Jumbaq jazýdyń kiltin tapqan ǵulama

2159

Búgin – budan 126 jyl buryn baǵzy tórúk rýnıka jazýynyń rýhanı jańǵyrýyna ǵylymı betburys jasaǵan aıtýly kún

«Teńrideı Teńride bolǵan tórúk bilgir qaǵan bu taqqa otyrdym. Sózimdi túgel esitkin: sońymdaǵy ini-jıenim, ulym,  bir-eki [jaqyn] rýym, halqym…» (Kúltegin kishi jazý, 1).

 

 

 

 

 

 

 

 

1893 jyl 25 qarasha. Dat ǵalymy Vılgelm Tomsen Danııa Ǵylym Akademııasynyń kezekten tys májilisinde Monǵolııanyń Orqun ózeni boıynan tabylǵan tasbitikke bádizdelgen jumbaq jazýdyń qupııasyn ashyp, deshıfrovkasyn jasady. Bir ǵajaby, ǵalymnyń maǵynasyn ajyratyp, alǵashqy anyqtaǵany  [Táńiri], odan keıingi  [Tórúk] sózi ekeninde tylsym syr bardaı áser qaldyrady. Ǵylymı ortada «fın-ýgor», german jazýy dep san-saqqa júgirtip, pikirtalas týǵyzǵan daýly máselege Vılgelm Tomsen núkte qoıdy. Osy ashqan jańalyǵy arqyly ol bir keshte álemge áıgili ǵalym, tanymal tulǵaǵa aınaldy. Vılgelm Tomsen Kúlteginge qoıylǵan tasbitik ustyndy oqý arqyly tórúk tiliniń tóltýma jazýy men órkenıetin muqym adamzat qoǵamyna jarııa etti.

Zady, jazý órkenıettiń belgisi. Jazýy bar halyqpen jazýy joq halyqtyń arasy jer men kókteı. Ózine tán jazýy bar ulyt – jasampaz, al bireýdiń rýhanı ıgiligin paıdalanatyndar masyl halyq sanalady. Demek, Vılgelm Tomsen tórúktiń jasampazdyq qýatyn dáleldedi.

 

Brıtan arheologtary Nınevııdegi úlken kitaphana ornynda júrgizgen qazba jumystary kezinde saqtalǵan on eki qysh taqta tabady. Táýrattan málim jer betin topan sý basqanda adamzat pen ań-qus, jan-janýardyń tuqymy joıylyp ketýden aman saqtap qalǵan Nuq paıǵambar kemesi týraly mıftik ańyz-áńgime bar. Osy mıftik sıýjettiń jelisi ejelgi Shýmer mádenıetine tán qysh taqtaǵa syna jazýymen jazylǵan Gılgamesh [Bilgemesh] epostyq jyrynan alynǵandyǵyn Táýratpen salystyra zertteý nátıjesinde Brıtan mýzeıiniń qyzmetkeri Djordj Smıt tuńǵysh ret naqty derektermen dáleldeıdi. 1872 jyly Djordj Smıt synǵan taqtalardaǵy Gılgamesh [Bilgemesh] epostyq jyrynyń konstrýkııasyn qalpyna keltirý barysynda on birinshi taqtadaǵy bir fragmentti tolyqtyratyn mátinniń 13 joly jetpeıtinin anyqtaıdy. Ol «Deılı Telegrafpen» qazba jumystaryn júrgizýge Nınevııge ekspedıııa quramynda attaný shyǵynyn qarjylandyrýdyń ornyna tabylǵan sensaııalyq jańalyqty basylym betinde jarııalaýǵa aldyn-ala kelisimshartqa otyrady. Smıt Nınevııge baryp, sanaýly kúnniń ishinde qysh taqtanyń jetpeı turǵan fragmentin taýyp, jyr mátiniń 17 jolyn tolyqtyrady. Óz betimen syna jazýynyń qupııasyn ıgerý, tynymsyz izdenistiń nátıjesinde Djordj Smıt topan sý týraly mıftik sıýjettiń ejelgi evreı nusqasy Vavılon nusqasyna negizdelgenin dáleldep shyǵady. Osy jańalyq ǵylym áleminde teńdesi joq uly oqıǵa boldy. Djordj Smıt esimi kúlli jersharyna jaıyldy.

Egıpet ıeroglıfiniń qupııasyn ashqan Jan Fransýa Shampolon, Amerıkadaǵy maıa taıpasynyń jazýyn deshıfrovka jasaǵan Iýrıı Valentınovıch Knorozov, osylarmen bir sapta Vılgelm Tomsen esimi de ǵylymǵa baǵa jetpes úles qosqan qadaý-qadaý danalar qatarynda atalady. Baǵzy dáýirdiń jazýyn bilý arqyly adamzat qoǵamynyń rýhanı ósý, damýyna baılanysty alýan túrli aqparattardy aıqyndaý múmkindigine ıe bolady. Sonyń nátıjesinde sol geografııalyq ortada ómir súrgen turǵyndardyń tanym-túsinigi, minez-qulqy, nanym-senimi, qorshaǵan tabıǵatpen qarym-qatynas mádenıeti, kásibi men sharýashylyǵy, mekenjaı turaǵy men baspanasy, tili men diliniń ereksheligin sıpattaıtyn mańyzdy derekter jınaqtalady. Bul zertteýlerdiń qundylyǵy sol aýmaqtaǵy kóne halyqtyń  genetıkalyq zańdy jalǵasy sanalatyn búgingi  urpaǵynyń tili men etnografııalyq turmys-tirshiligin tereńirek ıgerýge septesedi. Mine, joǵarydaǵy ǵylym tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan jaryq juldyzdar eńbegi – sol salada jańadan qýatty serpilis týǵyzǵan izgiliktiń bastaý bulaǵy boldy. Ǵasyrlar qoınaýyndaǵy materıaldyq-rýhanı qazynanyń boıyna búkken jumbaq astaryn ashyp, mylqaý dúnıege til bitirý, sóıletýden asqan danalyq, jasampazdyq bola ma, sirá?!

Shyndyǵynda, Vılgelm Tomsenniń Orqun ózeni boıynan tabylǵan Kúltegin rýnıkalyq tasbitiginiń mátinin tuńǵysh ret oqyp, onyń quramyndaǵy dybys tańbalarynyń sany men artıkýllıaııalyq-akýstıkalyq jýan-jińishkelik belgilerine sáıkes fonetıkalyq júıesiniń klassıfıkaııasyn jasap jáne árbir tańbanyń tórúk tilderindegi úndestik zańyna qaraı sóıleý taktisindegi kombınaııalyq ornyna baılanysty maǵynasyn anyqtaǵan. Demek, jazý úderisindegi dybystyń tıisti bınarlyq jubyna baılanysty tańbalanýy men orfografııalyq zańdylyǵyn ashyp bergen. Bul álemdegi bizge málim jazý úlgileriniń eshbirine uqsamaıtyn salystyrarlyq analogy joq emle júıesi ekenine tánti bolarlyq qubylys.

 

Qysqasy, dat oqymystysy Vılgelm Tomsenniń tórúk rýnıka jazýynyń sıqyryn álemge málimdeýi – tórúktekti ulyt pen ulystardyń ǵylymy men óneriniń, tili men dúnıetanymynyń, mádenıeti men tarıhynyń damýyna ıgi yqpal etken jáne tórúk órkenıetiniń múldem zerttelmegen jańa bir qatpar qyryn ashýǵa jol salǵan orasan zor jańalyq bolǵany aqıqat. Sondaı-aq, bul tórúktekti ulyt pen ulystyń tutynǵan tarıhı tóltýma jazýy men dinı nanym-senim ustanymyn anyqtap berdi. Endi ol arhaıkalyq tas bitikten búgingi elektrondy jazý mádenıetimiz aralyǵyndaǵy ýaqyt keńistiginde tórúktekti ulyt pen ulystyń rýhanı-zattyq jasampazdyǵynyń damý dınamıkasyn sıpattaıtyn aqparat qordalanǵan. Vılgelm Tomsen arqyly tórúk jurty ejelgi ata-babanyń rýhanı murasymen qaýyshyp, ony tereńdetip zertteý jasaýyna qyzyǵýshylyǵyn oıatty. Ǵulama ǵalym tórúktekti ulyt pen ulystyń etnıkalyq tarıhı tanymynyń úzilip qalǵan sabaqtastyq tinin jalǵastyrýyna sebep boldy. Tórúktekti etnostyń beımálim bolyp kelgen ótken shaǵyna, kórshi qonǵan eldermen aradaǵy beıbit qarym-qatynas, jaýgershilik shapqynshylyqtar, jer-sý ataýlary, alys-beris aralasqan jat jurttardyń attary, júrgizgen saıasattary haqynda ulyttyq óz paıymdaýymyz ben pikir sabaqtaýymyzdyń búgingi kúngi aqıqaty turǵysynan óte mańyzdy. Tórúk rýnıka pishigi kúlli tórúktekti ulystardyń rýlyq tańbalary men belgilerinen quralǵan. Endeshe, rýnıka pishigi – barsha tórúktekti etnostyń ortaq mádenıeti ekeni shúbásiz. Jalpy, sóziniń túp-tórkini «uruǵ» uǵymynan qalyptasqan bir atadan taraǵan urpaq degendi bildiredi. Iaǵnı «rýnıka» termındik ataýynyń tabıǵaty tórúk tiliniń tól sózi. Sol sııaqty «pishik/bichik» uǵymy jazý degendi bildiretin ataý. «Jazý/ıazý» leksemasy mátindi máńgilendirý, ıaǵnı urpaqtan urpaqqa jetkizip, saqtaý barysynda qatty zatqa, kóbine tabıǵı tasqa bádizdeýge daıyndar aldynda betiniń kedir-budyryn tegistep, jazý úderisinen qalyptasqan pishik sózine mándes sóz. Arab shapqynshylyǵy zamanynda pishik sóziniń ornyna jazý ataýy belsendi qoldanysqa tústi. Pishik uǵymynan orys tilindegi «pıshý» termıni qalyptasty. Demek, baǵzy tórúktiń rýhanı jazba mádenıetiniń dáýirlep, sharyqtaǵan shaǵyndaǵy dúmpýi orys tiline joıqyn yqpalyn tıgizýi tabıǵı qubylys. Solaı bola tura, patshaly Reseı men keńestik qyzyl ımperııa Vılgelm Tomsenniń soqyrǵa taıaq ustatqandaı dáleldi tujyrymyna qaramastan tórúktekti ulyttar men ulystardy «jazýy joq halyq» sanatyna qasaqana qosyp, «ıdeologııalyq ǵylymı qısyndap» tarıhı adastyrýǵa udaıy tyrysty. Keńestik qyzyl ımperııanyń qulaýymen tórúktekti ulyttar men ulystardy «jazýy joq halyq» sanatyna qosqan «ıdeologııalyq ǵylymı qısynnyń» kúlparshasy shyqty.

 

Tańbataný – zııatkerlik óre men tereń jan-jaqty bilimdi, bilimpazdyq qabiletti qajet etedi.

Tańba – oıdy bildirý men aqparat beretin baıyrǵy tórúkterdiń grafıkalyq pishin túri.

Tańba – bul rýdyń menshigi men aýmaqtyq shekarasyn aıqyndaıtyn tólqujaty.

Tańbanyń qalyptasqan maǵynalyq jáne aqparattyq turaqtylyǵy, ózgermeıtin konservatıvtik qyrymen erekshelenedi. Sondyqtan tańba myńdaǵan jyldyq aqparatty saqtaýǵa qabiletti. Tańba adamzat mádenıetiniń jetistigi retinde ejelgi kóshpeli tórúkterdiń ulyǵ jasampazdyǵy sanalady. Bul belgilerdiń krıptografııalyq astarynda óte qundy aqparat qabaty saqtalǵan.

Sonymen Vılgelm Tomsen tórúk jazýy men órkenıetin tiriltken ulyǵ esim. Tórúktaný ǵylymynyń qalyptasýy Vılgelm Tomsenniń tórúk rýnıkasyn deshıfrovka jasaǵan eńbeginen bastaý alady. Adamzat mádenıetinde Vılgelm Tomsen esimi atala qalsa, tórúk jazýy men órkenıetin qaıtadan jańǵyrtqan ǵylymı erligi kópshiliktiń kókeıinde tura qalady. Endeshe, dat ǵalymy Vılgelm Tomsenniń tórúktekti ulyt pen ulystyń rýhanı-mádenı keńistigindegi orny aıryqsha eleýli. Elimizde ǵalym atyn urpaq sanasynda máńgi saqtaıtyn is-sharalar júzege asyrylýy tıis. Biz Vılgelm Tomsen esimin laıyqty ardaq tutyp, tórúk jazýynyń qupııa syr-sıpatyn shar tarapqa máshhúr etken 25 qarasha kúnin jyl saıyn atap ótý paryzymyz. Ásirese «qazaqtyń tóltýma jazý mádenıeti, tarıhy joq» dep betaldy baıbalam salyp, jalǵan bedelqumarlyq popýlızmmen upaı jınaýǵa áýes jaýlarymyzdyń aram nıetine tosqaýyl bolýǵa «Tórúk jazýy kúnin» atap ótýdiń urpaq sanasyn tárbıeleýdegi mán-mańyzy erekshe. Eger tórúktekti ulyt respýblıkalyrynda Vılgelm Tomsenniń ǵylymı isin jalǵastyryp, jalpy bilim beretin orta mektepten joǵary oqý oryndarynda rýnıka jazýynyń qyr-syryn túsindiretin oqýlyqtar men oqý quraldary, túrli ádistemelik tehnologııalar arqyly arnaıy pán júretin bolsa, bolashaq urpaqtyń jazý úlgisin tańdaýy men qalaýy atajazýyna oıysary sózsiz aqıqat. Baǵdarlamaǵa engen rýnıka jazýyna mashyqtanǵan shákirt býynnyń fleshmob akııasy – jas óskin urpaqtyń otanshyldyq sana-sezimin túısintetin asa tıimdi ádis. Óıtkeni zerdelegen ıdeıany qolmen sınhrondy qaǵazǵa tańbalaý úderisi mıdyń jasýsha neırondaryn oıatyp, oı qyzmetin jaqsartady. Ata jazýdy ıgerýdiń nátıjesi – tarıhtyń buralań jolynda tarydaı shashylǵan tórúktekti ulyt pen ulystyń rýhanı birigýine, tutas saıası kúshke, áleýmettik kemeldengen ozyq memlekettiginiń kepili. 25 qarasha halyqaralyq «Tórúk jazýy kúni» retinde resmı bekitilse, nur ústine nur bolar edi.

Amanqos MEKTEP-TEGI, tórúktanýshy-ǵalym,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler