"Halyqtyń ash qursaq ekenin moıyndaıtyn kezeń jetti",-deıdi sarapshylar
«Analıtık» taldaý ortalyǵynyń málimetinshe qazir respýblıka halqynyń 30 paıyzy as-aýqattan únemdep ketti. Sebebi qymbatshylyq qatty ıek alyp barady. Búginde tapqan tabysy men kún kóris deńgeıi qabyspaıtyndardyń qatary kóp.
Mysaly, bizdegi ortasha jalaqy kólemi 130 myń teńgeniń aınalasynda. Al endi qazir bir aıǵa eń az degende azyq-túlik satyp alýǵa 60-70 myń teńge ketedi. Qala halqynyń tóleıtin kommýnaldyq qyzmetaqysy bar. Aýyl halqynyń jem-shóbinen bastap otyn-sýyna deıin qymbattaǵan. Aldaǵy ýaqytta da qymbatshylyqtyń odan ári beleń almaıtynyn qatysty eshbir ınstanııa kepildik bere almaıdy.
Bul rette ekonomıst-sarapshy Dáýren Aryn «biz qazir áleýmettik az qamtylǵan toptarǵa úlken salmaq túsirip otyrmyz. Úkimetke halyqtyń ash qursaq ekenin moıyndaıtyn kezeń jetti. Sońǵy úsh jylda halyqtyń aqshany tamaqtan únemdeýi kóp nárseni ańǵartady»,-deıdi.
Sarapshy Dáýren Arynnyń aıtýynsha, úkimet aldaǵy eki jylda saýatty sheshimder qabyldaýy tıis. Ásirese eldegi ortasha jalaqy men eń tómengi kún kóris deńgeıine qatysty naqty sheshimder qabyldaıtyn kezeń jetti. Ol úshin maman aıtyp otyrǵandaı, halyqtyń azyq-túlik tutynatyn sebetinen bastap, ortasha jalaqy kólemi, kún kóris deńgeıi qaıta suryptalýy qajet.
«Damyǵan eldermen bizdiń ortasha jalaqy mólsherin salystyrýdyń ózi yńǵaısyz. Biraq biz órkenıetke umtylǵan el bolǵandyqtan olardyń jaqsy jaǵyn alyp qalýǵa tyrysýymyz kerek. Birqatar damyǵan elderde ortasha jalaqy mólsheri 4500 dollardy quraıdy. Mysaly, Koreıa halqy jumyspen qamtý kezinde óndiristi ujymmen basqarý tásilin jaqsy meńgergen. Olar halyqtyń pikirimen sanasa biledi. Kóptegen elder ózderiniń tabıǵı baılyǵyn adam resýrsyn damytý úshin paıdalanady. Birinshi kezekte adam kapıtalyn damytýdy qolǵa alǵan memleketter qazir utylmaıdy. Sondyqtan bizge de osy baǵytty ustaný kerek»,- deıdi Dáýren Aryn.
Ekonomıst mamannyń baıyptaýynsha, keler jyly qymbatshylyq qoıýlana túsedi. Álemdik ekonomıkada qalyptasyp otyrǵan jaıttyń ózi muny ańǵartyp otyr. Sondyqtan bizdiń atqarýshy organdarǵa bolashaqta qajetti sheshimder qabyldaýy kerek bolady. Ol úshin ekonomıst-ǵalymdar aıtyp otyrǵan mynadaı usynystarǵa nazar aýdarylǵany jón:
A) Inflıaııa jep qoıǵan halyqtyń aqshasy qaıtýy úshin ortasha jalaqy kólemin ósirý kerek. Bul ásirese memlekettik qyzmette júrgen áleýmettik qyzmetkerlerge qatysty aıtylyp otyrǵan usynys.
Á) Úkimet monopolısterge shekteý qoıa bilýi kerek. Tarıf baǵasyn qoldan kóterýge, gaz, janar-jaǵarmaı baǵasyn orynsyz qymbattatýǵa jol berilmeýi qajet.
B) Otandyq ónim óndiretin kásiporyndarǵa salyqtyq jeńildikterden bólek tarıftik jeńildikter qarastyrlsa jón bolar edi. Sebebi jylý-jaryq, jol tasymaly qymbattaǵan saıyn olar da ónim baǵasyn ósire qoıady. Osy máseleniń aldyn alý úshin otandyq ónim óndirýshilerge jeńildikpen qoldaý bildirgen abzal.
V) Halyq eń kóp tutynatyn ónimder arzan bolýy úshin memleketik arzan dúkender jelisi ashylsa jón bolady. Ol dúkenderge ónimder zaýyttan shyqqan óz baǵasymen jetkizilip otyrsa anaǵurlym arzan bolady.
Atalmysh usynystardy alǵa tartqan ekonomıst-sarapshy «birinshi kezekte osy atalǵan usynystar júzege assa halyqtyń moınyndaǵy aýyrtpashylyq sál-sál jeńilder edi» deıdi.
Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,
"Adyrna" ulttyq portaly
