Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan 170 mlrd teńge Qazaqstan temirjolynyń qundy qaǵazdaryn satyp alýǵa berildi. Bul qarjyny Qazaqstan temirjoly BJZQ 15 jylǵa alyp otyr. Syıaqy mólsherlemesi 11,5 paıyz.
Budan bólek byltyrǵy jyly zeınetaqy jınaǵymyzdyń 450 mlrd teńgesi «QazAgro» holdıngine berildi. Bul bólingen qarjyny «QazAgro» holdıngi jyl saıyn 10 paıyzdyq ústeme tóleı otyryp, 15 jyldyń ishinde zeınetaqy qoryna qaıtaryp beretin bolady. Ulttyq qordy basqarý keńesi mamandarynyń paıymdaýynsha, bólingen qarjy aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa, aýyl sharýashylyǵy kásiporyndarynyń boryshtyq júktemesin azaıtýǵa, aýyl sharýashylyǵyna arzan nesıe berýge, valıýtalyq táýekelderdiń azaıýýyna kómekteseti.
Buǵan qosa, byltyrǵy jyldan beri bankter men qazaqstandyq korporatıvtik emıtentterge BJZQ-nan 200 mıllıard teńgege deıin ınvestıııa salý josparlanyp otyr.
Jalpy, ekinshi deńgeıli bankterge iri-iri jobalardy qarjylandyrý maqsatynda da zeınetaqy qorynan buǵan deıin de qarjy bólinip keldi. Áıtse de sala mamandary zeınetaqy qoryndaǵy qarjyny salalardy damytýǵa bólýde basa nazar aýdaratyn jaıttardyń bar ekenin alǵa tartty.
Aýyl sharýashylyǵy salasyn zerttep júrgen mamandardyń baıyptaýynsha, qazirde ekinshi deńgeıli bankterden jáne shaǵyn qarjy uıymdarynan nesıe alyp ony óteı almaı júrgen sharýalardyń kórsetkishi 74 paıyzǵa jetken. Bul rette «Barometr» taldaý ortalyǵynyń qarjygeri Arman Mýsınniń aıtýynsha, bizge bolashaqta sharýalardy qarjylandyrýǵa jańasha lep engizý qajet.
«Qazir ekinshi deńgeıli bankterge, shaǵyn qarjy uıymdaryna boryshker sharýalardyń sany artqan. Kezinde 2010 jyldary ekinshi deńgeıli bankter sharýalarǵa 3,8 paıyzben 10 jylǵa nesıe berip keldi. Al 2017 jyldan bastap bankter 5,5 paıyzben nesıe usyna bastady. Bastapqyda mundaı nesıeni sharýalar tarpa bas salǵanymen, qazir qaıtarýǵa qınalyp jatyr. Sebebi agronesıe óte táýekeli kóp júıe. Nesıe alǵanda sharýalar eginnen túsetin paıdaǵa senip nesıe rásimdeıdi. Endi biri maqtadan túsetin túsimge senedi. Kelesi bir mal basynyń ósimine senedi. Túsimderi azaıyp, kerisinshe, shyǵyn kóbeıip ketse, sharýalarǵa nesıeni tóleý qıyn bolady. Sondyqtan bul arada osyndaı táýekelderdi de eskerý kerek. Óz basym «QazAgro» osyndaı jaıttardy eskerip alyp baryp qana zeınetaqy qorynan bólingen qarjyny tıisti jerine jetkizedi dep oılaımyn. Bolashaqta sharýalarǵa beriletin nesıe kólemin 3,2-3,5 paıyzǵa túsirý qajet dep esepteımin. Osylaı bolatyn bolsa, sharýalar da nesıe alý táýekelinen qoryqpaıtyn bolady»,-deıdi qarjyger Arman Mýsın.
Qarjygerdiń aıtýynsha, bizde kezinde «Agronesıe» korporaıaısy qurylǵan kezde aýyl arzan nesıemen qamtylady degen úmit basym bolǵan. Ókinishke qaraı, bul korporaııanyń kapıtaly az boldy. «Korporaııa tek sanaýly jobalardy ǵana qarjylandyra aldy. Aldaǵy ýaqytta «QazAgro» osy jaıttardy da eskergeni jón» deıdi maman.
«Agronesıe korporaııasy aýyl sharýashylyǵy salasy boıynsha úlken úlken jobalardy nesıelendire almady. Atalmysh korporaııa arqyly birlestikterge berilgen nesıeniń kólemi az boldy. «Agronesıe» bar-joǵy 30-35 jobany ǵana qarjylandyra aldy. Bolashaqta «QazAgro» osy olqylyqtyń ornyn toltyryp, aýyl sharýashylyǵyna qatysty iri-iri jobalardy qarjylandyra alsa jón bolar edi»,-dedi maman.
Al endi halyqtyń jınaǵan zeınet jınaǵyn temirjol salasyna bóligý qatysty mamandar «zeınetaqy qoryndaǵy qarajatty aýyl sharýashylyǵyna emes, eldiń ınfraqurylymyn, ınnovaııalyq áleýetin damytýǵa salýdyń áldeqaıda tıimdirek. Sondyqtan bul arada berilgen qarjyǵa naqty baqylaý bolýy kerek» deıdi.
Máselen, ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Jumadilda Baıahmetovtyń aıtýynsha, qordaǵy qarjyny ulttyq ekonomıkany damytýǵa bólgen durys edi.
«Zeınetaqy qoryndaǵy qarjyny ulttyq ekonomıkaǵa serpin berip, qarqyndy jumys istep turǵan salalarǵa salý kerek. Otandyq ónim óndirýshi salalarǵa, ınnovaııalyq baǵytty ustanǵan salaǵa, ınfraqurylymdy damytatyn salalarǵa qarjy berýdiń jemisi bar dep oılaımyn. Al aýyl sharýashylyǵy salasyna salynǵan qarjy qaıtý úshin úkimettiń kepildigi bolýy kerek dep esepteımin. Onsyz bul qarjy jelge ketkenmen teń. Sol tárizdi temirjol salasy da ekonomıkanyń lokomatıvi. Degenmen, keıingi jyldary bul salaǵa qatysty jaqsy pikirler aıtyla qoımaıdy. Zańsyzdyq kóp. Sondyqtan temirjolǵa bólingen qarjyny da qatań baqylaýǵa alý qajet. Olaı etpesek, biz kúni erteń halyqtyń jıǵan zeınetaqysyn jelge ushyramyz. Qazir Qazaqstandaǵy Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynda 9 trlnǵa jýyq teńge bar. Árıne, bul qarjy qorda tekke jatqan joq. Atalmysh qarajat ekonomıkanyń belgili bir salalaryn qoldaýǵa jumsalyp turady. Máselen, 2017 jyly zeınetaqy qorynan 50 mlrd teńge alynyp, temirjol salasyn jańǵyrtýǵa jumsalsa, 2018 jyly 300 mlrd teńge kóleminde qarjy ekonomıkalyq jobalardy qarjylandyrý maqsatynda ekinshi deńgeıli bankterge berile bastady. Biraq ázirge jańǵyryp, damyp ketken, naqty jumysyn jolǵa qoıyp alǵan salalar qaısy?! Temirjoldyń jaıyn barlyǵymyz bilip otyrmyz. Sondyqtan bul arada berilgen qarjy qaıtymdy bolýy úshin memlekettik baqylaýdy kúsheıtken abzal. Baqylaý bolmaı, zań túzelmeı is ónbeıdi»,-dedi ǵalym.
Jalpy, mamandardyń paıymdaýynsha, bizde eń tómengi zeınetaqy 28, 284 teńge. Ataýly áleýmettik tólem 16 myń teńgeniń aınalasynda. Muny eskersek, bizde jaǵdaıy tómen buqarany ózin damytýy úshin, áleýmettik qoldaý úshin qosymsha qarajat kerek ekeni daýsyz. Bolashaqta biz jumyspen qamtý, shaǵyn ónidiris oryndaryn ashý jaıyn sheshe alsaq, bul qarajat ózinen ózi jumys isteı bastaıdy. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta halyqtyń zeınetaqy qoryndaǵy qarjysy qunsyzdanyp ketpeýi úshin aldymen qolda bar qarjyny otandyq óndiriske, ónim shyǵarýdy damytýǵa, halyqty jumyspen qamtıtyn salalarǵa bólýdi qarastyrǵan abzal.
Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,
«Adyrna» ulttyq portaly
