Jaqynda «Halyq sózi» gazetiniń uıymdastyrýymen Almatyda «Halyq ánderin aıtsaq» atty dástúrli ánder keshi ótkeni oqyrman esinde bolar. Sol keshte Á. Qashaýbaev atyndaǵy dástúrli ánshiler baıqaýynyń bas júldegeri, QR Mádenıet qaıratkeri Nurjan JANPEIISOV arqasy qozyp, zaldan sýyrylyp shyqqan edi. Sóıtip ózi suranyp bir-eki án aıtyp, tyńdarmandy aıaq astynan dúr kóterip tastady. Sol aralyqta belgili ánshi Ramazan Stamǵazıevpen «…» degen taqyrypta suhbat jarııalaǵan edik. Ramazan kerek bolsa estradamen aıtýdan da bas tartpaıtynyn aıtqan bolatyn sol suhbatta. Al Nurjannyń bul turǵydaǵy ustanymy basqa eken, oqyp kórińiz.
– Nurjan, jasyratyny joq, dástúrli án elde shetteńkirep barady. Qazir ánshilik ónerdi jıylǵan kórermen arqyly, zalǵa adam tolyp otyr ma eken dep ústirtteý kózqaraspen baǵlaýǵa májbúrmiz. Radıodan dástúrli án týraly habar berilip jatsa, jan-jaqtan habarlasyp, oı-pikir bildirip jatatyn tyńdarman az bolmaıdy, biraq. Soǵan qarap halyq súıip tyńdasa da dástúrli ánimiz qalanyń konert zaldaryna batyl ene almaı kele jatqan joq pa degen oıdamyz. Buǵan ne ýáj aıtasyz?
– Dástúrli ánimiz – ulttyq qundylyq. Qazir osy dástúrli ándi ulttyq klassıkalyq dep atasaq qalaı bolady degen pikirler aıtylyp jatyr. Biraq dástúrli án degen ataý qalyptasyp ketkenine qanshama ýaqyt boldy. Al siz aıtyp otyrǵan másele qazir ýshyǵyp bara jatqan sııaqty. Osylaı júre beretin bolsaq, keıingi urpaq bul ónerdi mensinbeı ketýi múmkin. Qaıbir jyldary «Qazaqstan» telearnasynda «Qazaqtyń 100 áni», «Qazaqtyń 100 kúıi» sekildi baǵdarlamalar aıasynda ónerge qatysty máseleler, shyǵarmanyń aınalasyndaǵy áńgimeler, óleńniń tarıhyn kim jetkizdi, kim, qalaı oryndady, estradaǵa salyp oryndaǵannyń ózinde durys aıtylyp jatyr ma degendeı máseleler kóteriletin. Durys bolmaı jatsa úlken syn aıtylatyn. Sol kezde kompozıtorlar halyq ánderin jappaı jón-josyqsyz estradaǵa sala bastaǵany ras edi. Osy másele aıtylǵannan keıin biraz tyıylǵandaı bolǵan. Dese de, keıingi ýaqytta qaıta óris ala bastady. Ándi qoıyp, kúılerimiz estradaǵa aınalyp barady. Estrada arqyly mýzyka tyńdaǵan jas urpaq naǵyz dástúrli, ulttyq ereksheligin saqtaıtyn aspapty tyńdaı almaıdy.
Kúni keshe ǵana maǵan Japonııadan japondyqtar kelip, osy tóńirekte áńgimelesti. Menen «siz estradamen án aıtasyz ba?», – dep surady. «Aıtpaımyn», – dedim. «Eger sizde estradamen aıtýǵa múmkindik bolatyn bolsa, aıtar ma edińiz?», – dedi taǵy. Ónerdiń ulttyq ereksheligin saqtaý úshin men estradamen án aıtpaımyn, osy ónerdi taza jetkizgendi qalaımyn desem, «bizde án turmaq, aspapty estradaǵa qosýǵa bolmaıdy» deıdi. Jalpy estradanyń urpaq tanymyna keri áseri bar eken.
Osy ýaqytqa deıin dástúrli ánimiz qandaı jolmen jetti? Endigi urpaq ony estradaǵa salyp oryndaıtyn bolsa, birte-birte óziniń qasıetin joǵaltady.
– Biz nege ulttyq, dástúrli ánder, klassıkalyq dep bólektep búnigi zamannan alystatamyz? Nurjan Janpeıisov búgingi kúni shyqqan ónerdiń ókili emes, burynǵy zamannan kele jatqan ónerdi jetkizýshi ǵana. Bul ónerdiń baǵalanbaı jatqany osydan bolar…
– Ol jaǵyn bilmedim. Ishki namys qoı negizi. Sonaý ǵasyrdan súrinbeı osy ýaqytqa jetkende, jetimsiretip jibersek ne bolady? Nesine júrmiz?
– Burynnan kele jatqan óner ǵoı dep, «basynan» sıpap beısharalyqqa ózimiz ákelip tiregen sııaqtymyz. Ulttyq klassıkalyq ánder nege búgingi zamannyń úni bolmaıdy? Nege ulttyń ótkeninen ǵana syr shertetin ún ǵana bolyp qalýǵa tıis?
– Shyny kerek, osy ónerdi nasıhattaý jaǵyna kelgende ózimiz alalaıtyn sııaqtymyz. Áıtpese, bizdiń ónerimiz eshkimdikinen kem emes. Án baıqaýlardyń basy-qasynda bolyp júrmiz, kezinde qatystyq ta. Buıyrtqanyn aldyq. Dástúrli ánshilerdiń baıqaýlary ótip turady. Biraq ony baspasózde, teleradıoda jarnamalap kórsetip nemese «Jas qanat», «Azııa daýysy» degen sııaqty jappaı nasıhattaý bolmaıdy. Kelip turyp, aıtpaı, jazbaı ketkender boldy. Eger jarnamasy oıdaǵydaı jasalyp jatsa, jastardan qoldaý bolar ma edi? Mysaly, «Qazaqstan» telearnasynan «Aıgólek» degen balalardyń án baıqaýy júrip jatyr. Sol jerde án aıtyp júrgen búldirshinderdiń dombyraǵa degen yntasy erekshe. Biraq anandaı jarq-jurq nárselerdiń kesirinen dombyrany ysyryp tastap jatyr. Sol «Aıgólekti» uıymdastyrǵanda dástúrli ánder baıqaýyn nege uıymdastyrmady eken dep oılaısyń.
– Túsinikti. Qazir dástúrli ándi báribir jappaı tyńdata almaısyz. Óıtkeni zamannyń aǵymy sondaı. Jappaı tyńdatý shart ta emes shyǵar. Halyqtyń tegine baılanysty bolǵannan keıin, «tekti óner» dep ataǵan durys pa, bálkim, dástúrli degenshe?
– Kim biledi, ol jaǵy da bolatyn shyǵar… Qanshama qıyndyqtan ótip jetken óner bul. Tekti óner dep atap jatatyn bolsaq, onyń da jóni bólek bolatyn shyǵar…
– Dástúrli óner ózimizdiń elde qandaı dárejede ekenin bilemiz. Al shet elde qalaı baǵalanady eken?
– Japondyq jigit menen sabaq alǵan kezde bir jyldyń ishinde 80-ge jýyq án úırendi. «Keıin osy ónerdi bizden úırenetin bolasyzdar», – dep maǵan mysqyldap aıtty. Men kádimgideı oǵan renjidim. Nege japondar kelip bizdiń ónerimizdi nasıhattaýy kerek? Kezinde talaı halyqaralyq festıvalderge qatystyq. Franýzdar qobyzdyń únin kózderin jumyp otyryp tyńdaǵanda, «bizden artyq tyńdamasa, kem tyńdamaıdy eken ǵoı», – dep oıladym. Aýzymyzdan shyqqan ánimizdi jazyp alyp, radıolarynda nasıhattap jatty. Qyzǵanyp ta, qyzyǵyp ta qaraıdy. «Ótkendi eskermeı, jańa tabylmaıdy» degen bar ǵoı. Ótkenimizdi umytpaı, qaıta ony dáriptep otyrmasaq bolmaıdy.
– Mysaly, «Balqadıshany» dástúrli ánshiler aıtady, «Jigitter» toby, Gaýhar Álimbekova oryndaıdy. Dástúrli ánniń ókili retinde, osy ándi ár ánshiniń oryndaýynda qalaı qabyldaısyz?
– Estradaǵa salyp aıtqannan keıin báribir ózgeriske ushyraıdy. Arasyndaǵy qaıyrymdaryndaǵy odaǵaı sózderdi basqalaı aıtady. Soǵan qynjylamyn. Onyń da áseri bolady. Gaýhar Qaspaqovanyń oryndaýyndaǵy Ásettiń «Qysmeti» tyńdaǵan bolarsyz. Óte sátti óńdelgen án, Gaýhardyń ózi sheber oryndaıdy. Ishinde odaǵaı sózben aıtylatyn qaıyrym bar. Sol qaıyrym estradalyq daýysqa salynyp aıtylady. Keıinnen gastrolde júrgende bir kisi balasyna osy ándi dombyramen aıtqyzdy. Dombyramen aıtqan kúnniń ózinde jańaǵy bala estradaǵa buryp aıtyp jatyr. Bul jerde oryndaýshylyq dástúr buzylyp otyr. Sol ándi eldiń bári sóıtip aıta beretin bolsa, ne bolady? Án óńdeýshiler dástúrli ándi estradaǵa salyp óńdeıtin kezde qatty qınalady. Eshqandaı burmalaýǵa kelmeıdi dep jatady. Sondyqtan buzyp-jaryp ózgertip jiberedi. Bul – qııanat. Sol arqyly biz ózimizdiń bolmysymyzdy ózgertip jatyrmyz.
– Tekti ónerdiń qadirin biletinder, ıirim-qaıyrymy taıaz dep Shámshiniń ánderin mensinbeıdi, tipti. Degenmen, dástúrli ánge halyqty qalaı qaratamyz?
– 2003 jyly Parıjde ótken úlken halyqaralyq festıvalge 5 adam qatystyq. Biz baryp óner kórsetken sahnanyń ózi dástúrli ónerge arnalǵan zal eken. Ol jerde eshqandaı apparatýra joq. Franýzdar qaly kilemdi tósep, qus jastyqty berip, maldas quryp aıtyńyzdarshy dep ótinish aıtty. Sol zaldyń akýstıkasyna tań qaldym. Balkonynda otyrǵandarǵa deıin keremet estiledi. Súısinip turyp óleń aıtasyń. Bizge sondaı zal kerek. Sondaı zalda josparly túrde ánshilerdiń konertterin ótkizý kerek. Tele-radıolarda úzdiksiz nasıhat kerek. Keńes zamanynda aınaldyrǵan 2-3 telearna edi. Sonyń ózinde bizdiń dástúrli ónerimizdiń nasıhaty jaqsy júretin.
– Osy dástúrli ánderge, ulttyq klassıkalyq ónerge bas bolyp, bas ıe bolyp otyrǵan qandaı da bir mekeme bar ma?
– Almatyda dástúrli ónerge baılanysty bir-eki jıyn ótken eken. Biraq habarsyz bolyp qaldyq. Ol jerde qandaı másele kóterilgeni maǵan beımálim. Qazir «El» prodıýserlik ortalyǵy degen ortalyq bar. Tikeleı mınıstrlikpen de jumys isteıdi. Osy ortalyqtyń jumysyna kóńilim tolady. Sosyn «Injý-marjan», «Máńgilik saryn» degen jobalaryn da sátti shyǵaryp júr.
– Dástúrli ánge elden erek nazar salyp, qamqorlyq jasap júrgen sheneýnikter bar ma?
– «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt» degen bar ǵoı. Arydan aıtatyn bolsam, Elbasynyń ózi meni 2-3 ret tyńdady. Ol kisi bul ónerdi jetik biledi. Biz bilmeıtin halyq ánderin aıtyp berdi. «Dánesh aǵanyń ómiriniń sońynda shyǵarǵan qandaı ánderi bar», – edi dep surap, aıtqyzdy. Mádenıet mınıstri Muhtar Qul-Muhammed, Astana qalasynyń ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov aǵalarymyz janashyrlyq tanytyp júr. Serik Úmbetov Jambyl oblysyn basqaryp turǵan kezde Kenen Ázirbaevtyń ánderinen eki jylda bir ret ótkiziletin án baıqaýyn qalyptastyryp ketken. Dánesh aǵamyzdyń 80 jyldyǵyna baılanysty Serik aǵamyz tuńǵysh ret án baıqaýyn ótkizdi. Batys óńirinen shyqqan ákim-qaralar osy tekti ónerimizge erekshe iltıpatpen qaraıdy. Jasyratyn nesi bar, osy batys óńirinen shyqqan ánshilerdiń úısiz qalǵanyn men kórgen joqpyn.
– Estrada ánshilerine degen qoshametti kórip, sizde qyzǵanysh bolmaı ma?
– Men barynsha qyzǵanyshtan aýlaq bolǵym keledi. Nurǵısa Tilendıev aǵamyz aıtqan eken: «Minezdiń ózgerýi daýysqa áser etedi» dep. Sondyqtan tekti ónerge tazalyq kerek.
– Shet elelderde boldyńyz ba?
– Londonda boldym, Norvegııaǵa bardym, Túrkııa úırenshikti bolyp ketti, Arab elderine, Qytaıǵa, Mońǵolııaǵa, Ońtústik Koreıaǵa jolym tústi, Reseıdi túgel araladyq. Jan-jaqtaǵy kórshilerdiń bárine bardyq.
– Al olar dástúrli ánniń oryndaýshylaryn nege shaqyrady?
– Bir jýrnalıst suraq qoıdy birde: «Shet elge barǵanda sheteldikter bizdiń ónerdi ekzotıka retinde qabyldaıtyn shyǵar», – dep. Qaıdaǵy? Biz ǵoı ol, ekzotıka retinde qabyldap júrgen.
– Osy tekti ónerdi arqalap júrip, qandaı materıaldyq ıgilikke jete aldyńyz?
– Meniń ustazym Dánesh Raqyshev Almatyny ańsap ótti. Almatyda jumys istep, osynda turaıynsha dep suranǵan. Nege ekeni belgisiz, Dánesh aǵany Taldyqorǵanǵa jibergen eken. Dánesh aǵanyń armany ǵoı dep osy jaqqa aýysyp kelgennen keıin, Almaty ónerdiń ordasy ekenine kózim jetti. Úlken orta bar eken.
– Kóligińiz bar ma?
– Kezinde bolǵan, qazir joq.
– Baspanańyz bar ma?
– 2008 jyly el qatarly kezekke turyp edim. Buıyrtyp bir aıdyń kólemindeı boldy, sol úıdi ıpotekalyq-nesıemen aldym. Úsh qyzym bar, qolymda seksennen asqan anam bar.
– Qutty bolsyn! Osy dástúrli ánniń júgin arqalap júrgen basqa ánshilerdiń jaǵdaıy qalaı?
– Biz bireýge baryp búıt-sóıt dep aıta almaımyz, aıtpaımyz da. Buıyrtqany bolady. Ánshige jaǵdaı áser etetini ras. Bir kezderi bir jaısyz páterde turyp qaldym. Shyǵarmashylyǵyma kádimgideı áser etti. Imanǵalı Tasmaǵambetov Almatyda ákim bolyp turǵanda áriptesterim úıli bolyp jatty. Osyndaǵy aǵalaryma jaǵdaıymdy jasyrmaı aıtyp, sol kisiniń atyna aryz jazdyq. Tasmaǵambetov kelisimin berip, bir jyl kút dedi. Kútip júrgende arada eki jyl ótip, ol kisi Astanaǵa aýysyp ketti. Keıinnen ákimshilikten úı berý zańsyz bolady dedi. «Ondaı bolsa nege erterek aıtpadyńyzdar, men Taldyqorǵannan alatyn edim. Taldyqorǵan arqyly memlekettik baǵdarlamaǵa qujat ótkizetin edim», – dedim. Sodan soń olar qujat ótkizýime kómektesti. Buǵan da shúkir! Aıtpasqa bolmaıdy biraq, osy ónerdiń mańaıynda júrgenderdiń materıaldyq jaǵdaıy nashar. Birge oqyǵan Erlan Rysqalı degen jigit bar, máselen. Erkin Shúkimannyń da jaǵdaıy durys emes. Jubanov mektebinde sabaq beretin Sársenǵalı Júzbaev degen jigit te baspanasyz. Aıta-bersem, bireý-ekeýmen bitpeıdi.
Suhbattasqan Baljan MURATQYZY, «Halyq sózi».
