bári qulaǵdar bolyp qaldy: «Endi Qazaqstannyń qaıtys bolǵan azamattarynyń aǵzalaryn transplantaııa kezegin kútip otyrǵan sheteldikter úshin alyp ketý múmkindigi týady. Jobanyń 222 baby, 2 taramaǵy, 1 bólimi» degen aqparat tarady. Al Kodeks jobasynyń týra sol tusynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń sheginen tys jerdegi Qazaqstan Respýblıkasynyń azamatyna, sondaı-aq shetelde turatyn jáne transplanttaýdy kútip júrgen reıpıentterge medıınalyq kómek kórsetý qajet bolǵan kezde» aǵzany shetelge alyp ketýge bolatyny kórsetilgen.
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi baspasóz qyzmetiniń birqatar mass-medıaǵa bergen túsiniktemesinde «Qaıtys bolǵan azamattardyń aǵzalary men tinderin shetelge áketý (222 bap, 2 tarmaq, 1 bólim) máselesine kelsek, Kodeks jobasynda qaıtys bolǵan azamattardyń aǵzalaryn tek qana qazaqstandyq azamatqa salý qarastyrylǵan» delingen. Mınıstr de áleýmettik jelilerde týra osylaı dep jazdy. Jáne o dúnıelik bolǵan azamattarynyń aǵzasyn sheteldikterge satý álemdik tájirıbede de óte sırek kezdesedi. Tipti donor qajettiligin 100 paıyz sheshken elder Úndistan men Pákistanda da bul faktorǵa jol bermeıtin kórinedi.
Osy materıaldy jazýǵa daıyndyq barysynda atalmysh kodeksti taǵy bir zerdelep oqyp shyqtyq. Máıittiń azǵasy qandaı jaǵdaıda alynady degen kúmándi suraqtarǵa Kodeks tolyqqandy jaýap bergen.
170 bapta bıologııalyq ólimdi anyqtaý máselesi týraly : Dárigerler adamnyń mıy múldem jumysyn toqtatsa jáne ózge de ólim belgileri baıqalsa bıologııalyq ólimdi tirkeıge quqy bar ekeni kórsetilgen. Biraq álemdik tájirıbede 9-10 jyl komada jatyp, qaıtyp kózin ashqandar jaıly derekter jıi kezdesedi. Al dárigerler bolsa, mundaı jaǵdaıda adamdar kózin ashqanmen, qaıta qatarǵa qosylý múmkindigine kúmán keltiredi. Oıymyzdy Kodekstiń baptarynda aıtylǵan jaıttarmen todyqtyrsaq: «Aǵzalardyń fýnkııalaryna dem berý boıynsha jasandy sharalar aldymen transplanttaý maqsatynda máıitten aǵzalardy (aǵzalardyń bólikterin) jáne (nemese) tinderdi (tinniń bólikterin) alý týraly sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda, sodan soń jaqyn týystarynyń jáne (nemese) zańdy ókilderiniń qarjylyq, onyń ishinde denege kútim jasaý boıynsha shyǵyndardy óteýge kelisýi bolǵan kezde ǵana jalǵastyrylýy múmkin» ekeni kórsetilgen.
Kodekte adamnyń mıy semip, endi ómir súrýge jaramaıtynyn aıtsa da álgi qurylǵylardan ajyratý úshin báribir týystarynyń kelisimi kerek ekeni taıǵa tańba basqandaı etip jazylǵan. Biraq apparat aǵzanyń tirshiligin úshin qosylsa, onyń shyǵynyn memleket kóteredi. Tipti bul álemdik tájirıbede bar úrdis. Bul bap ta qoǵamnyń ashýyn týdyryp otyr. Sebebi kóńilde kúmán kóp: «Mysaly, komada jatqan adamnyń aǵzasyn alý úshin apparatty qosyp qoıady» deıdi qarsy top komada jatqan adamnyń ómirin apparat arqyly uzartýdy týystary sheshetinin jáne bul úrdis úshin qosymsha qarjy tóleý kerektigin ata bermeıdi. Tipti bizdin elimizde 10 jyl emes, alty aı komada jatyp, qaıta tirilip ketkendep jaıly derekter joq. Demek, komada jatqandardyn ómirin apparat arqyly uzartý medıınada biz ıgere qoımaǵan tájirıbe.
Kodekstiń 2009 jylǵy qabyldanǵan nusqadan jańalyǵy 172 bapta kórsetilgen «anatomııalyq syı» degen sóz. Osy baptyń 3 tarmaǵynda «Ósıet etilgen aǵzalardan (aǵzalardyń bólikterinen) jáne (nemese) tinderden (tinderdiń bólikterinen) basqa, tabylǵan kúnnen bastap on kún ishinde tanylmaǵan jáne suraýy bolmaǵan adamdardyń máıitteri de anatomııalyq syı retinde tanylady» degen tirkester bar. Al is júzinde osy kúnge deıin elimizde eshbir adam óz denesin medıınanyń ıgiligi úshin «anatomııalyq syı» retinde tanýdy usynbaǵan. Jáne mundaı usynysty 2009 jyly qabyldanǵan zań da qajetsinbegen.
Osyǵan deıin el arasynda adam aǵzasynyń ashyq saýdaǵa salynatyny jıi aıtylatyn. Tipti kúni keshege deıin saýdanyń mundaı túrimen aınalysatyn saıt ta jumys istegen. Búırek donory 50 myń, baýyr 20-30 myń AQSh dollaryna baǵalanyp keldi deıdi el eshindegi áńgime. Medıına tarıhynda donor daýy degen atpen qalǵaly turǵan dárigerlerge qaıdaı aıyptyǵ taǵylyp otyrǵany týraly pikirlerdiń ózi bir-birin joqqa shyǵarady. Biraq eki transplantologtyń kúdikke ilinýi donor kútip, dıalızge baılanyp otyrǵan naýqastardyń úmitin kesip otyr. Bul aqparatty durys taratpaýdyń kesiri. Basqasha aıtqanda ashyq aqparattyq maıdanda quzyrly oryndardyń resmı pikiri qaýesetten jeńilip qaldy .
Sońǵy kezderi týystyq donor másálesi kóp aıtylyp júr. Adamdar arasynda «naýqas týystaryna baýyrlarynyń biri donor bolýy kerek» degen kózqaras qalyptasqan. Osyǵan qatysty transpantolog dáriger Merýert Álpıeva: «Adamnyń aǵzasyn saý adamnan ajyratyp, ekinshi adamǵa salýdyń qaýipti ekenin ótken oqıǵalardan kórip otyrmyz. Eger máıit donory arqyly adamnyń ómirin qutqaryp qalýǵa múmkindik bolsa, biz nege ekinshi tásilge júginip, saý adamnyń kemtar bolýyna jol berýimiz kerek. Adamnyń boıynda artyq aǵza joq. Týystardyń bir-birine aǵzalaryn májbúrlikten beredi», –deıdi dáriger Merýert Álpıeva.
Onyń pikirinshe, bizde halyqtyń menıtalıtimen sanasý jaǵy basym. «Osydan birer jyl buryn Aqtóbe qaıtys bolǵan jigittiń týystary dárigerdi sotqa berdi. Búginde jurttyń da, sottyń da nazary adam aǵzasyn saýdalap otyrǵan «kz 24 net » saıtyna, taraptar arasyndaǵy kelisimdi zańdastyrǵan notarıaldy keńsege emes, dárigerge qadalyp otyr. Dáriger naýqastyń ómirin qutqaryp qalýǵa tyrysty. Bul onyń mindeti. Quzyrly organ ókilderi dárigerge shúılige bergenshe, adam aǵzasyn saýdalap otyrǵan saıtty nege jaýyp tastamaıdy?» – dedi Merýert Álpıeva.
A.Syzǵanov atyndaǵy ulttyq ǵylymı hıýrgııa ortalyǵynyń bólim jetekshisi Ravıl Ibragımovtyń aıtýynsha, 2015 jyly mıy ólgen 22 adam donor bolǵan. Kelesi jyly bul kórsetkish 16-dan aspaǵan. 2012-2016 jyldar aralyǵynda myńnan astam aǵza almastyrý operaııasy jasalǵan. Sonyń on altysynda ǵana aǵza máıitten alynǵan. «Adam kózi tirisinde resmı túrde donorlyqtan bas tartpasa, onyń aǵzasyn paıdalanýǵa bolady. Bul máıit donoryn zańdastyrýdaǵy alǵyshartyń zańnamalyq tuǵyry», – dedi Ravıl Ibragımov.
Qazir el boıynsha 3,6 myń adam búırek jetkiliksizdigi boıynsha kútý qaǵazynda tirkelip tur. Bul resmı derek. Al tirkelmeı, taǵdyrdyń úkimin kútip nemese máselesin aǵza satyp alý arqyly sheshýge oqtalyp júrgenderdiń sany qansha ekenin eshkim bilmeıdi Merýert Álpıevanyń aıtýynsha, qazir Qazaqstannyń árbir aýdanynda gemodıalız jasaıtyn medıınalyq ortalyq bar. Gemodıalızde júrgen árbir naýqasqa el bıýdjetinen jyl saıyn shamamen 1,5 mln teńge bólinedi. Árbir naýqasty gemodıalız jasaıtyn qural -jabdyqpen qamtý úshin aıyna 150 myń teńge jumsalady. Munyń syrtynda adamnyń ón boıyn shlaktardan tazartý, bir ret ystyq tamaq berý, naýqasty úıine deıin jedel járdem kóligimen jetkizý shyǵyny bar. Birinshi toptaǵy árbir naýqasqa kútýshi bekitilgen. Onyń da aılyq jalaqysy bıýdjetten tólenedi. «Sońǵy birer jylda gemodıalız jasaıtyn ortalyqtar tender arqyly irikteledi. Qysqasy, adam aǵzasynyń qara bazar nemese jasyryn kanaldar arqyly saýdalanýynan paıda kórip otyrǵan toptyń bar bolýy jáne olardyń máıit donorynyń zańdastyrylýyna barynsha qarsy bolýy ábden múmkin » – deıdi dáriger Merýert Álpıeva. Transpantolog dáriger Dagmara Betırova «adam ólgen soń onyń aǵzasy jer qoınyna bútin barý kerek» degen qasań qaǵıda máıit donory máselesiniń alǵa jyljýyna kedergi keltirip otyrǵanyn alǵa tartty. Halqynyń 100 paıyzy ıslam dinin ustanatyn Pákistanda,halqynyń 40 paıyzy musylman Úndistanda bul másele zańdastyrylǵan. Búıregi zaqymdanyp, kútý qaǵazyna tirkelgen naýqasqa bir aptada transplantaııa jasalady. «Búırek dertine shaldyqqan qazaqstandyqtardyń basym kópshiligi jasyryn jolmen Pákistanǵa baryp emdeledi degen sóz bar. Sebebi 1995 jyldardan bastap Pákistan men Úndistan sheteldikterge transplantaııalyq ota jasaýdy zańmen shektep tastaǵan. Bul qadamǵa Reseı de baryp otyr. Máıit donory zańdastyrylǵan elder tek óz azamattaryna ǵana ota jasaıdy. Al zańsyz barǵan reıpıent operaııa ústinde qaıtys bolyp ketken jaǵdaıda dárigerler jaýapty bolmaıdy. Qaıtys bolǵan týysynyń máıitin elge jetkizý shyǵynyn týystary kóteredi, al artynda qalǵan týystary dárigerdi sotqa bere almaıdy. Sebebi ózderi barlyq shartqa aldyn ala qol qoıady», – deıdi Dagmara Betırova.
Búginde elimizde 2800-den astam adam búırek translantaııasyn qajet etedi. Olardyń sany kúnnen-kúnge kóbeıe túsýde. Oǵan jete almaı dúnıeden ozyp jatqandary da bar. Baýyr transplantaııasyn kútip otyrǵan adam sany 500-ge jýyqtaıdy. Júrekke 110 adam, ókpege 15 shaqty adam táýeldi bolyp otyr. Bul naýqastardyń ózi ǵana emes janyndaǵy otbasy, týǵan-týystary kúndiz kúlkiden, túnde uıqydan aırylyp otyrǵanyn túsinýimiz kerek. Úkimet olarǵa kómek berýge daıyn.
Transpantolog dárigerler Qazaqstanda aǵzany tiri adamnan da, máıitten de alýǵa bolatynyn aıtady.
«Osy jyldyń 11 aıynda 10 máıitten aǵza alyndy. Ár máıitten 5 músheden alynyp, 50 adamnyń ómiri uzardy. Muny ary qaraı damytýymyz kerek. Bizde adam ólgennen keıin onyń aǵzasy jer qoınyna tolyq jerlenýi tıis degen túsinik bar. Menińshe, bul qate uǵym. Kóp bolsa jer astynda sol máıit 5 jyldaı ǵana bolyp, odan keıin buzylady. Tek súıegi qalady. Sony túsinýimiz qajet», - dedi ol.
Jaqsylyq Dosqalıevtiń dereginshe, álemde damyǵan elderdiń ishinde Ispanııada aǵza transplantalogııasy birshama jaqsy damyǵan.
«Bul elde bir mıllıon adamǵa 14, bizde 0,06 adam ǵana. Iaǵnı, joqtyń qasy. Al elimizde 4 myńnan astam adam aǵza transplantaııasyna muqtaj bolyp otyr», - dedi J.Dosqalıev.
Buǵan deıin Parlament Májilisiniń spıkeri Nurlan Nyǵmatýlın óziniń «Tvıtter» paraqshasynda zań jobasy týraly túbegeıli qorytyndy shyǵarýǵa áli erte ekenin jazǵan bolatyn.
«Búginde densaýlyq saqtaý salasyna qatysty kodeks jobasy qyzý talqylanýda. Rasymen de, Úkimet usynǵan zań jobasynda turǵyndardy alańdatatyn normalar bar. Biraq, qorytyndy shyǵarýǵa áli erte. Májilis úkimettik emes uıymdar ókilderiniń jáne sarapshylardyń qatysýymen talqylaý ótkizedi», – dep jazdy Nurlan Nyǵmatýlın.
Al, Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov bolsa halyqtyń qorqynyshy men alańdaýshylyǵyn jaqsy túsinetinin, biraq, densaýlyq salasyn ári qaraı damytý úshin kodekske mundaı ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajet degen ustanymda.
Raýan ILIIaSOV,
"Adyrna" ulttyq portaly
