Qazaqtyń kúı óneri

3953

Dombyra munsha  sheshen boldyń nege?

Kúı tolǵan kókiregiń shejire me?

Syr qozǵap ǵasyrlardan jónelesin,

Saýsaǵym tıip ketse ishegińe.

                                             (Q. Amanjolov)

Qazaq halqynyń basqa halyqtardan erekshelikteriniń biri ol óziniń ulttyq mýzykasynyń bolýy. Atadan balaǵa jetken, qadirlep kóziniń qarashyǵyndaı saqtalyp, qymbat qazynaǵa aınaldy. Qaımaǵy buzylmaı jetken bul ónerdiń bir shyńy dombyra kúıleri. Bul mura ǵasyrdan ǵasyrǵa iriktelip, suryptalyp, súrgilenip, túrlenip jetken halyqtyń ózimen birge damyp, qalyptasyp otyrǵan. Baıyrǵy kezde qazaq úıiniń tórinde árdaıym dombyra  ilýli turǵan nemese úı-ishiniń  bireýi dombyrada kúı shertpeıtin otbasy qazaq arasynda kemde-kem  bolǵan. Osy oraıda halyq arasynda suraqtar paıda bolýy múmkin. Osy dombyra, kúı sózderi qaıdan shyqqan? Neni bildiredi? Ol qaı kezden bar? Nege dombyra qazaq arasynda sonshama keń taralǵan? Osyndaı suraqtarǵa jaýap izdep kórelik.

Belgili zertteýshi Haırolla Júzbasovtyń pikirinshe dombyra sózi «dópbura», «dálbura», «dembura» degen sózderdiń tizbegi arqaly jasalǵan. Bul belgili bir logıkaǵa baǵyndyrylǵan qyzǵylyqty joramal. Taǵy bir boljamdy etnograf Erik Kókeev eńbekterinen tabýǵa bolady. Ǵalymnyń pikirinshe «tom» dep túıýli judyryq nemese qoldyń salasy aıtylady. Keıinnen bul túbir uıańdanyp « domǵa» aınalǵan, «byra» tirkesi bir nárseni shertý, tartý, dybys shyǵarý degen maǵyna beredi-mys. Iaǵnı dombyra sózi «qoldyń salasymen nemese bes saýsaqpen shekti shertý» degen maǵyna beredi.

Keıbir derekterde «dombyra» sózi arabtyń « dýnbahı býrra» tirkesinen, ıaǵnı «qozy quıryq» degen sózinen qalyptasqan degen dolbar áńgime bar. Bulaı degende shamasy dombyranyń shanaǵynyń súıirlenip baryp, qozy quıyrshyqtanyp bitetindigin negizge alǵan bolýy kerek.                                     Qudaıbergen Jubanovtyń eńbeginde «kúı» sózine mynadaı pikirin bildiredi: « Qazaqta «kúı» túrinde aıtylatyn shaǵataı, uıǵyr tilderinde, anatol túrik tilinde «kók» bolyp aıtylýy tıis. Qazaqtyń «ı» dybysynyń bir qatary shaǵataı tilinde, eski uıǵyr tilinde, túrkimen, ázirbaıjan, anatol túrikteriniń  tilinde k, g-ge aınalady. Qazaqsha «baılamaq» degen sóz olarsha «baǵlamaq» bolady; qazaqsha «tımek» degen sóz olarsha «tekmek» bolady … sondyqtan «kúı» degen sóz olarda «kók» bolýy tabıǵı nárse», — deıdi. Sondaı-aq Aqseleý Seıdimbek te osy pikir jaıly « Kúı dep bastalatyn qaı sózdiń de sezimmen astasyp jatyr. Sol sóz kóshpendilerdiń eń kıeli sezimi – táńirlik nanym senimmen ushtasyp jatady. Demek, «kúı» degen sóz áý basta Táńirlik qubylysty bildirgen. Táńirdiń dybysy degen senimdegi maǵynamen shendes bolǵany ańǵarylady», -  dep Qudaıbergen Jubanovtyń pikirine qosylǵan. «Kúı» sózi túrik tilderiniń derekterinde XI ǵasyrdan beri belgili.Mahmud Qashqarıdiń áıgili eńbegi «Dıvanı luǵat ıt túrik» atty sózdigindegi «kók» (qazaqta kúı bolyp aıtylady) degen ataý aspapty mýzykany da , ándi de bildiredi. Osy kúngi tatar tilinde de «kúı» sózi aspapty mýzyka men vokaldyq mýzykaǵa ortaq qoldanylady.  XVI  ǵasyrdan bermen qaraı «kúı» sózi tek aspapty mýzykany ǵana bildiretin maǵynaǵa ıe bolady. En dalada kún keshken eldiń aýzynan shyqqan «kúı» degen sózdiń aspaptyq mýzykaǵa tán ataý ekeni, onyń túp-tamyry odan da arǵy zamandarda jatqany on tórtinshi ǵasyrdan beri belgili. Osyǵan dálel baıyrǵy zamanda 600 jyl buryn tasqa salynǵan sýrettin tabylýy. Sondaı aq «kúı» sóziniń kóneligin bildiretin taǵy bir derek qazaqta «Aqsaq qulan» atty kúı bolýy. Týý tarıhy jaǵynan bul kúı Shyńǵys han joryqtarymen tustasady. Qazaq halqynyń basyna qara zaman bop ornaǵan HIII-HIV ǵasyrdyń tarıhı oqıǵalaryn baıandaıtyn shyǵarmalardy alsaq , olardaǵy mýzykalyq tildiń tereńdigi, asqan sheberlikti kerek etetin oınaý ádis-amalynyń moldyǵy, ańyz hıkaıalardy sýretteýdegi baǵdarlamalyq júıesi Qazaqstan jerinde aspaptyq mýzyka mádenıeti asa joǵarǵy dárejede ertede-aq damyǵanyna birden bir aıǵaq. Qazaq halqynyń turmys-hareketimen, ómir-tirshiligimen árqashanda tyǵyz baılanysta bolatyn kúı – júzdegen jyldardan beri qanat jaıyp, órkendep kele jatqan janr. Halqymyzdyń mýzykalyq qazynasynda sary altyndaı sandalker kúıler júzdep sanalady. Olardy hatqa túsiretin nota mádenıeti joq bolsa da, syry men symbatyn joǵaltpaı, qaıta ajarlana, árlene túsip, aýyzdan aýyzǵa kóship, atadan balaǵa mıras bop qala berdi. Álbette, qum basqan qalalardaı, bizge jetpeı, ýaqyt shyńynyń astyna kómilip qalǵan kúıler de esepsiz ekeni jáne daýsyz.

Kópke belgili, qazaqtyń halyq arasynda eń keń taraǵan mýzykalyq aspaby – dombyra. Onyń áldeneshe sebepteri bar. Birinshiden – dombyrany jasaý asa qıynǵa soqpaıdy, qoly usynaqty adam kóringen aǵash zatynan jasap ala beredi. Ekinshiden – dombyrada tartý, úırený, basqa aspaptarǵa qaraǵanda asa qıynǵa soqpaıdy. Dombyranyń perneleri barlyq dybystardy skrıpka sııaqty moıyn boılap izdetpeı, dál ústine túsiredi. Qaı pernede qandaı dybys bar ekenin basta bilip alsa, umytpaý dárejesi aıta qalǵandaı bolsa, oryndaýshy keıin de sol perneni ońaı taýyp alady.

Úshinshiden- dombyrada túrli jaǵdaıda tartýǵa bola beredi, úıde otyryp ta, túregelip turyp ta, shalqadan jatyp ta, at ústinde de. Bul aıtylǵandar, halyq aralap júrgen dombyrashylar úshin asa kerekti jaǵdaı. Halyq kúıshileriniń at ústinde turyp tartýlaryda, shalqasynan jatyp tartýlary jaıynda el aýzynda áńgimeler kóp. Birneshe kún buryn ketip qalyp, eki-úsh kúnnen keıin qaıtyp kelip, úıdiń ústinde qalyqtap júrgen Topan atty búrkitin túndiktiń ashyq jerinen kórgen Dáýletkereıdiń jaqsy kórgen qyranyna arnap shalqasynan jatyp tartyp shyǵarǵan «Topan» kúıi nemese Táttimbetpen kúı tartysqan Abaıdyń anasy Uljannyń sińlisi Taıǵaranyń (Malǵara) keı kezderde ornynan túregelip ketip dombyrany emshektiń ústine qoıyp tartý – onyń adam yńǵaıyna kele beretindigin dáleldeıdi.

 Tórtinshiden – dombyra súıemelge de yńǵaıly. Munda shalqaıyńqyrap otyryp ándetýge de bolady. Ánshiniń daýsyna kesel keltirmeıdi. Sondyqtan dombyra, bir jaǵynan ánshiniń jyrshynyń aqynnyń da «qolqanaty». Árıne, dombyra bárinen buryn kúıdin aspaby. Qazaq kúıleriniń kópshiligi dombyraǵa arnalyp shyǵarylǵan.

Akademık Álkeı Marǵulan qazaq epostarynyń bes kezeńge bólgen. Qazaq epostaryn tektegende saralaǵan tarıhı kezeńder kúı ańyzdary úshin de urymtal kilt bola alatynyna kúmán joq. Ol kezeńder:

1. Eń baıyrǵy zaman;

2. Oǵyz Qypshaq zamany;

3. Tarıhı  dáýirler (XIII-XIV), ıaǵnı qazaq dalasyna Joshy ulysynyń irge tebýi;

4. Jońǵar arasyndaǵy eki ǵasyrǵa sozylǵan kúres kezeńi;

5. Feodaldyq qaıshylyqtarǵa qarsy kúres kezeńi;

Birinshi kezeńniń kúı ańyzdary (ıaǵnı kúıleri de) jańasha jyl sanaýǵa deıingi VIII-V ǵasyrlar men jańa zamannyń  VI ǵasyrdaǵy aralyqty qamıdy. Buǵan Eýrazııanyń Uly dalasyndaǵy  kóshpeliler arasyna ıslam dini taraǵanǵa deıingi qııal ǵajaıyp taqyryptarǵa arnalǵan kúıler, joryq saryndary, jaýgershilik kezeńderde el esinde qalǵan aıtýly batyrlar, aqyldy arýlar, erge serik bolǵandaı qanatty pyraqtar, kıeli janýarlar týraly kúıler men olardyń ańyzdary jatady. Máselen, «Qos múıizdi Eskendir», «Kók tóbet», «Kók bóri», «Aqqý», «Saryn», «Ógiz ólgen», «Tarǵyl buqa» sııaqty kúıler men kúı ańyzdaryn aıtýǵa bolady. 

Ekinshi, oǵyz qypshaq kezeńiniń (VI-XII ǵǵ) kúı ańyzdary. Buǵan Qorqyt ata ańyzdary, «Abyz tolǵaýy», Saımaqtyń sary ózeni», «Baljyńger» sııaqty kúılerdiń ańyzdary jatady. Osy zaman  Qorqyt zamanynan desedi. Qorqyt  IH- ǵasyrda ómir súrgen ańyz keıipker. Ol Shyńǵys Ýalıhanov aıtqandaı:           « Qorqyt alǵash qobyz tartyp, saryn aıtýdy úıretken eń birinshi baqsy». Baqsylyq dástúrdi ustaı otyryp, qazaq mýzykasynyń negizin qalyptastyrdy dese bolady. 1975 jyly folklorshy Mardan Baıdildaev jáne qobyzshy Musabek Jarqynbekov qyzylordalyq qobyzshy Ysmaıyl Shámenulynan Qorqyttan qalǵan 10 shaqty kúıin jazyp aldy. 

Qorqyttan soń úshinshi noǵaıly kezeńiniń (XIII — XVI ) kúıleri. Oǵyz qypshaq kezeńiniń alasapyranynan keıin kóshpelilerdiń rýlyq taıpalyq tutastanýy, Altyn orda sııaqty aıtýly memlekettiń boı kóterýi osy zamanǵa sáıkes keledi. Tek ol ǵana emes, ilgeri ǵasyrlar talqysynda tarıhı taǵdyryn ortaqtastyrǵan danalyq rý taıpalardyń saıası odaq quryp, bir birimen bite qaınasyp «qazaq» degen keń maǵynaly etnıkalyq ataýmen tarıh sahnasyna shyǵa bastaǵan kezeńi osy tus. Sondyqtan da eldiń ózin-ózi tutastyqqa taný sapasy meılinshe shyńdalǵanyn, bir rýdyń qyrbaılyǵy tutas eldiń qabyrǵasyn qaıystyratyn, el shetinen naızanyń ushy kórinse tutas el bolyp ereýildeıtinin, ásirese, folklorlyq týyndylardan aıqyn ańǵarýǵa bolady. «Er Tóstik», « Jırenshe sheshen», «Aldar kóse» sııaqty ıkldanǵan ertegi-ańyzdar, «Alpamys», «Qobylandy batyr», «Qambar batyr», «Edige», «Er Tarǵyn», «Er Qosaı», «Er Shoraı», «Er Jabaı», «Oraq-Mamaı» sııaqty epıkalyq jyrlar, Sypyra jyraý, Asan Qaıǵy, Qaztýǵan, Dospanbet, Shalkıiz, Jırenshe sheshen sııaqty jyraýlar, tapqyr sheshender bári-bári sol noǵaıly zamanyna qatysty. Noǵaıly kezenińde týǵan mýzykalyq jáne folklorlyq muralardyń sanatyna «Joshy hannyń jortýyly», «Shora batyr», «Ámir asqaq», «Qambar kúıi» sııaqty halyq kúılerimen birge, Ketbuǵanyń «Aqsaq qulan», Asanqaıǵynyń «El aıyrylǵan», Qaztýǵannyń «Saǵynysh» kúılerin jáne olardyń ańyzdaryn jatqyzýǵa bolady.

Tórtinshi, Jońǵar shapqynshylyǵy kezindegi (XVII-XVIII ǵǵ) kúıler men kúı ańyzdary. Osy eki ǵasyrda sozylǵan alaapyran halyqtyń san-sala rýhanı murasynda shynshyldyqpen, tarıhı derektilikpen oryn aldy. Ańyz-áńgime, jyr-dastan, tolǵaý-termelerden bastap, án-kúıge deıin halyqtyń azatshyl rýhy asta-tók kórinis taýyp otyrdy. Osy kezeń óziniń rýhyna laıyq Buqar, Tátiqara, Qanaı, Tolybaı, Tóle, Qazybek, Áıteke sııaqty sheshen-bılerdi, jyrshy- jyraýlardy dúnıege ákelip, olar qara halyqtyń kúızelisi men qaharman erligin ólmes óner tilinde beınelep otyrdy. Munyń aıǵaǵy retinde «Qarataýdyń shertpesi», «Qalmaq bıi», «Belasar», «Qalmaqtyń qara jorǵasy», «Keńes», «Abylaıdyń qara jorǵasy», «Qorjynqaqpaı» sııaqty kúıler men olardyń ańyz-áńgemelerin ataýǵa bolady. Bul kezeńniń kúı ańyzdary shıryqqan oqıǵasymen, tosyn sheshimderimen nazar aýdarady. Bir qýanysh, bir qaıǵy ıtjyǵys túsken zamannyń myń san kórinisi óner tilinde de alýan órnekpen aldyńnan shyǵyp otyrady. Ásirese, kúı ańyzdarynyń belgili bir tarıhı oqıǵamen sabaqtastyǵy, naqtyly tulǵalar ómirine arnaýly derektiligimen ılandyryp otyrsa, soǵan úndes mýzykalyq tili beınelegish qasıetimen baýraıdy. 

Besinshi, XVIII-XIX ǵasyrlarda jáne XX ǵasyr basynda týǵan kúıler men olardyń ańyzdary. Bul kezeńniń rýhanı muralaryna saıası-áleýmettik sarynnyń meılinshe aıqyn kórinisi taýyp otyratynyn aldymen aıtý qajet. Bul kezeńde týǵan kúıler de, kúı ańyzdary da erekshe moldylyǵymen, taqyrybynyń áralýandyǵymen , oqıǵasynyń derektiligimen nazar aýdarady. Ásirese kúılerdiń áýen-sazynyń meılinshe shyńdalǵan kánigi (professıonalnyı) deńgeıin aıryqsha atap ótken jón.  Bul kezeńge Boǵda, Qurmanǵazy, Táttimbet, Dáýletkereı, Toqa, Yqylas, Qazanǵap, Seıtek sııaqty ondaǵan dáýlesker kúıshiler qazaq mýzykasynyń ulttyq tilin birjolata ornyqtyryp, jalpy adamzattyq máni bar rýhanı fenomen deńgeıinde tanyldy.

Joǵarydaǵy bes kezeńnen ótken  kúıshilik óner kúıshileriniń oryndaý máneri aımaqtyq kúı uıalaryna baılanysty damıdy. Kúı áýeni ıntonaııaly saz retinde áýelde bir túbirli bolǵanmen oryndaýshylyq mádenıettiń tezine túsken kezde ártúrli arnaǵa túsedi. Qazaqtyń kúı óneri negizinen tókpe, shertpe dep aıdarlanǵan eki mashyqqa bólinedi, soǵan oraı olardyń jerge, topyraqqa tartyp turatyn aıshyqty minezdemeleri de bar. Tókpe jáne shertpe degen anyqtama kúıdiń tásili tartysyna baılanysty týyndaǵan keıingi attar, Ahmet Jubanovtyń «Ǵasyrlar pernesi» kitabyndaǵy Táttimbet jaıly zertteýde shertpe kúı degen sóz kezdespeıdi, mundaı ataý Ýalı Bekenovtyń kitaptarynan keıin engen (Shertpe kúı sheberleri). Kúılerdiń qazirgi oqytýdaǵy aımaqtarǵa qaraı uıalyq bólinisteri jeti mektepti quraıdy:

 

<!—[if !supportLists]—>1.     Altaı kúıshilik aımaǵy – Shyǵys Qazaqstan ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>2.     Arqa kúıshilik aımaǵy – Ortalyq Qazaqstan ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>3.     Jetisý kúıshilik aımaǵy – Ońtústik Shyǵys Qazaqstan ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>4.     Qarataý kúıshilik aımaǵy – Ońtústik Qazaqstan ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>5.     Jıdeli Baısyn kúıshilik aımaǵy – Syrdarııa, Aral óńiri ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>6.     Orda kúıshilik aımaǵy – Batys Qazaqstan ;<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>7.     Túbek kúıshilik aımaǵy – Mańǵystaý .<!—[endif]—>

 

Kúıshilik uıalardyń bulaı bólinýiniń júıesin alǵash usynǵan Aqseleý Seıdimbek boldy ( «Kúı shejiresi» monografııasy), oǵan deıin mundaı mektebı jikteý jasalǵan emes. Bul kúı tarıhy men oryndalý mádenıetine durys baǵdar bere alatyn naqty ári dál anyqtama boldy.  Qazaq kúıleriniń aımaqtyq uıalarynyń munan da basqa áli aıqyndala qoımaǵan kúıshilik mektepter bar, olardyń kóbisi ózinshe tóbeli máner bolǵanymen az eskerilip júr. Altaı kúıshilik mektebinde – Tarbaǵaılyq, Arqada – Toqyraýyndyq, Jańa arqalyq, Jetisýda – Talastyq, Qarataýda – Kúngeılik, Jıdelibaısynda – Araldyq, Ordada – Oraldyq, Túbekte – Ústirttik (Túrkimenshe shalý máneri) mektepter qalyptasqan, jáne olar jeke kúıshilik uıa bolýǵa ábden laıyqty. Bulardan ózge Ile, Shyǵys Túrkistan men Baıólke jerindegi kúıshilik te ózinshe tórge shyǵýǵa turarlyq mánerli mektepter. Osy mektepter ókilderi – Aqqyz, Toqa, Baıserke, Úsen tóre, Mámen, Árenjan, Esir sııaqty kúıshiler oryndaýshylyqtyń shyńyna yǵyp, artyna iz qaltyrǵan dombarashylar. Bul mektepter tájirıbede oryndaýshylyǵy bólek dombyrashylyq óner bolyp baǵalanǵanymen, joǵarydaǵy mektepterdiń atyna jalpylama telinip júr. Osylardy qomaqtaı aıtqanda qazaqtyń kúıshilik uıalarynyń jalpy sany on segiz bolar edi:

Altaı, Tarbaǵataı, Arqa, Jańa arqa, Toqyraýyn, Jetisý, Talas, Qarataý, Qarataýdyń kúńgeıi, Jıdelibaısyn, Aral, Oral, Túbek, Ústirt, Ile, Shyǵys Túrkistan, Baıólke.

Kúıshilik uıalardan basqa úlgilik mektepter de bar. Árbir kúıshilik uıanyń basynda sol saladaǵy oryndaý mánerin jasaǵan tulǵalar bar. Baıjigit, Táttimbet, Qojeke, Súgir, Qazanǵap, Qurmanǵazy, Abyl sııaqty kúıshiler óz mektebiniń irgetasyn qalaǵandar jáne shyǵarmashylyǵy eren jasampaz (reformator) sazgerler. Olardyń úlgilerin ary qaraı damytqan zamandyq kúıshilerimiz solardyń shákirtteriniń qolynan kúı alǵandar, ári sol kúılerdi tartý barysynda óz oryndaýshylyq mektepterin de qalyptastyrǵan dombyrashylar. Osy kúni Ábiken Hasenov, Maǵaýııa Hamzın, Nurǵısa Tilendıev, Jappas Qalambaev, Tólegen Mombekov, Sadýaqas Balmaǵambetov, Baqyt Basyǵaraev, Qalı Jantileýov, Ryspaı Ǵabdıev, Serjan Shákiratov sııaqty kúıshilerdiń oryndaýshylyq mánerleri de óz kezeginde jalǵasyn taýyp, jeke mektep bolyp qalyptasqan úrdis sanalady. Árıne, osy aımaqshylyqtaryn óz erekshelikteri, ıaǵnı bir – birinen aıyrmashylyǵy bar. Mysaly, Qurmanǵazy mektebi daýyldy, oń qolynyń aýqymy keń jáne dınamıkalyq kúshiniń bolýy, Dáýletkereı mektebi bııazy, lırıkaǵa ásemdikke jaqyn, oń qoldyń qaǵys sheńberi «tar» bolady. Qazanǵap óziniń sazdylyǵymen, kúıdegi uzaqtyqtyń (razmer), qaǵysymen erekshelense, Dına mektebinde de ózindik ereksheligi bar: ózgerip ketetin yrǵaǵy, oń qoldyń bes saýsaǵynyń birinen soń birin kezektestire oınaý, Mańǵystaý mektebi súırete qaǵýy (trıoldi tez alýy), shalys qaǵys alynýy, kúı tartý kezinde qaǵystarmen oń qoldyń túrlishe oınatý. Arqa mektebiniń basty aıyrmashylyǵy shertip tartylýy, sol qoldarynyń applıkatýrasy, sondaı – aq ol dástúr kúılerin «tekstsiz án» deýge bolady, Jetisý kúılerinde qaǵys qaǵý, perne basý amaldary jáne sazdyq erekshelikteri,epıkalyq turǵydaǵy ańyz — áńgimege laıyq ejelgi kúı sazyn baıqatady.  Qarataý mektebi shertpe jáne tókpe qaǵystar aralas bolyp kelse, Altaı – Tarbaǵataı mektebi de án tektes, oınaqy, bir sazdy án regıstrde qaıtalaý. Halyq arasynda kúı óneriniń saz-saryndary boıynsha aıyryp taný úshin «tókpe kúı» jáne «shertpe kúı» degen ataýlar qoldanyp júr. Aqseleý Seıdimbektiń aıtýynsha, «tókpe», «shertpe» sózderi jeke kúılerdiń tabıǵatyna qatysty anyqtaýysh bola alar. Al, tutas bir kúıshilik mekteptiń qasıet – bolmysyna anyqtaýysh bola almaıdy. Sebebi, tutas bir óńir – aımaqta qalyptasqan kúıshilik mektepter bylaı tursyn, bir ǵana kúıshi-kompozıtor týyndylarynda shertip tartylatyn kúı de, daýyldata tógip tartylatyn kúı de kezdesedi. Máselen, bir ǵana Táttimbettiń «Sarjaılaý», «Bylqyldaq», «Sylqyldaq» shertip tartylsa, «Bes tóre» kúıi jigerli serpinmen tartylady. Ony bylaı qoıǵanda, jalqy turǵan bir ǵana  kúıdiń ón boıynda birte shertip qaǵýdy, birte serpe tógip qaǵýdy, endi birde ilip qaǵýdy qajet etetin sátter bar. Máselen, Áshimtaıdyń «Qońyr qaz»,  Daırabaıdyń «Daırabaı» sııaqty kúıleri sol bir ǵana kúıdiń ón boıynda birise shertilip, birese daýyldata tógilip tartylady.

Sondaı-aq taǵy bir dálel bul sózder tek dombyramen tartylatyń kúılerdiń ǵana qadir – qasıetin anyqtaıdy. «Tókpe » jáne «shertpe» degen ataýlar qobyz, sybyzǵy, sazsyrnaı, mesqobyz sııaqty aspaptarda kúılerdiń qasıetin anyqtaýǵa kelmeıdi. Sebebi, bul aspaptar shertip te, soǵyp ta tartylmaıdy. Sol úshin taǵy da sol Aqseleý Seıdimbektiń pikirine júginýimizge týra keledi. Ol  qazaq halqynyń dástúrli talǵam — tanymy boıynsha kúı ataýly óziniń saz-sarynyna oraı«qońyr kúı», «tik kúı» jáne «boılaýyq kúı» úshke bóledi. Osy ataýlardyń árbiri jeke kúıdiń saz-sarynyn da anyqtaıdy. Mysaly, qońyr kúıler fılosofııalyq oıǵa qurylyp, kóbinese ómirdiń oıly, muńly sátterin tolǵaıdy. Sol arqyly tyńdaýshyny sabyrǵa shaqyrady nemese ómirdiń mán- maǵynasyn zerdege uıalatady. Aıtalyq Yqylastyń «Qońyr», Táttimbettiń «Kókeıkesti»,Qazanǵaptyń «Kókil», Dáýletkereıdiń «Jiger» sııaqty kúılerin aıtýǵa bolady. 

Tik kúıler bolsa, ómir qubylystaryn tyńdaýshysyna elestetip otyrady. Tik kúıler ómirdiń qyzyq da kúrdeli qubylystary týraly dybyspen sýret salady, dybyspen baıandap beredi. Ári qaraı tyńdaýshysy óz óresi, óz sezim túısigi jetken jerge baılam jasaıdy, belgili bir áserge bólenedi.Tik kúıdiń klassıkalyq úlgileri retinde Qurmanǵazynyń «Aqsaq kıik», Áshimtaıdyń «Qońyr qaz»,  Nurǵısanyń «Aqqý» sııaqty kúılerin ataǵan jón.

Boılaýlyq kúıler kóbinese joqtaý sarynymen ómirdiń qaıǵyly, zarly sátterin beıneleıdi. Máselen Yqylastyń «Erden», Ábdıdiń «Qosbasar» kúıleri. San ǵasyrlar boıy kúıshiler qolynda damyp, ulttyq erekshelikterdi boıyna jınaǵan kúı óneri, qazaqtyń sezimi men oıyn keń aýqymda sýretteı kele, onyń shyn máninde qazaqtyń mýzykalyq qudiretine aınaldy. 

Dástúrli mýzyka óneri elimizdiń tarıhymen baılanysty. Tarıh qoınaýyna tereń boılap, ótken  kúnniń úzik syrlaryn oı súzgisinen ótkizip qarasaq, áridegi Oǵyz, Qapshaq, Saq pen Ǵun, beridegi Túrki násiliniń belinen taraǵan halyqtyń ilkildegi baba óneri qazaq jeriniń  kúreń topyraǵynda tamyryn tereńge tartypty. Keıin túrki tildes týysqan elder shartarapqa tarydaı shyshylyp qazaq eli derbes ult bolyp jeke dara shyqty. Óziniń tilin, dinin, mádenıetin qalyptastyrdy. Biraq qalaı degende de bizdiń ulttyq mýzykamyz týys halyqtarymen baılanysty. Basty aıyrmashylyq olarda bári, ıaǵnı án de, mýzyka da, bı de «Kúı» degen bir-aq sózben ataǵan.

Qazaq mýzyka óneriniń tarıhı tamyry  Qorqytqa deıingi ǵasyrlarǵa jatqandyǵyn materıaldyq muralar aıǵaqtap otyrǵanmen, halyq kúıleriniń qaı ǵasyrda týǵandyǵyn dóp basyp aıtý qıyn. Olar hatqa túspegen kúıi ár urpaqtyń quımaqulaq arqyly ǵana bizge jetip otyr. Kóne ǵasyrda Qorqyt, XII ǵasyrda Ketbuǵa, XIV-XV ǵasyrlarda Asanqaıǵy, XV ǵasyrda Qaztýǵan, XVI-XVII ǵasyrlarda Baıjigit, XVIII ǵasyrda Abylaıhan, XIX ǵasyrdyń bas kezinde Boǵda, Mahambet, Táttimbet, Qurmanǵazy, Abyl, Toqa, Sarmalaı, Yqylas, Qazanǵap, Baıserke, Shortanbaı, Tilendi, Daırabaı, Óskenbaı, Mamen, Dına, Súgir, Seıtek  t.b. sekildi daryndy kúıshi, dáýlesker dombyrashylar – qazaq kúı óneriniń týyn ár ǵasyr, ár jyldarda bıikke kótergen týma talanttar edi. Solar arqyly ulttyq mýzyka ónerimiz ózindik bet-bederin saqtap qaldy. Qazirgi kezeńde kúıshilik óner qanatyn keń jaıa, qazaq degen ulttyń dástúrli mádenıetinde samǵaýda. Bodandyq kezeńnen aman – esen ótken dombyra aspaby elimizde aıyryqsha oryn alýda. Qazaq Ulttyq Mýzyka akademııasy, Qurmanǵazy atyndaǵy Ultyq konservatorııada, elimiz boıynsha kóptegen kolledjderde qanshama bolashaq dombyrashy mamandar bilim alýda. Oǵan jumys istep júrgen osy oqý oryndarynyń túlekterin qosaıyq…Árıne, qıynǵa soqqan máseleler  de bar, biraq óte kele adam túzelip, adammen zaman da túzelip bári ornyna keledi. Tek ýaqyt qajet. 

Jalpy qoryta aıtyp toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini: «Qazaqtyń ulttyq óneri bolǵan, qazir de bar jáne bolashaqta da óz qasıetin joǵaltpaı qala beredi» !!!


 Paıdalanǵan ádebıetter:  

<!—[if !supportLists]—>1.       A. Jubanov «Án – kúı sapary» Almaty 1976<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>2.       A. Jubanov «Ǵasyrlar pernesi» Almaty 2002<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>3.       A. Seıdimbek «Qazaqtyń kúı óneri» Astana 2002<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>4.       T. Merǵalıev, S. Búrkit, O. Dúısen «Qazaq kúıleriniń tarıhy» Almaty 2000<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>5.       J. Júzbaı «Shertpe kúıdiń tórt mektebi» Astana 2009<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>6.       A. Toqtaǵan «Kúı táńirdiń kúbiri» Almaty 1996.<!—[endif]—>

<!—[if !supportLists]—>7.       T. Jumaǵalıeva, D. Ahmetbekova, B. Ysqaqov, Á. Qaramendına, Z. Qospaqov «Qazaq halqynyń dástúrli mýzykasy»  Almaty 2005<!—[endif]—>


 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy