«Maıra, Maıra, qyzyl tilim saıra» dep shyrqaǵan Maıra Ýálıqyzyn tyńdaýshy qaýym qazaqtyń ánshi qyzy dep biledi. Zaty tatar bolǵanymen, Maıra Shamsýtdınova – qazaqtyń án qorjynyna qanshama ándi qosyp, rýhanııatymyzda syrnaımen án salý dástúriniń negizin qalaýshy retinde qalǵan ánshi-sazger. Zamanynda «betimen ketken buzaqy boldy» degen alypqashpa áńgimeni qazaq ónerin zertteýshi A.Zataevıch sózi, eń bastysy, qazaq qyzynyń pikirimen sanaspaǵan, quqyǵyn aıaqqa basqan eskilik saltyna ótkir minez, ór ánderimen qarsy turyp, áıel teńdigin jyrlap ótken Maıra beınesiniń ózi joqqa shyǵarady. Qazaq qoǵamynyń áıel zatyn erkinen tys kúıeýge berýin basynan ótkerip, zapyranyn án arqyly jetkizgen ánshi Maıranyń týǵanyna – 120 jyl.
Maıra men Zataevıchtiń kezdesýi
«Ombydan Semeıge qaraı Ertisti joǵary órlep kele jatqan «Lenıngrad» atty jolaýshylar tasıtyn parohod Pavlodardyń prıstanynan shyqpaı jatyp, tómendegi 3-klass kaıýtasynyń terezesine ásem, qońyr, jumsaq tembrli kontralto daýys estildi. Onyń súıemeldeýinde men kútpegen garmonmen qosylyp, qazaq ánderin oryndady. Bir mınýt ótpeı-aq men de tómenge tústim. Aınala qamap turǵan halyqtyń ortasynda jasy 30-dan asa túsken, aryqsha kelgen, kórikti, jaǵy sál sopaqtaý, eki urty azǵana ishine kirgen, betiniń ushy qyzyl, qara tory áıel otyrdy. Qulaǵynda – shyǵys ádetindegideı uzyn syrǵa, omyraýynda – birneshe qatar monshaqtan tizgen alqa. Ústindegi jibek kóılegi, ıyǵyna bos salǵan sháli asa jarasyp tur. Osynyń bárinde de bajyraıǵan, «aıǵaılap» ersi kórinip turǵan esh nárse joq, qaıta ánshiniń talǵamynyń jaqsy ekendigi baıqalady. Budan kelip men onyń kásipqoı ánshi ekenin sezdim. Men onyń ánin tyńdadym. Án oryndaýda onyń josparǵa birinshi qoıatyny: birshama óktemdik, buıyrý, keń qulash, ot minez. Qazaqtyń men kórip júrgen buıyǵy qyzdarynan mundaıdy kezdestirmep edim».
Bul – Zataevıchtiń 1926 jyldyń jazynda ánshimen kezdesýi týraly jazǵan esteligi. Ózin «Maǵıra» dep tanystyrǵan ánshi Semeıge deıingi joldaǵy eki kúnde qazaq ánin jınaýshyǵa óziniń «Maıra», «Baqsha» syndy bes-alty ánimen qosa, halyq jáne halyq kompozıtorlarynyń ánderin aıtyp bergen. Zataevıch onyń aýzynan 13 án jazyp alǵan.
Ekinshi ret A.Zataevıch Maırany osy sapardan Omskige qaıtyp bara jatqanda Pavlodar prıstanynda kóredi. Sońǵy kezdesýinde zertteýshi ony Moskvadaǵy qazaq konertine shaqyrady. Alaıda halqynyń ardaqty ánshi qyzy sol konertke qatysa almaı, 1929 jyly kóksaý aýrýynan kóz jumady.
Zárjannyń zary…
Qarshadaıynan mýzykaǵa áýestigi men erekshe qabiletin tanytqan qarapaıym «bórikshi Ýálı» men úı sharýasyndaǵy Qatıranyń qyzy Maıra toǵyz jasynda garmondy bir adamdaı tartqan eken. Bórik pen kıim tigip satyp kúneltip júrgen áke-sheshesi betin qaqpaı, erkin ósken jalǵyzynyń basyndaǵy muń-sher Baıannyń jármeńkesinde kópshiliktiń aldynda án salǵannan bastalady. 13-14-inde Kerekýge belgili ánshi-garmonshy atanǵan Maıranyń Kerekýden tysqary jerde, tatardyń baı saýdageri Ǵarıpan Tomashevtiń úıinde án salýy feodal Shormannyń tuqymy Zárjan bolystyń erkinen tys toqaly bolýyna ıtermeleıdi.
Akademık Ahmet Jubanov «Zamana bulbuldary» atty eńbeginde A.Zataevıch sezgen Maıranyń betiniń ushyndaǵy sál kúreńdikti «jaı ǵana kórinis emes, úlken qaıǵynyń lep berýi» dep jazady: «Maıra bul jyldarda ómirde kórgen kóptegen zorlyq-zombylyqtyń nátıjesinde aýrýǵa shaldyǵyp, sharshańqyraǵan da, ekinshi jaǵynan, jańa zamannyń arqasynda shyǵarmashylyq qulashyn keń sermeýge shyn máninde múmkinshilik alyp, júregi ornyqqan da kezi bolatyn».
Zárjannyń aýylynda báıbishe men aýyl adamdarynan kórgen qorlyǵyn Maıra jan serigi – syrnaıyn tartyp, án qylyp tógedi. Zárjan ólip, Semeıge kelgen Maıra janyn túsiner bir adamnyń qajettigin túsinedi. Semeıde oryssha oqyǵan, ózi seri, palýan, kedeı Ábilmájin esimdi adammen tanysyp, sonymen bas quraıdy. Ekeýiniń jarasymdy ashyq kúnderi de kópke sozylmaı, ótirik jala kesirinen ajyrap tynady.
Dos tuttym, boldym jaqyn, tilińe erdim,
Basqadan seni ózgeshe artyq kórdim.
Kirshiksiz mahabbattyń qoıynynda,
Óziń bil, júregimdi saǵan berdim, –
degen jarqyn kúnderdiń esteligindeı «Baqsha» áni osy tusta týǵan-dy.
Maıra – Nıýra nemese Estaıdyń «Iýrany»
Ataqty Estaı ánshi óziniń «Iýran» ánin Maıraǵa arnapty. Bul jaıly folklorshy Qazybek Nuralın degen azamat óz esteliginde bylaı dese kerek: «1910 jyly 20 jastaǵy Maıra Ýálıqyzy Shorman tuqymynan shyqqan sol kezdegi qazaq ıntellıgentteriniń biri Zárjan Bilálovke turmysqa shyqpaqshy boldy. Sóıtip, Maıra naǵashy jurtymen qoshtasýǵa Aqmolaǵa kelgen. Tap sol kez Aqmola qalasynda qyrkúıek jármeńkesiniń qyzǵan kezi eken. Estaı da jármeńkege jınalǵan ánshi-aqynnyń biri edi. «Jármeńkege Kerekýden bir ánshi sulý qyz kelipti» degen habar jurttyń qulaǵyna jetedi. Aqyrynda óner sańlaqtary ánshi arýmen kezdesedi. Maıra áıgili aqyndar aldynda ózi sol kezdegi aıtyp júrgen «Sulý jırendi» shyrqaıdy. Qazirgi «Maıra» ániniń áýeni bastapqyda osy án bolsa kerek.
Kórkem, sulý beıneli, qazaq ánin asqaqtata shyrqaıtyn osy bir aqsary noǵaı qyzy Estaı aqynnyń júreginen oryn alady. Ol oǵan arnap «Iýran» ánin shyǵarady. Maıranyń búrkenshik aty Nıýrany Estaı qazaq qyzdarynyń Eran, Gúljan, Raýshan attaryna uıqas etip Iýran dep alǵan (Estaı ánderi. Qyzyl Tý. 1998, 26 qańtar)».
Maıra salǵan sara jol
Ahmet Jubanovtyń «Maıranyń jel aýdarǵan qańbaqtaı Shorman aýylyna barýynyń óner jaǵynan úlken paıdasy bolady» dep jazýyndaǵy úlken paıdasy – Semeıde Ámiremen tanysyp, birge án aıtýy, Abaıdyń ánshisi Álmaǵambetpen kezdesip, Abaı ánderin úırenýi. Ataqty Qoıandy jármeńkesinde Isa Baızaqov, Qajymuqandarmen qatar óner kórsetken Maıra Ýálıqyzy nebári 33 jyldyq ǵumyrynda ulttyq mýzyka qazynasyn óziniń baǵa jetpes injý-marjandarymen toltyryp ketti. Ahmet Qýanuly «qazaq halqynyń shyn dosy» dep baǵa bergen Aleksandr Zataevıchtiń arqasynda Maıranyń búkil áni búginge jetti. Syrnaımen án aıtý dástúri de bir izge salynyp, damyp kele jatqan jaıy bar. Ámire, Mádı, Júsipbek atyndaǵy án baıqaýlary syndy Maıra Ýálıqyzy atyndaǵy syrnaıdyń súıemelinde án aıtýshylardyń baıqaýy, jyl saıyn bolmasa da, ótip turady. Buǵan deıin eki márte ótken halyqaralyq dodanyń ótýine muryndyq bolǵan – Maıra Ýálıqyzynyń ánshilik dástúrin jalǵastyrýshy ári zertteýshi Aǵaısha Isaǵulova.
Aǵaısha ISAǴULOVA, ánshi, kompozıtor, professor:
– Ýnıversıtetke túsken kúnnen Maıra Ýálıqyzynyń atyna qanyq bolatynmyn. Maıranyń syrnaımen án aıtý dástúrin nasıhattasam eken dep júretinmin. Sonyń reti 2001 jyly keldi. Maıranyń shyǵarmashylyǵyn maǵan deıin de qanshama zertteýshi zerttegen. Desek te, áıel zaty retinde ol kisiniń án qazynasyn nasıhattap, úrdis retinde jalǵap, zertteýde tamshydaı bolsyn úlesimdi qossam dedim. Eki halyqaralyq baıqaý ótkizdik. Sol baıqaýdyń jeńimpazdary elimizdiń ár aımaǵynda syrnaımen, baıanmen án aıtý dástúrin jalǵastyryp júr. Men de Maıra apamyzdyń ulttyq án ónerindegi izin jalǵaýdy qal-qaderimshe alyp júrmekpin.
Maıranyń kindik qany tamǵan Kerekýde Maıra tutynǵan zattar saqtalǵan murajaı bar. Maıra Ýálıqyzynyń 95 jyldyq mereıtoıyna oraı tuńǵysh ret Kereký jerinde ótken saıysta jeńimpaz atanǵan termeshi Úmit Aıtmaǵanbetova sol murajaıdy basqaryp otyr.
Úmit AITMAǴANBETOVA, Maıra Shamsýtdınova atyndaǵy án-óner murajaıynyń meńgerýshisi:
– Maıra Ýálıqyzy kezinde Zárjanǵae turmysqa shyǵyp, Reseıdiń Slav- grad qalasynda biraz turǵan bolatyn. Sol qalaǵa baryp, Maıra apamyz jaıly biraz málimet jınap keldim. Zárjanǵa jıen, Estaıdyń Qorlanynyń nemeresi – 82 jastaǵy Arapa ájeımen júzdesip qaıttym. Ol kisi Maıranyń kózin kórmegen eken. Degenmen áke-sheshesiniń Maıranyń ánderin tyńdaǵany týraly estelikter alyp qaıttyq. Jýyrda Semeıden tabylǵan Maıranyń fotosýretin Aǵaısha apaıymyz murajaıǵa ákelip tabystady.
TÚIIN
Zataevıch Maıranyń ánshiligi men sazgerligin joǵary baǵalaı kele, adamgershiligi týraly: «Qalaı bolǵanda da, men Maıranyń kórgensizdigin, shaıpaýlyǵyn kórgen joqpyn, qaıta ol aınalasyndaǵylarǵa salmaqty, ustamdy kórindi», – dep Maıraǵa ergen ósekti áshkereleıdi. Osy tusta «Jaqsyǵa sóz ilesedi» degen qazaq maqaly eske túsedi. Qazaqtyń qaı jaqsysynyń, qaı ardaqtysynyń ómirine úńilsek te, sózge qalmaǵan biri joqtyǵyn baıqaımyz. Biraq, bir shúkir deıtinimiz, Maıranyń ánshilik dástúri búginde jalǵasyn tabýda. Aǵaısha Isaǵulova apamyz Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde dástúrdi jalǵap júrse, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda Erlan Rysqalı, Astanadaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetinde Klara Tólenbaevalar syrly syrnaı únin óshirmeýge atsalysyp keledi. Ulttyq mýzyka tarıhynda aıryqsha eńbek sińirgen Maıra syndy sańlaqtarymyzdy ózimiz barynsha tanyp, keıingi býynǵa tanyta alsaq, odan asqan paryz bolmas…
Jadyra JUMAKÚLBAI,
«Alash aınasy».
