Aıgúl Elshibaeva: Jyraýlyq ónerdi sóz qadirin biletinder ǵana baǵalaı alady

3472

- Aıgúl, siz Qazaqstan Res­pýb­lıkasy Prezıdenttik má­de­nıet ortalyǵynyń án­shi­si­siz. Osy ujymda jumys is­te­­ge­ni­ńiz­di ishteı bolsa da maq­tan ete­tin bolarsyz…
- Astanaǵa alǵash kelgende eńbek jolymdy Ev­ra­zııa ult­tyq ýnıver­sı­te­tin­degi Mý­zyka ka­fedrasynyń «Dástúrli mý­­zy­kalyq óner» bóli­minde oqy­tý­shylyq qyz­met­ten bas­ta­­ǵan­myn. Sol kez­degi oqý or­­­­­­da­­­­­synyń rek­tory Myrzataı Jo­l­­­das­be­kov aǵamyzdyń bas­ta­­ma­sy­men, qol­daýymen ult­tyq klas­­sı­ka­lyq ónerdi na­sı­hat­tap, damytý maq­satynda «Dás­túr­li mý­zy­ka­lyq óner» bó­limi ashylyp, táp-táýir ju­mys júrip jatqan bo­la­tyn. Keıin basshylyq aýys­qanda tól muramyzdy da­my­tý men dá­rip­teý bireýlerdiń ta­qı­ıa­sy­na tar­ keldi me, «As­ta­na­ǵ­a Mý­zyka aka­demııasy da je­tedi» dep, jal­py bilim be­re­tin mek­teptegi mý­zyka pániniń oqy­týshylaryn daıyn­daıtyn 40 jyldyq ta­rı­hy bar Mý­zy­ka ka­fedrasyn jaý­yp tas­tady. So­nymen, ár­qaı­­symyz jan-jaq­qa kettik.
Qazir ózińiz aıtyp otyr­ǵan­daı, Prezıdenttik máde­nıet or­talyǵynyń «Ult­tyq dás­túr­ler» teatrynda ju­mys jasaı­myn. Myrzataı aǵa­myz ulttyq ónerdiń shyn ja­nashyry ǵoı, bú­gingi tańda Pre­zıdenttik má­de­nıet orta­ly­ǵy rýhanııat or­da­syna aı­na­lyp otyr desem qa­teles­peı­min. Qa­zaq degen ha­lyq­tyń rý­hanı óne­­ri men má­de­nıe­ti­ne, tarıhy men dás­tú­ri­ne shó­lir­kep júr­gen­­derdi osy or­ta­lyq­qa sha­qy­ra­myz. Kel­gen­der rý­­hanı sý­sy­nyn qan­dy­ryp, án­-jy­­­­ry­myzdan rýh­­­ta­nyp ke­­tip jatsa, onda eńbegimizdi maq­­tan etý­ge áb­­den bolady.
- Barlyq madaq-maqtaýlar Al­laǵa tán. Degenmen maq­tan­ǵan­dy demeı-aq qoıaıyn, jal­py maqtaýdy súıesiz be?
- Qaltaı Muhamedjanov «Maq­taǵannan ólgen adamnyń mo­­lasyn kórgen joqpyn» dep­ aıtqan eken. Biz jany­myz­dy salyp dáriptep júrgen, ata­dan-balaǵa mıras bolyp kele jat­qan dástúrli ónerdiń kıesi bú­gin­­gi urpaqtyń rýhyn oıatyp, sa­baqtastyq taýyp jatsa, umyt qalmaı jandanyp, ósip-ór­ken­de­se onda kim maqtasa da esh aıy­by joq. Laıyqty dú­nıe­ni ba­ǵalap, qolpashtasa ǵana adam­nyń jan dúnıesi ra­hat­ta­na­dy, ón­er jalǵasady dep oı­laı­myn.
- Prezıdenttiń granty boı­ynsha Qurmanǵazy atyn­da­ǵy ulttyq konser­vato­rııa­nyń aspırantýrasyn bitirip, 50 jyr-termeni notaǵa túsirip, jı­naq­taǵanyńyz, árıne, maq­tan tutarlyq, aýyz toltyryp aı­tatyndaı úlgi eterlik ju­mys dep esepteımiz…
- Boıyma azdy-kópti óner da­rytqany úshin, Allaǵa myń qaı­tara shúkirshilik etemin. Osy ónerim arqyly Elbasynyń yqy­lasyna bólenip, oqýyma qol­daý jasalǵan soń, jyr-ter­me­lerdi jınaqtaýǵa sha­byt­ta­nyp kirisip kettim.

Aqıqatynda, ala­shtyń arystary Sáken Seı­fýl­lın men Ahmet Baıtursynov qa­zaq­tyń 1000 ánin Zataevıchke at basyndaı altyn berip, no­ta­ǵa túsirtken eken. Men ulty­m­nyń ónerin sheksiz súı­gen­dik­ten, kózimniń qarashyǵyndaı qas­terlegendikten, keleshek ur­paq­qa amanattap nasıhattaý maq­satynda shyn rı­za­ly­ǵym­men osy isti qolǵa alǵan edim. Ná­t­ıjesinde jyr-termelerdi no­taǵa túsirý arqyly, ónertaný ǵy­lymdarynyń doktory Bolat Qaraqulovtyń jetekshiligimen qazaqtyń jyraýlyq dástúrine teorııalyq saraptamalar jasa­lyn­dy.

Buryn keńestik dáýirde, mý­zyka teorııasyn biletin ma­man­­dar dombyra aspabyn tarta al­maǵandyqtan, aspapty-vo­kal­dy janrlardyń qo­syn­dy­sy­nan turatyn jyraýlyq dás­túr­diń ıntonaııalyq qyr-syrlaryn ıgere almaı, jyr­lardy notaǵa túsire al­map­ty. Ekinshiden, sol ýaqyt­ta­ǵy totalıtarlyq júıe «Bu­lar musylman dinin na­sı­­hattaıdy» degen jeleýmen dom­byra tartyp, jyr jyr­la­ǵan­dardy asa jaqtyra qoı­maǵan. Tipti halyq jaýy dep, ıt­jek­ken­ge aıdatyp ta ji­ber­gen. Sondyqtan bul kitapty mý­zy­kalyq óner mektebinde oqı­tyn oqýshylar men joǵary oqý oryndaryndaǵy oqy­tý­shy­lar men stýdentterge arnalǵan me­todıkalyq oqý quraly ǵana emes, qazaq mádenıetine qo­syl­ǵan úlken úles dep qa­byl­daý­ǵa bolatyn shyǵar.
Qudaı qalasa, «Qazaqtyń jyr maqamdary» atty mo­no­gra­fııalyq kitabymdy Táýel­siz­digimizdiń 20 jyldyq mer­eı­toıy­na tartý etpekpin.

- Siz dástúrli ánshisiz. Sú­gir­diń termesin oryndaǵanda aldyńyzǵa jan salmaısyz. Est­radalyq konertterden de kó­rip qalamyz. Jyraýlyq óneri­ńiz taǵy bar. Bir adamnyń qu­shaǵyna osynsha óner qalaı syı­yp júr?
- Shekti Qaraqul batyr:
Qoryqpaı shanshysań — batyr bolasyń,
Týra aıtsań- bı bolasyń.
Taýyp aıtsań — sheshen bo­la­syń,
Aıamaı berseń- myrza bo­la­syń.
Onyń adamnyń bir basyna syı­maı­tyndaı nesi bar?!» de­mek­shi, Alla taǵala adamǵa daýys­pen qosa sezine alatyn jú­rek, tabıǵı múmkindik berse, onyń nesi qıyn?!
Allanyń boıyma shaqtap ber­gen óneri arnasyna syımaı ba­ra jatsa, konert qoıyp, halyqtyń yqylasyna bólen­gen­de bir jeńildeımin. Ondaı múm­kindikter jasalynyp jat­sa, kánekeı.
Jyraýlyǵym jaıynda aı­tar bolsam, Almas Almatov bir ter­mesinde:
- Qaz ornyna qarǵadaı,
Bizder jettik búginge,
Sýly jerde súırik bar,
Báıgeli jerde júırik bar,
Jyraýyń joq dep túńilme! — deıdi. Jyraýlyq kóneden ke­le jatqan tegimizde bar óner ǵoı. Ózim de azdap ıgi jaq­sy­lar­ǵa jyr arnap júrgen jaıym bar.
Alǵash Ábdijámil Nurpeıi­sov aǵamyzdyń toıynda:
- Túsirdiń kelin Áb-aǵa,
Seksenge kelgen jasyńda.
Kóńiliń jasyp júr edi,
Baqyt qus qondy basyńa.
Muny da Alla kórsetti,
Budan da bylaı jasyma.
Kelinniń joly qutty bop,
Jasyń jetsin ǵasyrǵa.
Sol kezde de jan apam,
Jarqyrap júrsin qa­syń­da…
dep mereıin tasytqan edim. Al­la aýzymyzǵa sóz salsa, al­da­ǵy ýaqytta da kóre ja­tar­myz.
- Keıde maǵan dástúrli án­shi­lerdi ustazdyq qyzmet asy­raı­tyn sııaqty kórinedi… Siz qa­laı oılaısyz?
- Stýdent kezimde kon­ser­va­torııa rektory Jánııa Áý­bá­ki­rova hanymmen bir laýa­zym­dy qyzmettegi adamnyń me­reıtoıyna baryp, terme aıt­qanym bar. Sol keshte kór­nek­ti qalamger, bilikti et­no­graf-ǵalym Aqseleý Seı­dim­be­kov­pen tanysýdyń sáti tústi. Taǵy da basqa qazaqtyń mań­daı­y­na basqan, ár salanyń men degen marqasqalary men ǵa­lym doktorlaryn kórip, tań­da­nyp tursam kerek, Aqseleý aǵa áńgimege tartyp «Aına­laıyn, Aıgúl, talantty Qudaı be­redi, sen sony ushtaı bil. Kóp jazyp, kóp eńbektengen adam ǵylym doktory men pro­fes­sor bola alady. Qudaıdyń boı­y­ńa bergenin baǵalaı bil» dep meni oılandyryp tastaǵan edi.
Abaı atamyzdyń «Ustazdyq et­ken jalyqpas, úıretýden ba­la­ǵa» dep aıtqany taǵy bar. Son­dyqtan Astanadaǵy Óner aka­demııasyndaǵy kafedra meń­gerýshisi Qaırat Baı­bo­sy­nov aǵamyz oń kózimen qarap jat­sa, dáris berýge árqashan da daıyn­myn.
- Osydan bes-alty jyl bu­ryn belgili jyraý, fol­k­lor­tanýshy Berik Júsip bir suh­batynda «Jyraýlyq óner jo­ǵalyp barady» degen edi. Qa­zir buǵan negiz joq sııaqty. Qa­laı oılaısyz?
- Ár ulttyń jany, rýhy ult­tyq mýzykasynan oryn al­ǵan. Qazaq ultynyń jany-rý­hy ol án men kúıi, jyrynda ja­tyr. Osy ónerdiń qazirgi tań­da nasıhattalýynyń óz bıi­gi­ne shyǵa almaı júrgendigi, táýel­sizdik alǵan qazaq ul­ty­nyń klassıkalyq óneriniń da­mýy­na kedergi jasaýshylar, orystildi keńestik zamannyń qul­dyq psıhologııasynan shy­ǵa almaı júrgenderdiń ke­si­ri dep bilemin. Aıtys óneri sııaq­ty jyraýlyq dástúr de tyń­daýshynyń aıyzyn qan­dy­ryp, ómirdiń suraqtaryna sha­rı­ǵat talaptarymen jaýap be­re­tin halyqty tárbıeleýshi qu­ral.

Birde marqum Aqseleý aǵa­myz ekspedıııalyq sapa­r­men ús­tirt­ke barǵanyn áń­gi­melep be­rip edi. Sonda Naý­ryzbek jy­raý­dy estip otyr­ǵan bir tyń­­daýshynyń sózi súıe­ginen ót­keni sondaı, jyr­dyń legine shydaı almaı ishin ba­syp, aı­qaı­lap jylaǵan kó­ri­nedi. Me­niń­she, jyraýlyq óner­diń qu­nyn sózdiń qadirin bi­letinder ǵa­na baǵalaı alady.

Bul — qa­zaq­tyń naǵyz klas­sı­ka­lyq óne­ri. Keıde sheteldik sa­par­lar­­da dombyramen án sal­ǵa­nyń­­da jat jerde jı­nal­ǵan­dar tik turyp qoshemet kór­se­tip, qaı­­ta-qaıta sahnaǵa sha­qyr­­ǵanda ulttyq ónerdiń óz elińde halyqqa qadiri bolsa da, qol­daýshysy joq eken­di­gi­ne qar­nyń ashady. Máselen, ope­­ra-balet qazaqqa kirme óner eke­ni belgili. Solaı bola tu­ra, sol opera men balettiń iri qala­la­rymyz ben oblys or­­talyq­ta­rynda birneshe je­ke teatry bar. Al qazaqtyń ke­shegi Kúlásh, Ǵarıfolla, Qur­man­bek­ter aıtqan ulttyq dás­túrli mý­zy­kalyq teatryn Qazaqstan­nyń qaı buryshyna barsańyz da taba almaısyz. Kúlásh Baı­seı­i­t­ova atyndaǵy opera jáne ba­let teatrynan qazaqy qońyr ún­di estý múmkin emes. Al myna tur­ǵan kórshi Qytaı mem­le­ke­tin­de Ulttyq óner konser­va­to­rııa­sy men Eýropalyq ónerdi dá­ripteıtin konservatorııasy bar. Endeshe álem tanıtyn Qa­­zaq­stan memleketinde tu­ryp, Qa­zaqtyń ulttyq dás­túr­li óner konservatorııasyn nege ash­pasqa? Men qazir osy oımen arpalysyp júrmin. Ǵaıyptan taıyp, oıymdaǵy oryndalyp jatsa, osy kon­ser­vatorııany ashyp, damytý jol­darynda boı­ym­daǵy bi­li­mim men qaı­ra­tym­dy, kúsh-ji­ge­rimdi aıamas edim. Ázirshe, bar­lyǵy arman bo­l­yp tur.
- Ár sózińizden qaısarlyq baı­qalatyndaı… Jolyńyz ji­ńish­ke bolǵanymen, daýy­sy­ńyz da jýan tárizdi… Álde qate­lesemiz be?
- Adamnyń daýysy sóı­le­­gen­de aldamshy bolýy múm­kin. Jal­py, dástúrli ánshiniń daýys yrǵaǵy, ekpini adamnyń bol­­mysyn baıqatady. Dás­túr­li óner­de aty qalyptasqan adam­­dar óz qajyr-qaı­ra­ty­men kim ekenin dáleldegender. Kez kel­gen ónerge qaısarlyq, ta­ban­dy­lyq kerek. Mań­daıyń­nan shú­mektep ter aǵy­zyp, óziń iz­de­nip, óziń eńbek­ten­beseń, aıyń­nyń ózdiginen ońy­nan týa qa­lýy neǵaıbyl.
- Otbasyńyz týraly bil­sek…
- Ómirlik serigim Nurbek Res­­pýblıkalyq Ulan quryly­myn­­da qyzmet isteıdi. Ju­baıym otbasymnyń qorǵany, qan­daı sátte de basymdy súıer aza­matym, ónerimniń qol­daý­shy­sy, sahnada oryn­daý­shylyq óne­rimniń baǵasyn dóp basyp aı­tar synshym.
Kóńilim jabyrqaǵan sátte ja­­nymdy jadyratar qos ja­na­rym, Táýelsiz Qazaqstan­nyń bolashaǵy Aqsuńqar atty qy­­zym, Erasyl atty ulym bar. Sah­nada — óner adamy, ot­­ba­syn­da úıdiń bereke-bir­li­gin kel­tirip otyrǵan, tabaǵa baýyr­sa­ǵyn pisirip, qazanǵa etin asyp, otqa shaıyn qaınatyp, qo­naǵyn kútken qazaqtyń bir áıelimin.


Áńgimelesken Qanshaıym BAIDÁÝLET,

«Aıqyn».

Pikirler
Redakııa tańdaýy