1963 jyly oqýdy jańa ǵana bitirip, joldamamen Jambyl oblysy, Qordaı aýdanyna barǵan jas maman Mamytbek Qaldybaı basqa barar jeri bolmaǵan soń, Kenen aqsaqaldyń úıine túsedi. Qasıetti Kenen ata «Baýyrjan Momyshulynyń inisimin» dep kelgen balany jyly shyraımen qarsy alyp, «qansha júrseń de erkiń» dep tórinen oryn bergen. Qudaıdyń qutty kúni esti áńgimeniń túımesin aǵytqan keýdesi ken ata bir áńgimesinde áıel zatyn bes topqa bólip beripti: «Altyn áıel – kúıeýimen qaıda bolsa da birge júretin, bir eli qalmaıtyn, kólin qorǵaǵan qyzǵyshtaı, kúmis áıel – kúıeýi qaı jerde júrse de, «aman júrse boldy» dep, úıinde sharýasyn túgendep, tileýles bolyp otyrady, temir áıel – «aıtqanymnan qaıtpan» degen, kómir áıel – úı-ishi ybyrsyp, shashylyp, esik aldy kir-qoqys bop jatatyn, al jez áıel – búgin mynamen, erteń anamen bolsam degen jezókshe áıel». Ánshilik, sazgerlik, aqyndyǵynan bólek, aforızm bolatyndaı, kesek oılar qaldyrǵan qazyna qart urpaǵynyń ulyqtaýymen kórermenimen derekti fılm arqyly qaıta qaýyshty.
«Túrki álemi» telestýdııasynda «Alataýdyń aqıyǵy» degen atpen jýyrda tusaýy kesilgen 70 mınýttyq derekti fılmdi rejısser Doqtyrhan Turlybek pen Baqytjan Kenenuly bir jyl júrip túsirdi.
Doqtyrhan TURLYBEK, halyqaralyq «Túrki álemi» telestýdııasynyń bas dırektory, jazýshy:
— 1961 jyly Muhtar Áýezov qaıtys bolǵanda, Kenen Ázirbaev joqtaý aıtqan. Esh jerde kórinbegen joqtaýdy muraǵatty qarap otyryp kezdeısoq taýyp aldym. Kenen atamyz 1920 jyly Qordaıda revkomnyń alǵashqy tóraǵasy bolǵan. Keńes úkimetiniń zalym saıasatynan memlekettik qyzmetten qashyp, aqyndyq jolǵa túsken. Partııa qyzmetkerleri, NKVD «bul eskilikti ańsaıdy, Keńes úkimetine qarsy» dep Almatynyń abaqtysyna jabady. Sol kezde qazaqtyń zııaly azamattary Muhamedjan Qarataev pen Oraz Jandosov bolmaǵanda, Kenen Ázirbaev atylyp ketýi múmkin edi. 60-jyldary totalıtarlyq zamannyń kesirinen, ıdeologııanyń nasharlyǵynan «Alataýdyń aqıyǵyn» eshkim izdemegen, umyt qalǵan. Sol kezde altynnyń synyǵy, tulpardyń tuıaǵy Sábıt Muqanov Almatydan arnaıy izdep kelip, kitaptaryn jarııalatyp, ókimetke qaıta-qaıta aıtyp júrip 10 bólmeli úı saldyrtyp berip, murajaıyn ashqyzypty. Kenekeń ómiriniń sońyna deıin Sábıttiń eńbegin aıtyp ótken».
Bir jyldary eldi jalmaǵan sheshek aýrýynan ánshiniń qos birdeı qulyny qaıtys bolyp, aqynnyń «Bazar-Nazar» joqtaýyn shyǵarǵany belgili. Balasy «Tórtkenge» aqyn júreginen jyr túlep ushty. El ishinde «án-jyr keni Kenenniń basqa urpaǵy qalmapty» dep júrgender de bolǵan.
Kórkemjan men Baqytjan
Eki órkeshi túıeniń.
Eki emshegi bıeniń,
Mańdaıyńnan súıemin, – degen óleń joldary ákesiniń joǵyn joqtap, murasyn nasıhattap júrgen Baqytjandaı jýrnalıst perzentine arnalǵan. Demek, Kenen aqsaqaldyń ózi aıtqandaı, ánshi-sazger «kúlshashardan» kende emes.
Baqytjan KENENULY, aqynnyń uly:
— Ákem Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov, Ǵabıt Músirepov, Hamıt Erǵalıev, Taıyr Jarokovtarmen syılas bolǵan. Olardyń kózi joq bolsa da, urpaqtarynan estelik aldyq. Oraz Jandosovtyń balasy Sanjar Jandosov ulynyń atyn Kenen atanyń qurmetine Kenen dep qoıǵan. Sol Kenendi taýyp alyp, sóılettik. Osyndaı tyń dúnıelerdi tabýǵa tyrystyq. Jınalǵan materıal segiz saǵatqa jetedi, biraq ol – bolashaqtyń isi. Ákemniń ánderinen aıtqan «Altyn qorda» konertim bar. Úlken jıyn-toılarda ánderin, termelerin aıtam. «Eki Kenen bolmaıdy, Alataýǵa ekseń de» degendeı, ol kisideı bolmasaq ta, ónerin nasıhattaý jaǵynda júrmiz. Ákemizdiń «Aýylynan ǵashyq jardyń attanarda», «Erli-zaıyp» óleńderine án shyǵardym. Ol kisiniń 61 jasynda kórgen ulynyń kenjesimin. Balalarǵa aıǵaılap urysýdy bilmeıtin. Aıtaryn dastarqan ústinde óleńmen-aq aqtaryp salatyn. «Qaraǵym, men halyq aqynymyn, halyq aqyny bolǵan soń, meniń balalarym da halyqtyń ishinde júrýi kerek. Meniń atymdy paıdalanyp, ózderińdi bıik ustamańdar» deıtin.
Beken BATYRBEKQYZY, Kenenniń aqyndyǵyn zertteýshi:
— Akademııada aspırant bop júrgen kezimde «Kenen Ázirbaevtyń aqyndyǵy» degen taqyrypta Málik Ǵabdýllın jetekshiligimen dıssertaııalyq eńbek jazdym. Sol ǵylymı eńbegimdi jınaqtap, kitap qyp shyǵarsam degen armanym bar. Atanyń 90-nan asqan kezinde úıine baryp, qolyn aldym. Báıbishesi Áset apamyz bar bolatyn. Eki kún qonyp, syr tartqan edim. Jantaıyp qalǵan kezi eken, áńgimesi dádil. «Baqytjan balamnyń qurdasy ekensiń», – dep jaqsy qarsy alyp, batasyn berdi».
1902 jyly qyrǵyz manaby Shábdenge as beriledi. El-elden kelgen syıly adamdardyń ishinde ataqty Jambylmen qatar 18 jasar Kenen de bar edi. Áýelde jasqanǵan jas bala eti qyzyp alǵan soń, jyr nóserin aǵyzǵan. Ónerine tánti bolǵan jyr jampozy Jambyl batasyn berip, Jambylmen qatar júlde alyp qaıtady.
Kenen ata ómirindegi eleýli oqıǵanyń biri — Oraz Jandosovpen kezdesýi. 1919 jyly Jetisý aqyndarynyń ánshi-kúıshileriniń basqosýynda tanysqan aqyn Orazdy aýzynan tastamaı, aıtyp júretin. Oǵan arnap «Orazjan» degen úlken poema da jazady. Áıgili mýzyka zertteýshisi A.Zataevıch Oraz Jandosovtyń aýzynan Kenennen estigen Jetisýdyń birneshe ánin notaǵa túsirgen.
Kompozıtor 90-ǵa kelgende respýblıka bolyp dúbirletip toı jasaǵan. Ánshi-aqynnyń torqaly toıyna sol kezdegi el basshysy Dinmuhammed Qonaev aǵamyz eń joǵary nagrada «Lenın ordenimen» marapattaý úshin arnaıy jedelhat jiberedi. Kenen atamyz Dımash inisine alǵysyn myna óleń arqyly bildirgen-di:
Kórgen joq qorqyp seniń jaýdan babań,
Qııadaǵy qyranǵa da tańdanbaǵan.
Bilemin arǵy-bergi zamanda da,
Bul qazaq sendeı uldy armandaǵan.
«Narym» dep ardaqtaımyn men de seni,
Qyrandar aspanda emes jerde ósedi.
Túsinem, Dımash balam, sen bolmasań,
Keýdeme kún shýaǵy enbes edi.
Qondy ǵoı baqyt qusy basyma kep,
Ázirmin án salýǵa qasyńa kep.
Men saǵan 90-ymdy berdim, ulym,
El úshin Jambyldyń da jasyna jet!
1984 jyly Jetisýdyń jelmaıasy Kenen Ázirbaevtyń 100 jyldyǵy respýblıka kóleminde atalyp ótip, Nursultan Ábishuly óz baıandamasynda Kenen atanyń eleýli eńbegin tilge tıek etken bolatyn: «Halyq ómirinde Kenen Ázirbaev ún qospaǵan, óziniń jarqyn talanty men shýaǵyn tókpegen birde-bir aıtýly oqıǵa bolǵan emes. Onyń tamasha óshpes týyndylary búginde osy jaýapty, qurmetti iste sapta tur. Aqıqaty da – sol!». Rasynda, «Kóksholaq», «Shyrqa, daýysym!», «Bazar-Nazar», «Boztorǵaı», «Tik shyrqaý» syndy ozyq ánderdi qazaqqa syılaǵan Jetisý án-jyr mektebiniń beldi ókili Kenen Ázirbaev halyq jadynan óshpek emes. Zamanynda úlken syı-qurmetke bólengen halyq erkesiniń ánderi jylda dástúrli túrde ótetin «Shyrqa, daýysym» Kenen ánderin oryndaýshylardyń baıqaýynda keńinen shyrqalyp ta júr. Atalǵan mekteptiń oryndaýshy-ustazdary Erjan Qosbarmaqov, Aqan Ábdýáli, Sholpan Darjanovalar da shákirtterin Kenen ánderimen sýsyndatýdan jalyqqan emes. Kenen atanyń keleli jyrlary áli talaı býyndy tárbıeleıtinine kúmánimiz joq.
Jadyra Jumakúlbaeva,
«Alash aınasy».
