Burynyraq Ońtústik Qazaqstan sýretshileriniń kórmesi Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda ótken edi. Jeti sýretshiniń arasynan onyń týyndylaryn tańdap jazýymda bir syr bar. Sýretshilerdiń arasynda esh osaly joq. Gobelen túskıizder meılinshe qundy kórindi. Sýretshi Zulqarnaı Qojamqulovtyń dúnıeni kórýi ulttyq naqyshtarǵa negizdeledi. Kartınalarynyń kógi kún sáýlesine, shuǵylaǵa, sary, jasyl tús – ómir boıaýyna malynyp turady. Jany qazaqtyǵyn sýretshi kórermenine aıqara berýge qushtar.
Onyń «Urshyq» atty kartınasynyń ıdeıasy urpaqtar sabaqtastyǵy, jady sııaqty qasıetti uǵymdardy beıneleıdi. Ájesi urshyq ıirip otyr, anasy men balasy ber jaqta sýrettelgen. Iirýli jip tárizdi adam ǵumyry uzarady, ǵumyr sońy jańa ǵumyrmen ushtasady. Dúnıedeı shyr aınalǵan urshyqtyń búıiri birde tolyp, birde kemıtini tárizdi urpaq almasýy ýaqyt yrǵaǵyna tıesili.
Qazaqy keńistik sılýetteri Zulqarnaıda án qaıyrmasyndaı qaıtalana beredi, bylaısha refren: Anasy balasyna ósıet aıtyp otyr. Áje basyndaǵy kımeshegi men qolyndaǵy urshyǵy uqsaıdy. Negizgi saryn – ómir jibi tarqatylady, tirshilik árdaıym urshyqtaı ıirile beredi.
«Qyzyl attyń kóktemi» atty polotnosynda kóktem týdy, úı kóleńkesindegi alabaı tóbetter beınelengen. Jan-janýardyń tabıǵı túısigi oıanǵan mezgil. Ómir jańǵyrady. Iilgen aqqý moıyn qos jup, at ústinde. Aınalaǵa ekeýiniń ińkár sezimderinen erekshe sáýle taraıdy.
Qyzyl at – úlken ádebıet pen ónerdegi sırek, erekshe uǵym. Sáken Seıfýllınniń 1934 jyly jazǵan «Qyzyl at» atty poemasy 1930 jyldardaǵy sumdyq dúmpýdi, aýyl sharýashylyǵyndaǵy asyra silteýdiń keselderin synady. Qyzyl – qan tús. Bul tragedııalyq mezet tutas bir dáýirdi qamtyp, bir býyndy qan jylatty.
Beıneleý ónerinde qyzyl at dese, Kýzma Petrov-Vodkınniń bir ǵasyr buryn salynǵan, Tretıakov galereıasyndaǵy avangardtyq stıldegi «Qyzyl atty shomyldyrý» atty áseri kúshti kartınasy (1912) til ushyna orala keteri sózsiz. Zertteýshiler bul sýretti orys shirkeý ónerinde dástúrli ıkona jazýynda týǵan, sımvoldary tegis hrıstıandyq ilimge arnalǵan, turmys beınesi ǵaryshtyq kókjıekke ulasar dúnıe dep sanaıdy.
Bul orys sýretshisiniń esimin álemge áıgilegen erek qyzyl at. Ómirde jylqynyń mundaı túsi bolmaıdy dep syn aıtýshylarǵa Kýzma Petrov-Vodkın ejelgi orys ıkon jazýshylardan («Arhangel Mıhaıldyń keremeti») qaryzǵa alǵanyn málimdeıdi. Bir jylqynyń tabıǵı túsin avangardtyq qyzyl boıaýmen bergeni úshin sýretshini 5 jyldan soń Reseıdegi revolıýııany, qyzyl ókimettiń kelerin boljaı bildi deýshiler tabyldy. Sýret ónerine mundaıda áýlıelikti qııý qısyndy.
Zulqarnaı Qojamqulov babalar sarynyn qylqalam týdyrǵan shyǵarmalaryna jıi ózek qylǵan sýretshi. Qobyz daýysymen birge bóri sýrettelýi túrkilik totem – tektik bolmysqa perzenttik taǵzym. Kúıge uıyǵan álem. Aq qasqyr. Altaı taýynan taraǵan. Ol túrkiniń anasy, dúnıeniń tórt buryshyna túrki tektes halyqtar bóri ananyń emshegin emip, er jetip, qaısarlyqpen kókjal tartyp, qaırattanyp taraldy deıdi ańyz ben aqıqat qosarlana.
Jyraýlar poezııasynda «Aý, bóriler, bóriler, Bórimin dep júrerler» dep bastalatyn Shálgezdiń óleńinde bóriniń kósemi abadan dep atalady, úıirli qasqyr azýly abadany – basshysynan aırylsa, hárbir ıtke jem bolar dep uran salady. Óleńde jyraý halyqtyń el bastaǵan azamattaryn birlikke, syrt dushpanǵa jem bolmaýǵa shaqyrady.
Salt attyny jaryq pen qarańǵyda qat-qabat sýretteýi sýretshi úshin ómir fılosofııasy. Attyń júrisi keremet, janýar qarańǵyda ózi jol taýyp keledi. Zulqarnaı Qojamqulov er jigittiń minezin aty arqyly kórsetýdi jón sanaıdy. Bul detal mańyzdy.
Alǵashqy mahabbat, jastyq taqyryby – «Gúldeste» atty kartınanyń arqaýy. Ǵashyqtardyń súıispenshiligin bildirýi gúl ańqyǵan álemniń bir bólshegi. Ómir shirkin bal tatyp, sheshek atqan shaq. Mahabbat maýsymy – qyz ben jigittiń alǵashqy kóktemi. Gúl ıisine kómilgen, eltigen qos ǵashyq.
«Besik». Besiktegi balasyna eljirep qarap otyrǵan ata-ana. Besik jyry meıirim bastaýy. Otbasylyq áýen. Sýretshi Zulqarnaı Qojamqulov bul kartınany alǵashqy nemeresi týǵanda salǵan eken. Shashý, qazaq halqynyń tól mádenıetine meıirim, súıinish bir ǵana besik beınesimen berilgen. Besik súıispenshilik nyshany. Náreste ómirdiń máni, balanyń dúnıege kelýi bir áýlettiń baǵy. Sýretshiniń jan qýanyshy, júreginiń shattyǵy negizgi leıtmotıv.
Osynda dısproporııaly eki kóz bar. Jarqyn álem. Eki dúnıe. Joǵarǵy álem men tómengi álem – qazaqtyń dástúrli fılosofııasynda birin tal besik, birin jer besik deıdi. Baǵzy qazaqtyń jany jumsaqtyǵy sondaı, ulttyq dúnıetanymynda kórdi solaısha astarlap aıtady. Ajaldy týatyn pendesi saǵaty soqqanda kórge túsýden qashyp qutyla almasyn bilip, máńgilik turaǵyn, qarańǵy qabirdi kórkem qylyp aıtady.
Er men áıel tur. «Er Tóstik» atty epıkalyq qazaq halyq ertegisindegi Bapy hannyń esigindegi eki kúzetshi sııaqty tik tur.
«Eki dúnıe» – bul kartınada mıftegi Adam ata men Haýa ana qazaq beınesinde berilgen. Eki ortada qaǵba obrazy.
«Qumyra ustaǵan qyz» – áýeli Otyrar oıǵa keledi. Arǵy fonda qala sılýeti berilgen. Qyz músin men qumyra músin birdeı, úılesimdi, ekeýinde ortaq bir sulýlyq. Bul sýretshiniń neǵurlym qazirgi zamanǵy beınege sıpat berýi. Osy sýrette qarny qabysqan tazy bar, bir qyzyǵy qyz, qumyra, tazy – úsheýine tán ortaq órnek tym úılese ketken, qazirgi zamanı tilmen aıtqanda, klasterlik kóre bilýdi tanytady. Osy zamanǵa laıyqtalǵan obraz. Tazy músini kóz tartarlyq. Eń ǵajaby, gúldeste órnekte, ár syzyqta qupııa tańba, qasterli mán bar. Zulqarnaı Qojamqulov ulttyq beınelerdi qazirgi zamanǵy úlgide berýdi murat tutqan sýretshi.
«Arý ana», mundaǵy kórinis esime mıftik ertegidegi Kenjekeıdiń aq ingenge sert aıtar tusyn túsirdi: «Ne Tóstik kelgen kúni, ne Tóstik ólgen kúni botala!». Arǵy fonda qazirgi Astana, Qazaqstan kelbeti. Sýretshiniń kórýi Jeruıyq ıdeıasy. Aq túıege minip jeruıyqty izdegen babalar rýhyn tiriltý. Shańyraq artylǵan uly kósh. Baıaǵy zamanǵa da, qazirgi zamanǵa birdeı keledi.
«Meniń elim» úsheýi bir taqyrypty qozǵaıdy, trıptıh. Jas respýblıka, Astana, quraq kórpedeı qııýlasqan jas otbasy. Sýretshini shyqqan tek, shejirelik dúnıetanym erekshe tolǵantady. Túrki jady – qazaq rýlarynyń tańbalary berilgen fragment óte áserli. Qazaqtyń ár rýynyń tańbasy bar, 43 tańba.
Táj kıgen samuryq qus, qus qanaty, sáýkele men táj birtutas. Kelin toıda basyna kıetin sáýkele bir jaz boıy daıyndalatynyn, quny óte qymbat bolatynyn, ony «qarqara» dep te ataıtynyn Qurbanǵalı Halıd «Taýarıh hamsa» atty kitabynda jazdy.
Samuryq qusqa qatysty sýrettegi baq qusy ulttyq mıfologııany tanytady. Ol báıterek, aǵash beıneli ǵalamnyń ıesi retinde berilgen. Shańyraq, ómir aǵashy. Sýretshi osy beıneni ulttandyrýdy murat etkeni anyq. Aq túıe. Keıingi kósh.
Qazaq halqy qıyn-qystaýda shashyrap ketken, endi Qytaı, Monǵolııa, Irak, Irannan atajurtyna kóship keledi. Elbasynyń sanaly saıasatynyń arqasynda qazaq halqyn týǵan otanyna shaqyrý 90-jyldardyń eń bir irgeli jarqyn isi boldy.
Quraq kórpeniń oıý-órnegin sýretshi Jibek jolyn beıneleý úshin tańdaıdy. Aq kıimdi áıel namaz oqyp otyr. Al bıe osy beınege perpendıkýlıar, tik sýrettelgeni áýelgide tosyn seziledi. Jas balanyń kórýindeı bir tylsym dúnıe shyǵady.
Sýretshini túrkilik kóne tarıhtyń jádigerlerin tereń biletini qaıran qaldyrady. Mynaý jartasqa salynǵan sýretterde ushyrasatyn kóne tásil. Beıneni kóldeneń salý tásili. Sýretshi mundaı keremet beıneleý úlgisin qalt jibermegen. Meılinshe kórnekti paıdalana bilgen. Petroglıfterdiń qazaq dalasynyń ár túpkirinde kezdesetinin akademık, arheolog-ǵalym Álkeı Hakanuly Marǵulan jazdy. Bul taza túrkilik bolmys.
Otbasylyq áýen. Jartylaı ton. Boıaýdy berý tásili otbasylyq jylylyqty beredi. Kelesi kartınada – neke sý, óıtkeni qazaqqa baıaǵy dástúr oralyp keledi. Ata-baba dástúrinen sýretshi udaıy qaınar bulaqtaı qanyp ishýdi murat etkeni anyq. Qalyńdyq sáýkelesi ushar aıdyń ushyndaı tym bıik, bul-daǵy kóne túrkilik saryn. Bas kıimdi bıik etip berý arqyly Táńirige jaqyn bolýdy qalaý. «Tóbem kókke eki eli jetpedi» deý – sonyń bir aıǵaǵy.
Symbatty sulýdy sýretshi qylqalamy tógilte beınelese, ol Afrodıta teńizden týyp kele jatqandaı áser etedi. Qyzdy shomyldyryp aqqa oraý – uzatýǵa daıarlyq.
Shyǵys bazaryn beınelegen kartınasy uzaq ýaqyt kóz tartyp, qadalta ustap turady. Óıtkeni ol jemister men halyqtar polotnosy. Ómir qaınap jatqany adamdar men bazarǵa alyp shyqqan dám beıneleri arqyly tuńǵıyq ashylǵan bul sýretshiniń aıryqsha sheberligin bildiredi. Ártúrli ulttar Qazaqstandy mekendegen halyqtar. Tatý-tátti tirshilik, Qazaqstan Respýblıkasynda saltanat qurǵan halyqtar dostyǵy ıdeıasy osy bir qan bazar beınesi arqyly berilgen. Jáne ol optımıstik, taǵattylyq-toleranttylyq sarynda berilgen.
Ár ult adamynyń emoııasy sýrette sheber tańbalanǵan. Bul sýret Zulqarnaı Qojamqulovtyń týǵan jeri Ońtústik Qazaqstannyń jemis-jıdekke baı tabıǵatyn bederleıdi.
Keıde sýretshini mamyrajaı sýret jalyqtyrǵanda, jany erkindikti, shabyt oıatar bulalyqty qalaıdy. «Jeldeı júıitkigen» salt atty – jelge qarsy qustaı aqqan jigit keskini. Báıgeden ozyp kelgen shabandoz jigit. Kóńili shat, jeldeı esedi.
Bul rasynda avtoportret. Zulqarnaı Qojamqulovtyń dúnıeni derbes kórýi, kredo. Sýretshi qylqalamy bıik murat pen baqytty ańsaý ıdeıasyn óz kózqarasymen aınytpaı beretini kórermendi beı-jaı qaldyrmaıdy. Bul boıaýdy betaldy jumsaý emes, sýret arqyly beriletin mándi ǵumyrbaıan. Zulqarnaı Qojamqulovtyń qoltańbasy kóp sýretshilerdiń arasynda shoqtyǵy bıik bolyp kórineri sonyń aıǵaǵy.
Ásirese, sheteldikter Zulqarnaı Qojamqulovtyń shyǵarmashylyǵyna erekshe qyzyǵýshylyqpen qarar edi. Mıfologııa, folklor, totem, salt-dástúr, qazirgi zaman saryny bul kórkem kartınalardyń baǵasyn, daý joq, asyrady.
Aıgúl KEMELBAEVA, jazýshy,
(«Aq jelken», №9.2015 jyl)
