«Nandy qymbattatý halyqty ashqursaq etýdiń eń tóte joly» - sarapshy

627

Eki apta qatarynan elde un jáne un ónimderiniń aıtarlyqtaı ósim bergeni kózge uryp tur. Al qazir qarapaıym halyqtyń basym bóligi «nan qymbattaıdy eken» dep daýryǵyp júr. 

Baqsaq bylaı eken demekshi, baıybyna úńilsek, 1993 jyldan beri jyl saıyn elde nan baǵasy satylap qymbattap otyrypty. Árige barmaı-aq osydan bes jyl burynǵy málimetterge kóz júgirtsek, 2014 jyly áleýmettik nannyń bir bólkesi 40-45 teńgeniń mólsherinde bolǵan. «Sodan beri elde jyl saıyn nannyń baǵasy óspese kemigen joq»,-deıdi mamandar. 

«Barometr» taldaý ortalyǵynyń qarjygeri Arman Mýsınniń aıtýynsha, ótken bes jylǵa taldaý jasasaq, un jáne un ónimderiniń baǵasy, onyń ishinde nannyń baǵasy rasynda da kemigen joq. Bul rette maman:

«2014 jyly áleýmettik nan baǵasy 40-45 teńge bolsa, qazir áleýmettik nan baǵasy 75-80 teńge. Aldaǵy ýaqytta nanyń baǵasy 80-88 teńgege deıin ósýi múmkin. Sebebi osy salada júrgen kásipkerler undy qymbatqa alyp otyr. Endi shıkizatty qymbatqa alyp otyryp, odan shyqqan ónimdi arzanǵa satý qısynǵa kelmeıtin dúnıe.  Sondyqtan bolashaqta un jáne un ónimin óndirýshiler eriksiz shyqqan shyǵyndaryn aqtaý maqsatynda ónim baǵasyn qymbattatady. Ol qandaı shyǵyndar degenge toqsalsaq, bizde jylý-jaryq baǵasy, gaz baǵasy, tranzıttik shyǵyndar, janar-jaǵarmaı baǵasy sońǵy bes jyldyń ishinde aıtarlyqtaı ósti. Máselen, osydan bes jyl buryn jaryqtyń 1 kvt 16 teńge tólesek, qazir  29 teńge tóleımiz, sol tárizdi jylý, gaz baǵasy da jyl saıyn ósip otyr. Memleket kommýnaldyq tólem baǵalaryn ósirmeýge marotorıı jarııalaǵanmen, jekelegen monopolısterge shamasy kele bermeıdi. Osy qarapaıym jaıttardyń barlyǵy aınalyp kelgende ónim óndirýshilerge salmaq salady. Mysaly, dıqan astyq orý úshin bıylǵy jyly qajetti dızeldi otyrdy byltyrǵydanqymbatqa aldy delik, sol tárizdi naýbaıhanashy da, bıyl byltyrǵydan jaryqqa qymbat tólep jatyr. Mine, ónim óndirýshiler osy shyqqan shyǵyndy taýarlarynyń baǵasyn kóterý arqyly aqtap alǵysy keledi. Osydan odan baryp, eriksiz ónim qymbattaıdy» deıdi. 

Biz mamannyń sózi dáleldi bolýy úshin 2014 jyldan beri elde nan jáne un ónimderiniń baǵasy qalaı qymbattap kelgenin arnaıy syzbamen kórsettik: 

Qarjygerdiń paıymynsha, eldegi qymbatshylyqtyń aldyn-alý úshin  endigi ýaqytta memleket otandyq kásiporyndarǵa dotaııa berý jaǵyn saýatty qolǵa alý kerek. Olaı etpese, «nannyń baǵasyn da, basqa ónimderdiń baǵasyn da naryq ózi retteı almaıdy». 

«Menińshe, nandy qymbattatý halyqty ash qursaq etýdiń eń tóte joly. Qazir áleýmettik az qamtylǵan otbasylardyń deni tek nanmen jáne un ónimderimen ǵana qorektenip otyr. Alty balasy bar otbasy qazir 1800-1900 teńgege bir keli et satyp alýǵa shamasy kele bermeıdi. Olar úshin bir qap un satyp alyp nan salý jáne etten góri makaron, vermıshel qýyryp jeý tıimdi. Ay da bolsa, moıyndaý kerek, bul ras. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta un jáne un ónimderin óndiretin otandyq kásiporyndarǵa memleket jeńildikter berý jaǵyn qolǵa alý kerek. Ol úshin atalmysh kásiporyndary belgili bir salyqtardan bosatyp, «sen ónim baǵasyn qymbattatpaısyń, al biz saǵan mynadaı jeńildikter usynamyz» degen kelisimderge kelý kerek. Qarapaıym halyqtyń jaıyn oılasaq, baǵany ósirmeý týraly arnaıy kelisimder jasalǵany abzal. Otandyq ónidiriske memleket tarapynan tıisinshe jeńildikter jasalǵanda, ishki naryqta baǵany negizsiz ósirý bolmaıdy» deıdi qarjyger Arman Mýsın. 

Qarjygerdiń bul sózin  ekonomıst-ǵalym Atamurat Shámenuly da qoldap otyr. 

«2015 jyly «Qazaqstanda jasalǵan» degen aıdarmen sýpermarketterdiń bir bóliginde tek qana qazaqstandyq ónimderdi satatyn buryshtar ashyldy. Bul akııa otandyq ónimniń jarnamasyn ájeptáýir asyrǵan bolatyn. Biraq bul jobanyń sońy aıaqsyz qalyp ketti. Bizge osyndaı naqty jobalar kerek. Qazaqstanda jasalǵan ónimderge arnalǵan memlekettik dúkender ashylyp, ondaǵy ónim deldaldarsyz tikeleı zaýyttaǵy baǵasymen sol dúkenderge jetkizilip otyrsa, ónim baǵasy da qalta kóteredi. Bul úrdis halyqqa da, otandyq ónim óndirýshilerge de qolaıly bolar edi. Budan soń otandyq ónim óndirýshilerge sýbsıdııa máselelerinde qaǵazbastylyqqa jol berilmese, ol da úlken kómek bolar edi. Bolashaqta ishki naryqta qymbatshylyq bola bermeý úshin, bizge osyndaı qadamdarǵa barý kerek»,- dedi  ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Atamurat Shámenov. 

 

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy,

"Adyrna" ulttyq portaly 

 

 

 

 

Pikirler