Qazaq halqy qolóneriniń ómirmen bite qaınasyp, qalyptasqanyn dáleldep jatýdyń qajeti shamaly. Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde, er-turmandy jasaýdaǵy sheberligi jóninen qazekeń aldyna jan salmaıdy. Ony áshekeıleýde ustalyq pen zergerlik sheberlikter qajet.
Ǵasyrlar boıy qalyptasqan qolónerdiń ǵajaıyp tehnologııasyn búgin de damytyp otyrǵan azamattar az emes. At baptap, kókparǵa qyzyǵatyndardyń arasynda Túrkistan qalasynyń turǵyny Tasbolat Súıinbaevty bilmeıtin jan joq. Ol er-turman jasaýǵa sonaý 1988 jyly qyzyǵýshylyq tanytqan. At ábzelderin jasaıtyn ustalardyń jyldan-jylǵa azaıyp bara jatqanyn baıqaǵan ol kolhoz dırektorynyń orynbasary bolǵanyna qaramastan, ulttyq ónerdiń qyr-syryn meńgerýge kiristi. Tasbolat ustanyń sheberligine eshkim de shek keltire almaq emes. Óıtkeni onyń qolynan shyqqan at ábzelderin búginde eń mártebeli degen qonaqtarǵa usyný dástúrge aınalǵan. Máselen, 1992 jyly Ordabasyda Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstan Prezıdentteri bas qosqanda olar mingen aqboz attardaǵy er-turmandar Tasbolattyń qolymen jasalǵan. Elbasynyń 2005 jylǵy Ońtústikke kelgen saparynda taǵy da Tasbolattyń qundy at ábzelderi syıǵa tartyldy.
Er-toqym jasaýdyń tehnologııasyn 20 jyldan beri zerttep kele jatqan jáne bir belgili sheber – Tóle bı aýdanynyń turǵyny Qurbanáli Arystanbek. 90-jyldardyń basynda besik, sandyq jasaýmen shuǵyldanǵan. Alaıda bul buıymdarǵa degen suranys tómen bolǵandyqtan, er-turmanǵa qyzyǵýshylyq tanytyp, ata dástúrdi úırenýge bel býypty.
– Er-turman jasaý – ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin kúrdeli óner. Besik pen sandyq eshkimniń denesine batyp, yńǵaısyzdyq týdyrmaıdy ǵoı, basqasha aıtqanda, onyń qaı jerin durys, qaı jerin burys jasaǵanyń biline bermeıdi. Al er-toqym sál qısyq bolsa, jylqy jaýyr bolyp, arqasyn jaralaıdy. Jaqsy er-turman atqa da jaıly, adamǵa da yńǵaıly bolýy tıis. Sondyqtan ónerdiń bul túrin úırený úshin uqyptylyq asa qajet. Alǵashqyda jasaǵan er-toqymdardyń kóbisi qısyq, sátsiz shyqqan. Biraq at baptaýshylardyń usynys-tilekteri men eskertýlerine zeıin qoıyp, kemshilikterdi joıýǵa árekettendim, – deıdi Qurbanáli Arystanbek.
20 jyldan beri ónerin shyńdap, er-turman jasaýdyń qyr-syryn meńgerip kele jatqan Qurbanáli sheberdiń aıtýynsha, at-ábzelderiniń kópshilik bile bermeıtin tustary mol. Erdiń qańqasy quralǵan soń ony taramyspen tartyp, terimen qaptaıdy. Ádette túıeniń terisi qoldanylady. Er jasaıtyn ustalardyń aıtýynsha, bul janýardyń terisi er-turman jasaýda taptyrmaıtyn materıal kórinedi.
– Erdiń formasyn ustap turýǵa qara maldyń da terisi jaraıdy. Biraq ol dál túıenikindeı myqty bolmaıdy. Tańqalarlyǵy sol – túıeniń terisi aıaqkıimge nemese basqa nársege jaramaıdy. Bylaısha aıtqanda, Alla taǵala bul janýardyń terisin er qaptaýǵa arnaıy jaratqan sekildi. Teri mindetti túrde tuzdalýy tıis, áıtpese ol qaǵaz sııaqty jyrtylyp ketedi. Erdi qaptar kezde terini sýǵa salyp jibitip, ústindegi júnderi qyryp tastalady, – deıdi Qurbanáli sheber.
Ulttyq qundylyqtardyń quny esh ýaqytta túsken emes. Túspek te emes. Kerisinshe, arta beretininde daý joq. Kerek deseńiz, shetelden kelgen týrıster birinshi kezekte búgingi jyltyraqtardan buryn, osyndaı ulttyq qolónerge kóbirek qyzyǵatyny dáleldeýdi qajet etpeıdi. Desek te, at baptaǵan halqymyzdyń óz arasynda at ábzelderine suranystar tómen ekeni ras. Olaı bolsa, ulttyq qolónerdi damytý salasyna kóbirek kóńil bólý kerek sekildi.
Shadııar MEKENBAIULY,
Ońtústik Qazaqstan oblysy,
«Alash aınasy».
