Koreıada ákim muǵalimnen eki ese az jalaqy alady

3146

Koreıada ettiń 100 gramy 3800 teńge. Azyq-túlikteri óte qymbat. Etterinen ýkoldyń ıisi qatty shyǵyp turady. Tamaqtaryn jeı almaımyz. Keshe kóshege shyǵyp, jan jaqty barladym. Qatar turǵan úsh dúkende baǵa úsh túrli. Birinshi dúkende barlyq taýardyń baǵasy jazylyp tur.

Biz mensinbeıtin tez daıarlanatyn kespeler (doshıraktar) munda shamamen 600 teńge bolady. Izdep júrip qyzyma klýbnıka taptym. 500 gramm klýbnıka 4000 von, bul teńgege shaqqanda 1500 teńge bolady.

Al endi úsh dúkende nege úsh túrli baǵa degenge kelsek,  Koreıada kásipkerler úkimetke jaltaqtamaıdy. Salyǵyn tóleıdi.  Dúkenderin arnaıy ýákilder kelip tekserip turady.  Ónim baǵasyn da sol arnaıy ýákildermen keńesip qoıady. Shyǵyny ósip bara jatsa,  jalǵa alý quny joǵarlasa birden memlekettik baǵalaý-saraptaý qyzmetine júginedi. Sosyn baryp ónim baǵasyna qosymsha qun qosady. Joǵaryda aıtqanymdaı, ettiń 100 gramy 3800 teńge. Sebebi káristerge keletin ettiń 82 paıyzy ımport.

Al qalǵan 22 paıyzy otandyq et ónimderi.  Import bolǵannan keıin árıne ónim qymbat.  Tehnıkasy damyǵan el bolǵandyqtan bul jaqta uıaly telefon arzan.  Barlyq jerde vaıfaı tegin. Magazınge kiresiń parol suramaı-aq vaıfaı qosylady. Klınıkada aýdarmashylar bar. Dúkenge kirgende gýgl perevodchıkke rıza boldym. Orysshany koreı tiline aýdaryp aldym da, telefon arqyly kórsetip qalaǵanymdy aldym. Sondaǵy alǵanym 500 gram klýbnıka, tátti pechene, vaflı, nan, salfetka aldym. Osynyń barlyǵy 16 myń von boldy. Teńgege shaqqanda 6000 myń teńge. Mine, Koreı elindegi azyq-túlik baǵasy osy. Birden palataǵa kele salyp aýdarmashydan "professorlyq ataǵy joq qatardaǵy dárigerler qansha jalaqy alady" dep suradym. 3500 dollar alady eken. Jáı ǵana ýnıversıtet bitirgen qatardaǵy muǵalim, 4000 dollar alatyn kórinedi. Al professorlarynyń jalaqysy 6000 dollardyń aınalasy. Bul elde eń qurmetti mamandyq dáriger men muǵalim eken. "Sosyn memlekettik qyzmette jumys isteıýge asa qulyq tanytpaımyz" deıdi.. Sebebi ákim, mer, depýtat, mınıstr degenderdiń jalaqysy óte az eken.. Olar muǵalimderden eki ese az jalaqy alatyn kórinedi. Meniń eń qyzyqtyrǵany bul elde muǵalimder men dárigerlerge qoǵamdyq kólikte júrý úshin arnaıy jeńildik kartasy, kommýnaldyq tólemge arnaıy jeńildik beriledi eken. Barlyǵyn oılanyp isteıtin halyq qoı bilimi men densaýlyǵyna qatty mán berilgen. Biz ekonomıkaǵa bólinetin qarjynyń 60 paıyzyn bankterdi qýattandyrýǵa bersek, al bul el bilimi men densaýlyǵyn jandandyrýǵa beredi eken. Bizdiń bankter úkimetten qarjyny alyp alady da, ony halyqqa 28 paıyzben qaıtara qaryzǵa berip eldi depressııaǵa túsirip júr ǵoı. Al bularda qarjy birinshi kezekte medıına men bilimge bólinedi. Osydan baryp Úkimettiń bizdi syılamaı otyrǵanyna qarnym ashty. Syılasa adam kapıtalynyń damýyn oılap aldymen halyqty qaryzǵa batyratyn bankterdi jarylqaı bermeı densaýlyq pen bilim salasyna qarjy bóler edi.
"Bul arada azyq-túligi qymbat eken" dep men aıtqanmen jergilikti káristerdiń jalaqysy ony kóterip tur. Ony kúlip qana júretin káristerdiń kıim kıisinen júris turysynan ańǵarýǵa bolady. "Kedeı turady degen aýdannyń ózinde medıınany damytý úshin barlyǵy jasalǵan" degende "eee, úkimetim-aı" dep bir kúrsindim...

 

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

Koreıa-Almaty

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler