– Ramazan aǵa, «1937 jyldary armanda ketken bozdaqtardyń ánderin qaıta jańǵyrtyp, muraǵatqa ótkizip, ǵylymı jumys jazyp, kitap shyǵarsam» degen oıyńyz bar edi. Izdenisińiz qanshalyqty iske asyp jatyr?
– 37-niń qurbandarynyń ózderi aqtalyp shyqqanǵa deıin shyǵarmalary esh jerde jazylmaǵan, aıtylmaǵan. Ánderi alysqa qýdalanyp ketken shákirtteriniń ǵana esinde. 1991 Jetisýda Shaltabaı, Qapez Baıǵabylulyn zertteýge arnalǵan ekspedıııa bastaldy. Saǵatbek Medeýbekov, Ǵalymjan Serikbaevtar bir-eki aı el aralap júrip, biraz dúnıelerdi taýyp ákeldi. Ánderdi suryptap, tarıhyn aıtqan adamdarmen kezdesip, anyq-qanyǵyna kóz jetkizdik. «Jetisý ánderi» kitaby shyqqanda alǵashqy bolyp oryndap, ekrandarǵa shyǵardyq. Qapez degen – Stambýlda oqyǵan, aǵartýshy bolǵan, keıin Kegen aýdanyndaǵy, Toǵyzbulaq degen aýylda mektep saldyrtqan adam. Jala jabýshylar mektebin de, koljazbalaryn da órtegen. Negizi, 1937 jyly qasyndaǵy dostary «satyp» ketken eken. Nebári tórt áni ǵana jetken, Allaǵa shúkir deıik. Qazir sahnada, oqý oryndarynda, stýdentterimizdiń repertýarynda aıtylyp júr. Zertteý jumysyn týǵan inim Erlan Stamǵazıev jazdy. Al «osyndaı jerde derek bar eken», degen jerge deıin baryp túbegeıli zerttegen – Saǵatbek Medeýbekov aǵamyz. Ol kisige aıtar alǵysymyz sheksiz.
– Ónerde elikteýshilik degen – zańdy qubylys. Ustazyna eliktep, onyń án qoryndaǵy ánderdi aıtý arqyly jurt kimniń shákirti ekenin tanıdy. Al ózindik beıneńdi qalyptastyrý úshin, óziń qazaqtyń burynǵy aıtylmaı júrgen bir ánin ne kúıin jańǵyrtyp, sahnaǵa alyp shyǵýyń kerek syndy…
– Álbette, solaı. Men 1987 jyly estrada-ırk stýdııasyna oqýǵa túsip, 1989 jyly bitirdim. Qatarynan 10-15 jyldaı dombyramdy qushaqtap, dástúrli ánmen sahnada júrdim. Jánibek Kármenov, Qaırat Baıbosynov, Qalı Baıjanov, Qosymjan Babaqov syndy ónerde aty máshhúr bolǵan ánshilerdiń repertýaryn qaıtalap aıtyp júrdik. Sol ýaqytta kóp jerlerde meni Qaırat Baıbosynovtyń shákirti dep qabyldaıtyn. Ustazymyzǵa eliktep shyqqan soń, kimniń shákirti ekenimiz án aıtý mánerimizden baıqalyp turatyn. Ózim ákep qosqan Jambyldyń «Jıyrma besi», Qapezdiń ánderinen keıin ózindik qoltańbam aıqyndala bastady. Kózi qyraǵy, dástúrli án ónerinen habary bar adamdar Stamǵazıev degen jas ánshiniń shyǵyp kele jatqanyn ańǵardy. Án qorymdaǵy ánderime qaraı baǵalap, bolashaǵymnan úmit kútip júrdi.
– Dástúrli án-termelerimiz ben dástúrdiń izinde shyqqan keıingi ánderdi estradaǵa boıaýyn ketirmeı, sol qalpynda alyp shyǵyp jarylys týdyrǵan – Bekbolat aǵa ekeýińiz. «Ramazan Stamǵazıev» degen esimdi halyqqa tanymal etken estrada dep aıta alasyz ba? Estrada ánshini tanymal qylýdyń bir joly ma, álde ulttyq mýzykany tanytýdyń joly ma?
– Estrada arqyly bir qyrym ashyldy. Estradalyq janrmen sahnaǵa shyqqan kezimde maǵan «Seni esi durys, táýir ánshi me dep júrsem, myna istep júrgen qylyǵyń ne? Seni kórip keıingi jastar qandaı tárbıe alady? Buzylady ǵoı» dep renjigen adamdar kóp. Talaı adamnyń raıynan qaıtyp, keıinnen raqmet aıtqandary da boldy. Qaı zamanda da ónerdiń órleý joldary bolady. Kóshpeli qazaq baıaǵyda esh súıemelsiz de «Elim-aıdy» aıtty. Kele-kele dombyramen, qobyzben de aıta bastady. Qazaqtyń halyq áni, halyq kompozıtorlarynyń ánderin Jamal Omarovalar fortepıanomen de shyrqady. Halyq moıyndady. Akademııalyq orkestrmen de, hormen de jetkizdi. Osy zamanǵa meńdep kirgen estradadan qashyp qutyla almaısyń. Dástúrli ánshilerdiń ishinde Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Júsipbek Elebekovter teatrda akter bolyp, orkestrmen Shegeniń termesin, Er Tarǵyndy aıtty. Óner qulap qalmaýy úshin janyn saldy. Qazirgi zamanda bizdiń enshimizde turǵan janr – estrada. Múmkinshiligi bar ulttyq ánder nege estrada arqyly bolsa da tanylyp, ómir súrmeske? Barlyq án óńdeýge keledi dep aıta almaımyn. Bir negizgi qaǵıda bar: qazaqy ún, qazaqy boıaýdy joǵaltpasaq bolǵany.
– «Qazaqtyń 1000 áni» antologııasy barysynda ózińiz bastaǵan mańdaıaldy ánshiler qanshama tyń ándi jańǵyrttyńyzdar? «Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin, Shekpen jaýyp ózine qaıtaramyn» dep Muqaǵalı aıtqandaı, qaı ánderdi qazaqqa qaıtara aldyńyz?
– Antologııadaǵy bes-alty ánmen qazaqtyń dúnıesin qaıyryp berdim dep aıta almaımyn. Mysaly, baıaǵyda Qaırat aǵamyzdan úırengen, kóp ánshi bilmeıtin «Shormanovqa», «Shormanov balalaryna» degen eki ándi jazdym. Jambyldyń «Jıyrma besin» kezinde Jambyldyń 150 jyldyǵynda Tezekbaev degen aǵamyzdyń sheshesiniń aýzynan alyp qalǵanmyn. Belgili kompozıtorlardyń ánderiniń basqa nusqalaryn oryndadyq. Balýan Sholaqtyń «Dińkildegin» Erzakovıchtiń notasynan shyǵardyq, «Sursha qyz» Balýan Sholaqtiki ekenin dáleldedik. Bul ándi Erzakovıchke Kenen Ázirbaev aıtyp bergenin, Kenenniń qyzy Tórtken apadaǵy ákesiniń qoljazbalarynan aldyq.
– Qazaqtyń áni 1000 ánmen shektelmeıdi. Umyt bolǵan ánderdi tiriltken jón. Degenmen olar Birjan, Aqan, Úkili Ybyraı, Jaıaý Musa syndy el biletin tanymal ánshilerdiń belgili ánderindeı este qalmaıdy ǵoı. Ánshiler aıtyp júrmegen soń, taǵy da umytylyp qalmasyna kim kepil? Álde ol ánder qurylymy, áýeni jaǵynan álsizdeý me?
– «Jaqsynyń aty ólmeıdi, ǵalymnyń haty ólmeıdi» deıdi ǵoı qazaq. Jańadan tabylǵan ánderdi táı-táı bastyrtyp bir kádege jaratý qajet. El estimegen ándi tanymal qylý oryndaýshylardyń enshisinde. Qaǵazǵa notasy túsip, kúıtabaqqa jazylsa, artymyzdan ósip kele jatqan jastar nege aıtyp, jarqyratyp shyǵarmasqa? «Shań basqan arhıvterden tabylarmyz» degendeı, erteń joqtaýshysy tabylyp, bireý izdep tabatyny sózsiz. Olardyń árqaısysy – sabaqtalǵan tarıhpen kelgen ánder. Kez kelgen ánniń myqty oryndaýshysy tabylsa, qataryna qosylady. Zataevıch, Brýsılovskıılerdiń jınaǵyndaǵy ánderdi shyǵarǵanda, olar dombyranyń múmkindigin taza sezbegendigin baıqaımyz. Fortepıanolyq deńgeı aýqymymen jazyp tastaǵan. Ony dombyraǵa alyp kelseń, 2-2,5 oktavadan shyǵa almaı qalady. Ton úndestigin ózgertý qajet. Úndestigin aýystyryp, eńbek etip, izdenseń án shyǵady. Mysaly, Ahmet Baıtursynov, Qanysh Sátbaevtardyń qoljazbalaryndaǵy ánder búginde jaryqqa shyqty. Qansha jyldar tarıhtyń qoınaýynda jatqan, biraq jazylyp qalǵan ánderdi sanaýly bolsa da, búgingi ánshilerdiń oryndaýynda estidik. Munyń ózi – úlken baqyt. Úlken óner oshaqtaryndaǵy balalarǵa án úıretý úshin «Qazaqtyń 1000 dástúrli áni» antologııasy taptyrmas oqý quraly boldy. Qazirgi balalarǵa aýzyna salyp, kózine shuqyp kórsetpeseń, aıaǵynan táı-táı basýy qıyndaý zaman. Taldyqorǵannyń Erbol degen ánshisi maǵan Birjan saldyń «Máti dáýlen» degen ánin alyp keldi. Osy ýaqytqa deıin birde-bir ánshi aıtpaǵan, biraq Birjan sal kitabynda berilgen án eken. Birge otyryp shyǵaryp, ótkende bolǵan Birjan saldyń konertine alyp shyqtyq. Qazir Erbol «Máti dáýlendi» sahnada aıtyp júr. Demek, bul án – ary qaraı ómir súredi degen sóz.
– «Qazaqtyń 1000 áni» men «Qazaqtyń 1000 kúıi» antologııasyn jasaýda ánshiler, kúıshiler, zertteýshiler birigip, ózgege telinip júrgen án-kúılerdi ıesine qaıtaryp berýde birigip, is atqardyńyzdar. Qazir bas qosyp turasyzdar ma?
– Jıi basqosý úshin bizge ortalyq kerek. Biz zertteýshi emespiz, tek oryndaýshymyz. Ánshilerimizdiń ishinde zertteýmen de aınalysyp júrgenderi bar. Al arnaıy zertteýmen aınalysyp, sonyń nanyn jep otyrǵan mýzykatanýshy, teoretık degen mamandar óz aldyna. Keshe antologııany bastaıtyn kezde, kezinde bizge ustazdarymyz ne úıretti, sony aıttyq. Ortalyq muraǵatqa kirdik, kitaptardy aýdardyq. «Biledi-aý» degen adamdarmen sóılestik. Bir ǵana ánge qatysty qanshama oqıǵa estidik, biraq dálel az. «Degen eken», «aıtqan eken», «osydan alypty» degen bulyńǵyr dúnıeler. Sábıt Muqanovtyń Balýan Sholaq jaıynda jazǵan dúnıesi bar. «Qasqyrdyń apanyna arlan túsip ketip, Nurmaǵanbet syryqtyń basyna pyshaq baılap óltirip, apanǵa ózi túsip ketip, shyǵa almaı qalady», – delinse shyǵarmada, «Keshkisin el-jurty apandaǵy qoly úsip ketken Nurmaǵanbetti shyǵaryp, úsip ketken qolyn kesedi», – deıdi. Balýan Sholaqtyń tikeleı týysy Estaı Myrzahmetovtiń qoljazbalarynda «qoly otqa kúıip qalǵan» deıdi. Aınalyp kelgende, árqaısysy Balýan Sholaqtyń ómir tarıhynan úlken derekter beredi. Talas dúnıeler kóp. Sonda ne isteý kerek? Mundaıda ánshi eki jazýshynyń ortasynan óz qalaýyn tańdap alýy kerek. Jaqynda T.Júrgenov atyndaǵy Óner akademııasynan er-azamattarǵa arnalǵan hrestomatııa shyǵypty. Shyǵarýshylary – esimi elge belgili aǵalarymyz. Osy kúnge deıin «Eki jırendi» aparyp Úkili Ybyraıǵa, «Sursha qyzdy» Jaıaý Musaǵa qosyp keledi. Sol kisiler biz aıtqan máselelerdiń anyq-qanyǵyna kóz jetkizbeı, «men bileminge salyp» án men án avtorlaryn durys bermepti. Notasynyń qanshalyqty durys ekendigine qarap úlgere almadym. Kitapqa qarap qarnym ashty. «Ańshynyń ánin» Jaıaý Musaǵa qosyp qoıady. O zaman da bu zaman, halyq áni dep kelgen «Eki jıren» men «Ańshynyń ánin» basqaǵa teligeni qalaı? Ony búlkildetip, qıssa, dastandarǵa salyp bizge jetkizgen Dánesh Raqyshev aǵamyz: «Eshkimnen alǵam joq, el arasyndaǵy, halyq arasyndaǵy áýen. Men bul ándi damytyp alyp keldim» degeni esimizde. 1959-60 jyldary Dánesh Raqyshev Qytaıdan beri qaraı ótip, «Ańshynyń áni» degen ándi shyrqady. «Ańshynyń ánin» Úkili Ybyraıdiki degender de kezdesedi. Úkili Ybyraı týraly jazylǵan eńbekterdiń birde-birinen «Ybyraıdiki» degen derek kórmeppin. Úkili Ybyraıdyń ánin oryndaǵan ánshilerdiń repertýarynda da bul án joq.
– Sizdińshe, árkim óz isimen aınalysqan durys pa? Zertteýshi án men kúıdi zerttep, oryndaýshy tek oryndaý kerek pe?
– Ondaı shartty dúnıe joq. Eshkim shekteý qoımaıdy. Ánshi bolǵannan keıin, azdy-kópti bilý kerek. Mysaly, men úırengen, oqyǵan nársemdi sahnada oryndap beremin. Ony túbegeıli qaǵazǵa túsirip, ǵylymı turǵyda dáleldep, muraǵattaǵy tom-tom kitaptardy oqýǵa ýaqytym da jetpeıdi. Eger de múmkinshiligi bar ánshiler bolsa, aınalyssyn. Shamań jetse, bilgen jaqsy. Ár ánshi óziniń aıtatyn ánderi týraly maǵlumatqa qanyq bolýy kerek. Barǵan jerinde, lekııa-konert sekildi qysqa ári qyzyqty ǵyp án, ánniń avtory týraly derek bere ketse, tamasha emes pe? Ustaz bolǵan soń, bilýimiz de kerek. Shákirtterimizge ánniń tarıhyn, taspasyn qolyna berip, «úıren» deseń, shıki qyp qaıta alyp keledi. Mysalǵa, Kenenniń «Boztorǵaıyn» úıretý úshin aldymen oǵan Kenendi oqytyp, «Boztorǵaı» týraly referat jazdyrtyp, óziniń qııalymen ómir súretindeı múmkindik berý kerek. Sonda sanasynda máńgilikke qalady. Jattap alǵan ánnen góri zerdelep úırengeni, zerdelep salǵany, qorytyndy shyǵarǵany nátıjeli bolmaq. Ózi qalaı úırense, ózinen keıingi býynǵa da sol dárejede úıretpek. Óıtkeni bizdiń maqsatymyz – bulardy tek sahnaǵa daıyndaý emes, tizgindi berý. Konert kezinde halyqty jaı ǵana ánmen qaıyrǵannan góri ánniń tarıhyn qysqa da nusqa áńgimelep jibergen jaqsy. Sonda olar umytpaıdy. «Taǵy da tyńdaǵymyz keledi» dep, aı qurǵatpaı, jyl qurǵatpaı shaqyrtyp turady.
– Demek, ulttyq mýzykany dáripteýshilerdiń estradadaǵy ónerpazdarǵa qaraǵanda rýhanı baı bolýy – kóp oqýynda, izdenýinde ǵoı…
– Qıt etse, estrada dep shettetemiz ǵoı. Onyń ishinde de myqty, bilimdi jigitter bar. Ulttyq ónerdi dáripteýshilerdiń utatyny – babadan kele jatqan ónerdi jalǵastyrýynda. Dástúrli mektepke kirgen bala, qaladan emes, daladan keledi. Dalanyń mádenıetin, ájeniń áńgimesin tyńdap kelgen bala qaınap turǵan óner qazanynan túskende, odan nár alyp, talaı ǵasyrdyń qazynasyna kýá bolady. Baıqaýlarǵa qatysyp, ádebıetshi aǵalarmen aralasady, ary qaraı oqýǵa túsedi. Jıǵan-tergenin qorytyndylaı kelgende, «qazaqpyn» degen bir tamshy qany júregin de «qazaq» dep soqtyrtady. Tárbıeniń úlken mektebi dástúrli mýzykany sińirgen adamnyń jan dúnıesi baı, otansúıgish, dástúrin, ónerin súıgish keledi.
– Abaı aıtqandaı, qazaq ániniń týyn jelbireter Birjandaı ánshiler qazir de bar. Biraq Birjan sal aıtqan Abaıdaı tyńdaýshyǵa zarmyz ári zárýmiz. Qazaq topyraǵynyń barlyq aımaǵyn aralap shyqtyńyz. Talǵampazdyqpen tól mýzykamyzdyń injý-marjandaryn surap aıtqyzyp, ay terińizdi shyǵarǵan aýyl ne tyńdaýshy bolǵan shyǵar?
– Mysaly, Qyzylordada konert bergenimde, birinshi kezektegi alty ánnen keıin kıimimdi aýystyrýym kerek boldy. Bıshilerdi jiberip, estradalyq kezeńdi bastaıyn desem, eki apa kelip: «Áı, Ramazan, bizge ana dúńkirlegińniń keregi joq! Sen keledi degende, bıletimizdi alyp kelip otyrmyz. Bizge Estaıdan, Úkili Ybyraıdan, Nartaıdan aıt», – dep sanamalap berdi. Sodan daıyndalyp kelgen konerttik baǵdarlamamdy toqtatyp qoıyp, apalardyń suraýy boıynsha konert berdim. Aq ter-kók ter bop ándi shyrqap bolsam, syrtta eki apam áli júr. Buryn teatrda istegen apalar qazaqtyń qara dombyrasyn syılap kelgendikterin, án tyńdap rahattanǵandaryn bildirip, alǵysyn aıtyp jatyr.
Qaraǵandynyń Jańaarqa jaǵyna barǵanymda, «Jıyrma besti» aıtyp bersem, jaı «Jıyrma besti» emes, «Qalı Baıjanovtyń, Qaırattyń ne Júsipbek atamyzdyń nusqasymen aıtyp kórshi» dep suraıdy biletin el. Meni áli de bolsa eski, zerdeli qulaqtardyń bar ekendigi qýantady. Bir tyńdaýshy bolsa da, soǵan qyzmet etýimiz kerek.
Keı jerde jastar dástúrli ándi aıta berseń, shaıqalyp ketedi. Sol kezde bir maı, bir shaı retinde estradany da qosyp qoıasyń. Jastardyń tilimen, estradanyń tilimen qazaqtyń halyq ánin jetkizýge týra keledi. Mysaly, Erbolat Qudaıbergenovty, kóbi aıyptaıdy. Óıtkeni sanamyzda «Men qazaqpyn» óleńin keýdemizdi kerip, tebirenip oqý psıhologııasy qalyp qoıǵan. Erbolatqa renishimdi bildireıin dep júrgen bolatynmyn. Bir kúni bir otyrysqa barsam, kileń orys, káris, aralas ulttar «Men qazaqpyn!» dep bılep jatyr. Olarǵa osy óleńdi jaı kúni jattata almaısyń. Solardyń tilinde aıtyp edi, jattap aldy. Orystarǵa deıin aıtyp júr. Sonysyna qaraǵanda, qazaqtyń tól mýzykasyn jastardyń da yńǵaıyna qaraı, boıaýyn buzbaı, shashaq shyǵarmaıtyn joldarmen jetkizý kerek shyǵar.
– Ataqty adamdarmen, laýazymdy tulǵalarmen jaqynyraq aralasasyz. Olardyń dástúrli ónerimizdiń taǵdyryna degen alańdaýshylyǵyn baıqadyńyz ba? Keıde tól mýzykaǵa jany ashıdy degen adamnyń ózi «keremetsiń» dep kózboıaýshylyq úshin arqany qaǵyp qoıyp, erteńinde teris burylatyndary bar ǵoı?
– Keı aǵalar ónerińe, ánińe keremet baǵa berip, dástúrli ánniń kósegesin kógertip jiberetindeı áńgime aıtyp otyrǵanda, shynymen, bolatyndaı senip qalamyz. Erteńinde sol adam ózgerip shyǵa keledi. Shynymen de, jaqsy tyńdaıtyn shyǵar, biraq jany ashyp, kómekteseıin degen adam kemde-kem. Mysaly, kezinde Roza Rymbaeva, Bekbolattarǵa qol ushyn bergen Ahmetbek degen dosym bar. Qazaqtyń dástúrli áni dese, janyn aıamaıtyn azamat. Mysaly, sol jigit qanshama qyz-jigittiń sahnaǵa shyǵýyna, kıimine, aspabyna, fonogrammasyna kómektesti. Biraq bir adam qaı jyrtyǵymyzdy jamaýǵa jetedi? Meniń Mońǵolııadaǵy qanshama konertime arqaý bolǵan da – sol. Ánniń tarıhyn da biledi, yńyldap ózi de óleń aıtady. «Sarjaılaý» degen qymyzyn, irimshik, qurt-maıyn jasap, qazaq úshin qanshama sharýa bitirip júr. «Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas» degendeı, jetpeıdi bir adam. Biz memleketke silteı beremiz ǵoı. Memleket isteıtin bolsa, osy kúnge deıin isteıtin edi. Bul – ár ánshiniń aýzynan shyǵyp jatqan ún.
Alashqa aıtar Datym…
Myqty degen qazaqjandy azamattardyń balalary oryssha shúldirlep júredi. Sondaı bir azamat balasynyń atyn atap: «Aǵashke assalaý sdelaı!» – deıdi. Qazaqy tárbıesiniń túri. Al ol – qazaq úshin jumys istep júrgen adam. Bizdiń «til, til, til» dep daýryǵa bergenimizge qulaq úırenip aldy. Jazýshy, qalamger Tursynjan Shapaıdyń «Aýyz ben qulaq» degen áńgimesinde búkil aýyz jınalyp, aıqaıdy salady. Bireýi: «Biz nege aıqaılap jatyrmyz? Osyny qulaqqa aıtaıyq!» – dep sheshedi. Barlyǵy jabylyp qulaqqa aıǵaılasa, ol estimeıdi. Úńilip qarasa, qulaqtyń tesigi joq eken. «Estimeıtin qulaq boldy ǵoı» dep tistep kórse, jańaǵy qulaq óli qulaq eken. Sol sııaqty biz aıǵaılaǵanmen, estıtin qulaq joq. Qulaq bolǵanymen, tesigi joq. Tesigi bolǵanymen, qulaqtardyń óli bolyp turǵan zamany.
Jadyra JUMAKÚLBAI,
«Alash aınasy».
