Ár halyqta óziniń jerleý dástúri bar. Kóbinese, dástúrler dinı rásimderge súıenedi, biraq olardyń atrıbýtıkalary ártúrli (ár halyqtyń ustanatyn din-konfessııasyna baılanysty).
Eger biz Quranǵa bet aýdarsaq, onda ólimnen keıingi árekettiń jalpy qaǵıdatyn kóre alamyz. Bul qaǵıdatty biz Adamnyń bir uly basqa ulyn óltirgeniniń mysalynan tabamyz:
Jaratýshy quzǵyndy jóneltti. Ol, baýyrynyń máıitin qalaı jasyrý kerektigin oǵan kórsetý úshin jerdi qazdy. Ol (Qabyl): «Qaıǵy maǵan! Men baýyrymnyń máıitin jasyryp, osy quzǵyn ǵurly bola almadym!» – dedi de ókingenderden bolyp qaldy. (5:31)
Bul mysaldan biz Jaratýshy marqumdy jerge kómýdi uıǵarǵanyn túsinemiz. Kremaııa men balzamdaýdyń mysaldary joq, demek bular taza adamı sheshimderge jatady.
Musylmandarda jerleý rásimi «janaza namazy» dep atalady (marqumǵa arnalǵan dinı rásim). Dinbasylar jerleý kezinde kóne, myńjyldyq dástúrge súıene otyra, barlyq adamdy ujymdyq sıyný úshin sapqa turǵyzyp, rásimdi ótkizedi.
Alaıda, eger biz Qurandy ashsaq, onda ujymdyq sıyný formasynyń dál sondaı túrin tappaımyz. Ujymdyq sıyný jınalys kúni kezinde ǵana keńesý arqyly uıǵarylady, biraq jurt jınalyp, marqum úshin ujymdyq sıynýdy oryndasyn degen uıǵarym joq. Onyń ústine, eger marqum Allany jáne onyń elshisin moıyndamaǵan bolsa, onda elshige sol marqum úshin sıynýǵa jáne qabiriniń basynda turýǵa tıym salynǵan:
Olardan ólgenniń eshqaısysy úshin sıynba jáne qabiriniń basynda turma! Rasynda, olar Alladan jáne Onyń elshisinen jabylǵan kúıde qaıtys boldy! Olar – sheginýshiler! (9:84)
Alaıda, moldalar marqumnyń erkine, onyń Allaǵa jáne Quranǵa degen kózqarasyna qaramaı, báribir jerleý rásimin ótkizetinin biz is júzinde kóre alamyz. Bul túsinikti, sebebi neke qııý rásimi tárizdi jerleý rásimi de ájeptáýir tabysty bıznes qoı.
Moldalardyń aıtýynsha marqum úshin oqylǵan Quran onyń o dúnıedegi kúıin jeńildetedi. Biraq bul turǵydan da olar Quranǵa qaıshy kelýde:
… Rasynda, bul tek Eskertý men anyq Quran ǵana, tirilerdi aldyn-ala eskertý úshin jáne jabylǵandarǵa qarsy aıtylǵan sózdi rastaý úshin! (36:69-70)
Kórgenimizdeı, Alla Qurannyń mánin naqty anyqtady – óliler úshin emes, tiriler úshin eskertý. Kólik júrgizý kezinde apatqa ushyrap, qaıtys bolǵan júrgizýshige jol júrý erejelerin oqý qanshalyqty qısynsyz bolsa, marqumǵa ólgennen keıin Quran oqý da sonshalyqty qısynsyz jáne absýrd:
Biraq ózderine ólim kelmeıinshe jaman ister jasap: «Endi men táýbege keldim!» – deıtinderdiń táýbesi qabyldanbaıdy. Jabylǵan(joqqa shyǵarǵan) boıda qaıtys bolǵandardyń da táýbesi qabyldanbaıdy. Sondaılarǵa Biz aýyr azap daıyndadyq. (4:18)
Adam qatelerin túsinip, moıyndap, jaǵdaıdy túzetken kezde ǵana onyń táýbesi qabyl etiledi:
Rasynda, Men táýbesine kelip, senim keltirip, túzelgendi, sonan soń baǵyttalǵandy mindetti túrde keshiremin! (20:82)
Táýbege kelgennen keıin senim keltirip, sosyn túzelý kóz tirisinde ǵana múmkin, týra ólim aldynda bul múmkin emes.
Jalpy alǵanda marqum úshin sıynyp duǵa etý kerek pe? 9:84-ke súıensek, onda (keri logıkanyń negizinde) marqum Allaǵa senim keltirip, elshini moıyndasa biz ol úshin jeke túrde sıyna alamyz degen tujyrym shyǵady. Árıne, qalyptasqan dástúrge qarsy júrý qıyn, biraq kem degende, adamdar (ásirese moldalar) marqum Quran men elshini moıyndamaı, Allaǵa senim keltirmese, onda sondaı adam úshin sıyný Allanyń uıǵarymyn buzýshylyq ekenine ózderine esep berýleri tıis.
Avtordyń pikiri redakııa kózqarasyn bildirmeıdi.
Serik Rysjanov
