Tarıhtyń saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarıhtyń paıdalanǵany soǵys isteri… Tarıhtyń ekinshi túrlisiniń (muny orys tilinde ıstorııa kýltýry deıdi) paıdalanǵany — jurttyń bolmys-salty, rýhanı mádenıetiniń dárejesi. Bulardyń bári sol jurttyń sol zamandaǵy tikken úıinen, kıgen kıiminen, ustaǵan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarıh — osy ekinshisi.
Á. Bókeıhanov.
Maqalaǵa kóz júgirtken oqyrmannyń tarapynan ult etnonımine aınalǵan «qazaq» sóziniń saltqa qandaı baılanysy bar degen saýal týyndaýy ábden múmkin. Bizdiń jurtymyzdyń «qazaq» atanýy qazaqylyq saltqa baılanysty ornyqqan. Bul tujyrymymyz sóz barysynda aıqyndalatynyn eskere otyryp, «sonardaǵy iz kesýdi» (bul jerde sonar dep salt máselesin qarastyrýdy atap otyrmyz) qazaq ataý sóziniń túbirlik maǵynasyn qazaq etnografııasy men folklorynyń materıaldary arqyly ashýǵa umtylmaqpyz. Munymyz oqyrmannyń oı dúnıesine ózgeshe jol ashpaq bolǵan talpynysymyzdan týyndap otyrǵan áreket ekenin de jasyrmaımyz.
Álqıssa, «qazaq» etnonıminiń etımologııasy týraly ǵylymda árbir kezeńde, árbir ǵasyrlarda aıtylǵan, kózi qaraqty oqyrman qaýymnyń kópshiligine tanys san-alýan pikirler bar. Solardyń ishinde qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy tutynǵan turmys saltynyń kórinisin, ómir súrý mentalıtetiniń nobaıyn beıneleı alatyn pikir — Eýrazııanyń keń dalasynda negizinen kóshpeli tirshilik qurǵan bizdiń jurtqa «qazaq» ataýynyń ornyǵýy «belgili bir kisiniń nemese toptyń elden bólek ketip, erkin, azat ómir súrýi» degen maǵynaǵa baılanysty ekenin tilge tıek etetin tanym. Ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynda qazaqtyń talantty fılolog ǵalymy Q. Ómirálıev «qazaq» ataýyn kóne túrkilik «qaz» etistiginen shyǵaryp, onyń maǵynasyn «óz betinshe kún kórý» degen uǵymǵa saı keletinin jazǵan bolatyn. Ǵalymnyń pikiri óte oryndy aıtylǵan edi. Ókinishke qaraı, qaısybir «qııalshyl» zertteýshilerdiń qazaq etnonımin saq dáýirine aparyp, «naǵyz saq» degen maǵyna beretin «qaısaq» («qaı» suraý esimdiginen «naǵyz» degen maǵynanyń qalaı qıysatynyn túsiný óte qıyn!) ataýynan týǵan degen sııaqty «ásireshildikterinen» ol pikir ári qaraı óz órisin keńeıte almady. Shyntýaıtyna kelgende, «qaısaq» — qazaq ataýynyń qalmaq-oırat tilderindegi dybystalýy. Bul ataý qalmaq-oırat ınformatorlarynan orys, qytaı derekterine túsken.
Joǵaryda atalǵan «qaz» etestigine qatysty Q. Ómirálıevtiń dáıegi kóne túrki jazba eskertkishteri men túrkilerge qatysty arab-parsy jazba derekterinen qýat alǵan edi. Ǵalym kóne túrki jazbalarynda kezdesetin «qadaq býdýn» tirkesindegi «qadaqty» búgingi «qazaq» sóziniń kóne túbiri dep sanaıdy. Onda «d» dybysy «z»-nyń balamasy. Qazaq tilinde «d, z» dybystarynyń ózara aýysýy túbir sózderde jeke dara saqtalǵan. Mysaly, «qada qaǵý» men «qazyq qaǵý» nemese «qadalyp suraý men qazbalap suraý» degen tirkesterdiń maǵynalary qazaq úshin bir-birinen alys emes. Kóne túbir sózdegi «d» dybysynyń «z» syńaryndaǵy jańa balamasy HIII ǵasyrdan bastap túrki tiline ábden ornyǵady. Sebebi HIII ǵasyrda jazylǵan arab-qypshaq sózdiginde «qazaq» ataýy «el-jurtynan aıyrylǵan, jalǵyz qalǵan kisi» degen maǵynada tirkelgen. Olaı bolsa, kóne túrkilerdegi «qadaq» pen orta ǵasyrlardaǵy qypshaq túrikterindegi «qazaq» ataýynyń alǵashqy maǵynalary «erkin, óz betinshe kún kórý» degen uǵymda saqtalǵan. Al qazaq (qazaqylyq) «qaz» etistikti túbirden órbıdi. Bul etistikti túbirdiń kóne bastaýyndaǵy «bólek ketý, bólek shyǵý» degen uǵymdarynyń qazaq arasynda saqtalǵan jekelegen sózderde saqtalǵanyn baıqaýǵa bolady. Jalpy, sóz etımologııasyn keshendi (kompleksti) túrde zertteýge kúsh salý — belgili bir nátıjege qol jetkizýdiń ońtaıly ádisteriniń biri. Osy oraıda biz «qaz» túbiriniń túpki maǵynasyn halqymyzdyń otbasylyq ǵuryptarynyń kórinisteri men túsinikteri negizinde ashýǵa umtylamyz.
«Qaz» túbirinen týyndaıtyn jekelegen sózder halyqtyń kóne dúnıetanymynyń izderi saqtalǵan otbasylyq ǵuryptarda saqtalǵan. Otbasylyq ǵuryp — halyqtyń kóne nanym-senimderi, dúnıetanymy, túsinikteri saqtalǵan rýhanı qazyna. Keń maǵynada belgili bir ǵurypty birneshe rásimniń basy birikken, biryńǵaılanǵan jıyntyq dep sanaýǵa bolady. Ol ómir talabynyń ózgerisine óte baıaý boı beredi. Bul oraıda, Á.Bókeıhannyń «Qudaıdan keıingi ózgermeıtin nárse — rásim» degen sózin qaperde ustaǵan lázim.
Sonymen qaz túbiri otbasylyq ǵuryptardyń sheńberinde eki sózde kezdesedi. Biri — «qaza bolý», ekinshisi - «qaz, qaz basý».
Halqymyz dúnıeden ozǵan kisini «qaz+a boldy» dep ataıdy. Munda «qaza» etistigi marqumnyń bul dúnıeden o dúnıege (basqa, bólek dúnıege) ketip, jurttan bólingenin bildirip tur. Múldem joq bolyp ketý emes, birtutas keńistiktiń bir bóligine bólinip ketý. Jer júziniń ár tarapyndaǵy halyqtardyń kóne mıfologııalyq dúnıetanymy ertedegi adamdardyń dúnıeni tutas, bólinbes kosmos dep qabyldap, ony joǵary, orta, tómengi dúnıe dep úshke bólgendigin baıqatady. Mundaı mıfologııalyq túsinik qazaq arasynda da bolǵan. Máselen, Sh.Ýálıhanov jazyp alǵan «Óli men tiriniń dostyǵy» atty qazaq ertegisi:«Aspanda da adamdar ómir súredi. Olar beldikti tamaǵyna taǵynady, jerde, ortada ómir súretinder bizder belimizdi býynamyz, ózderiniń bizdegideı kún men aıy, juldyzy bar jer astyndaǵylar beldikti aıaqtaryna baılaıdy», — deıdi.
Ejelgi adamdar barlyq jan ıeleri (adam, maqulyq) atalmysh úshtik kosmosta bir dúnıeden ekinshi bir dúnıege basqa formalamen aýysyp júre beredi dep túsingen. Sondyqtan ólim — bir túrden ekinshi túrge aýysýdyń belgisi nemese bir dúnıeden ekinshi bir bólek dúnıege kóshken kerýen. Qazaqtyń mıfologııalyq túsinigi beınelengen sózben aıtsaq, ólim degenimiz «qaıtys bolý», ıaǵnı qandaı bir bolmasyn kisiniń kelgen jaǵyna qaıta ketýi.
Qaıtqan kisiniń qaıta oralýy — dúnıege kelgen náreste. Naqtylap aıtsaq, jańa týǵan bala -ótken (qaıtqan) kisiniń jalǵasy. Qaıtý men kelý tutas kosmos áleminde aınalmaly, ıaǵnı úzdiksiz qubylysty túzeıdi. Sondyqtan jańa týǵan balaǵa esim bergende qaıtqan kisi burynǵy dúnıeden kisiniń jańa jalǵasy degen syndy túsinikti yrymdap (Jańabaı (bek), Jalǵas(baı, bek) nemese ol bala dúnıeden ketken kisiniń ornyna kelip turǵan tóleýi men ótemi [Ótegen (Ótebaı, Óteýli), Tóleý (han, jan, bek, baı), Tólegen (Tóle, Tólengen), Ómirbek (baı, han), Qalqaman (Qalqa+man)]degen syndy esimderdi qoıady. Bul esimder bir jaǵynan qaıtqan kisiniń sońynda ótýge tıis qazanamalyq ǵuryptardyń atqarylǵanyn, ótelgenin de aıshyqtaıdy.
Jańa týǵan sábıdiń bir jasqa tolǵanǵa deıingi kezeńderde onyń tileýin tileıtin rásimder jıyntyǵy (ǵuryptar) qaıtqan kisiniń artynan oryndalatyn azalaý (qazalaý) rásimderiniń keri oryndaý belgilerin saqtaǵan [Salystyryńyz: besikke (aǵashqa) salý (tabytty eske túsiredi), qyrqynan shyǵarý (qyrqyn berý), tusaýkeser (jyly, ıaǵnı qaıtqan kisiniń erkin rýhqa aınalýy (Sh.Ýálıhanovtyń jazbalaryna qazaq arasynda qaıtqan kisi bir jyldan keıin tek óz otbasynyń mańaıynda júrmeı, keńistikti emin-erkin sharlaıtyn rýhqa aınalady degen túsinik tirkelgen)].
Al sol jas náresteniń aıaǵyn apyl-tapyl basyp (ádette bul sábıdiń 1 jasqa jaqyndaǵanynda oryn alatyn fızıologııalyq qubylys), óz erkinshe turyp-júrýge umtylǵanyn yrymdaıtyn otbasylyq rásimder jıyntyǵy — tusaýkeser ǵurpy. Muny qaıtqan kisiniń o dúnıege ketkende aıaǵyna baılanǵan baýdy nemese qaıtqan kisini úıden shyǵararda kerilgen arqandy (jipti) qaıta kesý dep te ataýǵa bolady. Sol ǵuryp ústinde oryndalatyn jyrda turaqty qaıtalanatyn «Qaz, qaz, qaz balam// Qadamyńa máz bolam» degen joldardaǵy aq tilekte óz betimen júrýge talpynǵan sábıdiń talabyna qýaný sezimi «qaz» etistigimen berilgen (Bizde tusaýkeserdegi «qaz» etistigin qazaq arasyna keıin aýysqan asyrandy qustyń bir túri qazdyń júrisine balaý oryn alǵan. Qazaqtar qazdy asyrandy qus etip baqpaǵan. Biz úshin qaz «aspanda áýelep ushqan» jyl qusy).
Sábıdiń alǵashqy umtylysyna rıza bolǵan bul qýanysh seziminde «qaz» etistiginiń oryn alýy teginen-tegin emes, óıtkeni bul dúnıege tylsym kúshterdiń (táńiri, arýaq, áýlıe) qoldaýymen kelip, qaz turyp, alǵashqy qadamyn táı-táı basqan bala halyq tanymynda bóten dúnıeden bergi dúnıege (bul dúnıege) ótti degen qýanyshty bildiredi. Tusaýkeser rásiminen keıin ol — ózge dúnıe baılaýynan bosaǵan, táýelsiz, óz erkimen júretin jan ıesi. Bul túsinik qaıtqan kisiniń 1 jyldan soń erkin rýhqa aınalady degen uǵymmen paralell.
Halyqtyń «qaz turǵan» jas balany bul dúnıege ótti dep baǵalaý qazaqtyń múshel qaıyrý sanaǵyna da engen. On eki jyldyq músheldiń alǵashqy kezeńi qazaqta 13 jyl dep esepteledi. Sebebi bir jasqa deıin, ıaǵnı tusaýy keselgenge deıingi jas sábıdiń ómiri bul dúnıeniń esebine kirmeıdi. Onyń bul dúnıedegi ómiriniń jańa esebi óz aıaǵynan turyp, «qaz basqannan», ıaǵnı erkin, óz betinshe júrip-turǵannan keıin bastalady.
Al sol bala erjetip, balıǵatqa tolǵan ýaqytta (on úshten asqan soń) «azamat» boldy dep, úılendirip, bólek shyǵarady. Bizdińshe, bul sózdiń de alǵashqy dybystalý úlgisi de «qaz» etistiginen(«qazamat») tarasa kerek. Jýan daýysty «a» dybysynyń keri yqpalynan daýyssyz «q» álsirep, túsip qalǵandaı kórinedi. Óıtkeni mundaı tildik qubylys tilimizde jıi kezdesedi. Mysaly, Hasan-Asan, hakim-ákim, Haısha-Aısha, haıýan-aıýan, haqy-aqy, hal-ál t.b. («H» dybystalý jaǵynan «q»-ǵa jaqyn dybys).
Bólektik maǵyna beretin «qaz» etistigi Qazaqbaı, Qazybek, Qazybaı, Qazymbek, Qaz+týǵan dep keletin kisi esimderinde oryn alyp otyrady. Bul esimderdi ata-ana balasyna «erkin, azat bolyp óssin» degen nıetpen qoıǵan. «Qazaqbaı, Qazybek, Qaztýǵandardyń» qazirgi kúndegi balamasy — «Erkin, Erik, Azat» dep keletin esimder.
Ótken tarıhta óz esimimen erkindik sımvolyndaı bolǵan tulǵa — noǵaıly-qazaq jyraýy Qaztýǵan. HÚI ǵasyrdan bastap otyryqshy Reseı patshalyǵy basyp alyp, jappaı qala, bekinis salyp ornalasa bastaǵan Edil boıyndaǵy qonystardan:
Men salmadym, sen saldyń,
Qaıyrly bolsyn sizderge
Menen qalǵan mynaý Edil jurt, — dep, ózge ólkege qonys aýdaryp, erkin, azat ómir súrýdi qalaǵan ataqty jyraý Qarǵalyboılyq («Qarǵaly» -Aqtóbe ólkesindegi ózen ataýy. Qarǵaly+boılyq sózi birikkende «ly» qosymshasy túsip qalyp, jyraý «Qarǵaboılyq» dep atanyp ketken. Salystyryńyz: Syrboılyq, Jemboılylyq t.b.) Qaztýǵannyń esimi de onyń qonystan, jurttan bólek ketýi is-áreketine baılanysty qoıylǵan laqap esim bolýy da ǵajap emes. Qarǵaboılylyq Qaztýǵan týraly batyrlyq jyr da, jyraý aıtty degen tolǵaý da onyń osy áreketin dáripteıdi. Noǵaıly zertteýshisi A. Sıkalıevtiń kórsetýinshe, Qaztýǵan — Edildiń sol jaq betindegi Úlken Noǵaı Ordasynan (qazirgi Qazaqstannyń batys ólkesinen) Edildiń oń jaǵyndaǵy Kishi Noǵaı Ordasyna kóship, Kavkaz etegine qonystanǵan jurtty bılegen kisi.
«Qaz» túbiri toponımıkalyq ataýlarda da bar. Aıtalyq, Kavkazdaǵy taýlardyń bir bóligin «Qazbek» dep ataıdy. Bul ataý taýdyń ornalasý sıpatyna baılanysty qoıylýy ábden múmkin. Jylqy malynyń etiniń syrtyna bólek bitetin maıdy qazaqtar «qazy» dep belgileıdi. Bul da kezdeısoq bolmasa kerek. Sondaı-aq qazaqtar daýlasýshy kisiler kelip júginetin, daýǵa qatysy joq bólek kisini, ıaǵnı tóreshini de «qazy» dep ataıdy.
HIH ǵasyrdyń sońynda jazbaǵa túsken qazaq ańyzdarynyń birinde noǵaı-qazaqqa orys áıelderin qosyp jańadan jasalǵan taıpanyń ishinde bıligine aq, ádil qazylyq etip kózge túsken kisige «qazy+aq» dep at qoıyp, sodan jurt «qazaq» atalyp ketedi. Sondaı-aq qalmaq qolyna tutqynǵa túsken qazaq tutqyndaryn jaý bıleýshisiniń aldynda sheshendik tapqyr sóz arqyly bosatyp alǵan, Táýke hannyń «Jeti Jarǵysyn» qabyldaýǵa qatysqan Úsh júzdiń ataqty bıiniń biri Qarakesek Qazybekke «qaz daýysty» degen laqap esim berilgen. Bizdińshe, bul laqap «qaz» túbirinen týyndaıtyn ádildik, erkindik, azat degen uǵymdardy «únmen, sózben jaqtaýshy kisi» degen maǵynany bildiretin syndy. Bulaı dep joramaldaıtyn sebebimiz:birinshiden, «daýys» ertede «sóz» degen maǵynada qoldanylǵan. Ekinshiden,Qazybek bı jońǵar qońtaıshysynyń aldynda qazaq halqynyń ejelden azattyqty, erkindikti súıgen el ekenin aıtyp, ses kórsetedi. Qazaq ókiliniń qońtaıshyǵa aıtqan sózine iń aýdaraıyq:
«Qazaq degen mal baqqan, Saryarqada qazdaı qalqyp, úırekteı júzip, teńizdeı kólderdi, uzyn, uzaq ózendi, kók maısa kókoraı shalǵynda, sahara salqynda el jaılap shalqyp jatqan elimiz. «Elimizden qashpasyn!»- dep, «Jerimizdi jaý shappasyn!»- dep, naızamyzǵa úki taqqan elmiz. Jaý aıaǵyna basylmaǵan el bolamyz. Dosymyzdy saqtaı bilgen, dám-tuzyn aqtaı bilgen el bolamyz. Ul týsa, atadan: «Qul bolam!»-dep týmaıdy. Anadan qyz týsa: «Kúń bolam!»-dep týmaıdy. Ul menen qyz seniń tutqynyńda otyrsa, olardy azat etpeı tynbaıdy», deı kele:
Sen temir bolsań, men — kómir,
Eritkeli kelgenmin.
Eki eldiń arasyn
Telitkeli kelgenmin!
Sen kóktegi qus bolsań,
Men ilip tastar suńqarmyn.
Sen jerdegi ańnyń júırigi qulan bolsań,
Men qýyp jetip soǵar tulparmyn!
Sen qabylan bolsań, men-jolbarys,
Alysqaly kelgenmin!
Jaý tilegenge
Jasyl týsa edi, — degen,
El bolyp, shabysqaly kelgenmin!
Elimniń shetine oıran salǵan óziń:
Bitim beretin bolsań,
Aıybyńdy moıyndap, bitim ber!
Bolmasa, turysatyn jerińdi aıt,
Shabysqaly kelgenmin! -deıdi.
Qazybek bıdiń bul sózderinde qazaqtardyń erkindik pen táýelsizdikti ardaqtaǵan azat ári jaýynger halyq ekeni «samaldaı» esip tur. Aıtpaqshy, ataqty bıge «qaz daýysty» degen laqap esimdi jońǵar qontaıshysy beredi. Ol Qazybek aıtqan sózderdiń maǵynasyna (bitimgershilikte daýystyń sıpatyna emes, sózdiń maǵynasyna mán beriletini sózsiz) tánti bolǵany anyq.
Erkindik, azattylyq, táýilsizdik uǵymy bar «qaz» etistiginen «qazaq», «qazaqylyq» syndy áý basta jaýyngershilik maǵyna bergen ataý esimderi týyndaǵan. Qazaqylyqtyń túp bastaýy kóne rý-taıpalyq qoǵamdaǵy er kisilerdiń alǵashqy qosyndar quryp, áskerı demokratııa qundylyǵyn qalyptastyrǵan kezeńge boılaıtyny sózsiz. Túrki halyqtarynyń tarıhynda jaýyngerlik qosyndardyń jınalýynan jańa el paıda bolǵan kórinisteri bar. Mysaly, kóne Túrki qaǵanatynyń jazba eskertkishi-Orhon-Enıseı jazbalaryndaǵy jyr joldarynda Bilge qaǵan men Kúlteginniń arǵy atalary elden bólingen erlerdiń basyn qosyp, úlken áskerı qosyn jasaqtap, túrki halyqtaryn qaıta el qylǵany baıandalady.
Al sol áskerı qosyndardyń tirliginen ómir súrý salty bolyp qalyptasqan qazaqylyq HIÚ-HÚI ǵasyrlarda túrkilik keńestikke áleýmettik ınstıtýt bolyp ornyǵa bastaıdy. Bul áleýmettik ınstıtýt áskerı qyzmettiń damýynan týyndaǵan qubylys bolatyn. Atalmysh ǵasyrlarda jazylǵan tarıhı jazba eńbekterde «qazaq» ataný nemese «qazaqylyq qurý» elden bólinip ketip, áskerı qosyn quryp eshkimge baǵynbaı jeke tirshilik keshý saltyn bildiretin maǵynaǵa ıe bola bastaǵany aıqyn kórinedi. Mysaly, tolyq kúıreýge bet alyp, birneshe ulysqa bóline bastaǵan Altyn Ordanyń bir pushpaǵy kóshpeli Ózbek ulysynan «qazaq shyǵyp», kórshiles Shaǵataı ulysynyń shekarasyna shabýyl, joryqtar jasaǵan áskerı qosyndar týraly derekter HÚ ǵasyrdyń orta sheninende tımýrıdter tarıhshylarynyń jazbalaryna tirkelgen. Aıtalyq, Ámir Temirdiń balasy Shahrýhtyń qyzmetinde bolǵan Abd ar-Razzak ıbn Ishak Samarqanıdiń baıanynda 1440-1441 jyldary Ózbek áskerinen «qazaq shyǵyp» ketken top Temir ıeliginiń shetkeri aımaǵy Mazandaranǵa shabýyl jasaǵandyǵy týraly oqıǵa tirkelgen. Shahrýh bul ólkeni qorǵaý úshin jyl saıyn túmen (on myń) basqarǵan ámirlerdi ustap, sol jaqta qystap shyǵyp otyrýǵa májbúr bolady.
Sonymen birge, orta ǵasyrlarda «qazaq» ataýy nemes «qazaqylyq etý» jekelegen kisilerdiń is-áreketterine de qoldanylatyn bolǵan. Aıtalyq, kóshpeli Ózbek ulysynyń negizin qalaǵan Shaıban Ábilqaıyr han taǵyna kóterilgenge deıin ózin qoldaǵan bir top ámir-bılermen qazaqylyq ómir keshedi. Moǵolstan handarynyń ishinde «shyn peıildi musylman, otanshyl, isker jáne erjúrek» qasıetimen erekshelengen Ýáıis han ákeniń taǵyna otyrǵan nemere aǵasy Shır Muhammedpen baqtalas bolyp, aqyrynda aǵasynyń janynan ketip qazaqylyqty serik qylady. Onyń janyna ózderin batyr (bahadúr) sanaǵan moǵol ulysynyń jastary qosylady. Qosyny kóbeıgen Ýáıis han ózine tıesili muragerlik han taǵyn ózine qaıtaryp alady. HÚI ǵasyrda ómir súrgen Ámir Temirdiń urpaǵy ataqty Babyr da birshama ýaqyt qazaqylyq etedi. Olaı bolsa, orta ǵasyrlyq kóshpelilerdiń arasynda erkin, azat, táýelsiz tirlik balamasyna baǵalanaǵan qazaqylyq ómir súrý saltynyń orny erekshe bolǵan. Sol saltqa qurmet pen súıispenshilikti HIH ǵasyrǵa deıin úzbeı saqtaǵan birden-bir halyq — qazaq. Muny kezinde ǵalym Sh. Ýálıhanov erekshe atap ótken bolatyn. «Kochevoı stepnıak, dlıa otlıchııa ot svoıh gorodskıh rodovıcheı-sosedeı, ýzbekov ı nogaıev, gordılsıa ımenem kazaka — svbodnogo stepnıaka, kochevogo cheloveka», — dep jazady ol.
«Qazaq» ataýynda «erkin júrgen, táýelsiz el degen» maǵyna barlyǵyn oqymysty aqyn Shákárim Qudaıberdiuly da atap ótken:
Quralǵan ár rýdan qazaq basy,
Anda bop qan qosylǵan qaryndasy.
«El bolyp, óz erkimen erkin júrgen»
Degen sóz qazaqtyqtyń maǵynasy,- dep jazady shejireshi aqyn.
Qazaqylyqqa degen qurmet túrki tildes noǵaı halqynda da saqtalǵan. Olarda «qazaqylyq» baqytty syrt ólkeden izdeý, qysastyqqa kek alý degen uǵymdy beredi. Tipti, noǵaılardyń aýyz ádebıetinde arnaıy sala bolyp qalyptasqan «qazaq jyrlary» degen jyr shoǵyry (ıkli) bar. Onda adam boıyndaǵy tákapparlyq, qorqaqtyq, sarańdyqtar synalyp, ádiletti, erkin ómir, sózde turý syndy qasıetter aıryqsha dáripteledi. Mundaı qasıetti qazaq halqynyń boıynan kórýge bolady.
Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin aıtatyn bolsaq, bizdiń halqymyzdyń da jeke ult bolyp qalyptasýyna ata-babalarymyzdyń keń dalany merıdıan boıynsha jaz jaılaý (soltústik), qys qystaý (ońtústik) arasynda erkin kóship-qonyp, azat el bolýǵa umtylǵan qazaqylyq salt-sanasy áser etken. Tarıhtan belgili, HÚ ǵasyrdyń orta sheninde Kereı men Jánibek handar basqarǵan rý-taıpalar Joshy ulysyndaǵy kóshpeli Ózbek ulysynan bólinip, shyǵystaǵy Shaǵataı ulysyndaǵy Moǵolstan jerinde jeke handyqtyń negizin qalaıdy. El-jurtan bólinip ketken bul taıpalar odaǵyna «qazaq» degen laqap ataý taǵylady. Bul derek M. H. Dýlatıdiń «Tarıh-ı Rashıdı» eńbeginde taıǵa tańba basylǵandaı jazylǵan. Ol bylaı dep jazady: «Kereı han, Jánibek sultan sııaqty keıbir sultandar men basqalar az ǵana toppen Ábilqaıyr hannan qashyp, Moǵolstanǵa keldi. …Basynda óstip elden qashyp, olardan bólinip jyrylyp qalyp, biraz ýaqyt taryǵyp ári sergeldeńde bolǵandyqtan olardy «qazaq» dep atady. Bul laqap at qazaqtarǵa osylaı tańyldy».
Al Joshy ulysynyń batys bóliginde el-jurttan bólek etip, áskerı qosyn qurǵan, tonaýshylyq pen qaraqshylyqty kásip etken topqa da «qazaq» ataýy beriledi. Ol qazirgi «kazaktar». Bulardy orys patshalyǵy qamqorlyǵyna alyp, qorǵaýshy, jazalaýshy áskerı qosyn retinde ustaıdy. Ol kazaktar hrıstıan dinin ustap, orys arasyna sińip ketedi.
Qazaqtyń aý basta jurttan bólek ketip, jeke el bolǵandyǵyn halyqtyń aýyzsha aıtylǵan kórkem tarıhyna baǵalanatyn ańyz áńgimeler de jetkizedi. Ańyzdar mazmunynda azǵana toppen (otyz, qyryq, júz) elden jyraq ketip, kórshi elderge joryq jasaý istermen aınalysqan erjúrek, ójet kisilerdiń is-áreketteri kórkem sýrettelip, dáripteledi. Túrli sebeptermen el-jurttan-birde Qyrym, birde Buqara handyqtarynan, endi birde Túrkistannan(bul atalǵandar otyryqshy ólke ekenine nazar aýdaryńyz)- bólinip shyqqan shaǵyn top (qyryq jigit, otyz úsh, júz jigit) «uıqyny buzyp jylqy, kúıme buzyp qyz alyp», «kósh eldi kósh jónekeı shaýyp, erý eldi otyrǵan jerinde shaýyp», mal-jandy bolyp, óz aldyna el bolady. Erkindik pen azattyqty qalaǵan bir top jigitterdiń qalaı el bolyp qalyptasýyn halyq shyǵarmashylyǵy zańdylyǵymen beıneleıtin bul mazmundar — orta ǵasyrlardaǵy «qazaqylyq qurý» saltynyń kórkem shyǵarmashylyǵyndaǵy jańǵyryǵy ekeni sózsiz. Demek, jazba tarıhı jazba derek kózderi men ańyzdar mazmunynyń toǵysatyn jeri dep qazaq halqynyń jeke ult bolyp qalyptasýyna azat, táýelsiz, erkin tirlikti qalaǵan «qazaqylyq salt» tikeleı áser etken degen ýájdi aýyz toltyra aıtýǵa bolady.
Búgingi táýelsiz Qazaqstan memleketiniń Altaıdan Atyraýǵa, Syr boıynan Sibir ólkesine deıin sozylǵan keń-baıtaq jerge ıe bolyp qalýyna ata-babalarymyzdyń kóshpeli-qazaqylyq saltty ustanýy da óz septigin tıgizgen. Azatshyldyq uǵymy sińgen qazaqylyq saltty murat tutyp, sonyń negizinde tarıhta birneshe ret jeke memleket qurǵan (qazaqylyq salt negizinde basy quralǵan jurttan jeke memleket qura bilgen Shyńǵys han tuqymdarynyń saıası qyzmetteri ózinshe bólek bir áńgime) qazaq ultynyń shyn mánindegi azat, táýelsiz tirligi búgingi tańda júzege asýda. Erkindik, azattyq, táýelsizdik — QAZAQ ataýynyń sınonımi. Biz — tabıǵatymyzdan erkindikti ańsap týǵan jurtpyz. Muny ult rýhynyń basty dińgegi dep sanaýǵa bolady.
HHI ǵasyrdaǵy táýelsizdik uǵymy da ózgerdi. Táýelsizdik belgili bir terrıtorııa tutastyǵy, etnıkalyq birizdilik sheńberinde ǵana emes, áleýmettik birlik, ıntellektik (tehnologııalyq) basymdylyq, ekonomıkalyq ústemdilikke degen talas-tartys úrdisinde aıqyndalatyn uǵymǵa aınaldy. Qaı ult áleýmettik birlikte álsiz, tehnologııa men ekonomıkalyq damýda tómen bolsa, ol jurt táýeldi ári erkin emes dep esepteýge bolady. Óıtkeni ol jurt jahandaný dáýirinde tutastaı damyǵan eldiń qas-qabaǵyn baǵýmen bolyp, solardyń jaı-kúıine jipsiz baılanady. Bizdiń úkimettiń kelesi jyly álemdik daǵdarystyń ekinshi tolqyny kelip qalýy múmkin dep dabyra qaǵyp, parlamenttiń aıaq asty tarap jatqany da osy sebepten. Saıasattyń iri oıynshylary óz oıynyn, ádette, qoǵamnyń eń kúshti nemese álsiz tustarynda júrgizedi. Irgesi bútin, ekonoıkalyq kúsh-qýaty mol eldiń saıasaty da turaqty, aqylǵa syıymdy, kóńilge qonymdy bolyp júrgiziledi, sebebi irgeniń beriktigi men kúsh-qýattyń salmaǵy saıasat alańyndaǵy oıynshylardy tártipke salyp otyrady.
Túıindeı kelgende, TÁÝELSIZDIKTI jańa zaman talabyna saı úılestire bilý, ony saqtap, ardaqtap, damyta bilý — ár QAZAQTYŃ, ásirese, HHI ǵasyrdaǵy QAZAQTYŃ basty paryzy.
P.S. Sonarda iz keskendeı bolǵan áreketimizdiń qaıyrly aqyry qanjyǵaǵa baılanatyn osy oılar bolsa, maqsatymyzdyń oryndalǵany dep esepteımiz.
Almas ÁBDISADYQOV
