- Qazaq halqy dombyra men qobyz aspaptaryna, kúıge erekshe mán bergen. Osynyń syry nede?
- Kezinde Potanın: «Qazaq dalasy maǵan túgel án salyp turǵandaı kórinedi» degen eken. Maǵan da qazaqtyń keń baıtaq dalasy kúı tartyp, dombyranyń qońyr únimen kúmbirlep turǵandaı kórinedi. Osyndaı dalanyń perzenti kúı qudiretin túsine almaýy múmkin emes. Qazir ókinishke qaraı, kúı tyńdaı almaıtyn qazaq kóp. Kúıdi tyńdaı almasa, túsinbese, ol — qazaq emes. Qazaqtar «dombyrada kıe bar» dep túsingen. Ony tórine qoıyp, daýysyna, dybysyna qulaq túrip, kúıshilerdi erekshe qurmettegen. Óıtkeni kúı qudiretti, qadirli. Sol sebepti kúıdi kez kelgen adam tarta bermeıdi. Alla Taǵala kúıshige erekshe qabilet pen daryn bergen. Kúı kúmbiri ǵasyrdan ǵasyrǵa jetip, qazaqpen birge jasap keledi. Onyń bul kúnge jetýiniń ózi kúıdi qurmetteýshi, tyńdaýshy halyqtyń arqasy. Tyńdaýshy ortanyń synynan ótip, san ǵasyrdy artta qaldyryp bizge jetken kúıdiń qudiretin osydan-aq kórýge bolady. Synshysy, tyńdaýshysy myqty bolǵandyqtan da, kúıshiler kúıdi talǵampaz tyńdarmannyń talabyna saı, erekshe jaýapkershilikpen tartqan.
- Kúıge qanshalyqty jaqyndyǵyńyz bar?
- Negizi, kúıdi bala kezimnen tyńdap óskenmin. Meniń atam da, ákem de kúı tartqan kisiler. Bala kúnimde ákem radıodan berilip jatqan kúıdiń daýysyn kóterip, meni aldyna alyp, tyńdaıtyn da otyratyn. Atam men ákem tartqan kúıler meniń qulaǵymda qalyp qoıǵan. Ákem ónerdi joǵary baǵalaıtyn. Aýylǵa bir artıster kelse, úıge ákelip qondyryp, ónerlerin tamashalaıtyn. Tipti kórshi elderdiń ónerpazdary da keletin. Bizdiń aýyl Qyrǵyzstanǵa jaqyn bolǵandyqtan qyrǵyzdar jıi kelip turatyn. Bir kúni balalar kompozıtory Ibragım Núsipbaev bir top shákirtimen bizdiń aýylǵa kelip konert qoıdy. Sol kezde «Aýyldyń alty aýyzyn» aıttym. Budan soń Ibragım Núsipbaev meni ózimen birge alyp, óner jolyna baýlaǵysy keldi. Biraq oǵan ákem jibermedi.
- Dombyramen bala kezden tanys ekensiz…
- Dombyranyń úni men úshin erekshe ystyq. Dombyranyń tarıhy, qurylymy qatty qyzyqtyryp, onyń qudiretti úniniń qalaı jáne qaıdan shyǵatynyn bilgim keldi. Sodan qurylymyn, etımologııasyn, qandaı qural-saımandardan turatynyn zerttep, «Dombyra» atty kitap shyǵardym. Óz qolymnan dombyra da jasadym.
- Qazirgi tańda «dombyra burynǵy qońyr úninen aıyrylyp barady» deýshiler bar. Dombyrany jasaýdyń burynǵy tásili men qazirgi tásiliniń arasynda qandaı aıyrmashylyq bar?
- Negizinen, dombyra aımaǵyna, ondaǵy ósetin aǵashyna baılanysty ártúrli jasalady. Biraq dombyra qaqpaǵy mindetti túrde qaraǵaıdan jasalýy tıis. Óıtkeni qaraǵaıdyń dybys ótkizgishtik qabileti joǵary. Ásirese, Tıan-Shan qaraǵaıy myqty. 300 jyl kepken aǵashtyń dybys ótkizgishtigi óte joǵary bolady. Sheberler dombyrany jasamas buryn aǵashty juqalap qıyp, keptirip qoıady. Ol kóp ýaqyt keptirilgendikten boıyndaǵy saǵyz, shaıyrlary ketip, dybys ótkizgishtik qasıeti arta túsedi. Onyń ústine dombyraǵa kez kelgen aǵash qoldanyla bermeıdi. Qaraǵaıdyń da ishinen butaqtary joq, saqınalary birkelki túzý kelgen aǵashty tańdaıdy.
Dombyrany jasaýda ár sheberdiń óz qupııasy bolady. Sonymen birge qazaq dalasynyń ár óńirinde ósken aǵashtan jasalǵan dombyralardyń úni birdeı shyǵa bermeıdi. Án dombyrasy adam daýysynyń qabiletine qaraı jasalady. Onda dombyranyń múmkindigine emes, ánniń shyrqalýyna mán beriledi. Sondyqtan dombyra án súıemeldeýshi retinde qalyp qoıady. Al kúıshiler ortasynda dombyraǵa kóp mán beriledi. Sol aımaqta dombyranyń pishini ártúrli. Mysaly, batysta tókpe kúıdiń aǵyny men aýqymy zor bolǵandyqtan, dombyrany kúıdiń yńǵaıyna qaraı moınyn uzyndaý, perne sanyn kóp etip jasaǵan. Kúıshiler de dombyrany óziniń yńǵaıyna qaraı jasaıdy. Akademık Ahmet Jubanovtyń uıymdastyrýymen Qurmanǵazy orkestri qurylǵan soń, orkestrge laıyq dombyralar qajet boldy. Sonda Qamar Qasymov, Emanýel Romanenko, Orazǵazy Beısenbaev sekildi sheberlerdiń kómegimen dombyralar jasalyp, olar jappaı taralyp ketti. Jappaı shyǵarylatyndyqtan, ondaǵy dombyralardyń sapasy tómendep ketti.
Ahmet Jubanovtyń arqasynda qazaqtyń dombyrasy álemge tanyldy. Ol óziniń múmkindigi jetkenshe qazaq óneriniń ózegin izdep, mýzykasynyń tarıhyn zerttep, úlken eńbekter jazyp ketti.
- Biraq batystyń kúıshilik óneri tereń zerttelgen de, Jetisý kúıshilik óneri nazardan tys qalyp qoıǵan sııaqty.
- Rasynda, buryn «kúı óneri Batysta, Arqada, Qarataýda ǵana damyǵan, al Jetisýda aqyndyq qana bar» degen qate pikir qalyptasqan bolatyn. Mysaly, meniń atam kúı tartatyn. Biraq ol kúıdi Qurmanǵazydan, Dáýletkereıden nemese Súgirden úırengen joq. Osy aımaqtyń kúıshilerinen úırenip, osy óńirdiń kúıin tartty. Jetisý óńirinde Qojeke Nazauly degen myqty kúıshi bolǵan. Ol 300-den astam kúı qaldyrǵan. Onyń 100-ge jýyq eń tańdaýly kúılerin Jetisýdyń kúıleri kitabyna engizdik.
Qojeke Nazauly XIX ǵasyrda patshalyq Reseıdiń otarlaý saıasatyna narazy bolyp, patsha áskeriniń ozbyrlyǵyna qarsy birneshe ret bas kótergen. Osydan soń, onyń artyna túsken prıstavtar men tilmashtar tynyshtyq bermeıdi. Aqyry, Jetisý taýlaryn saıa, jazyǵynan pana taba almaı, 25 shańyraqty alyp, Qytaı ótip ketedi. Onda barǵanda da, jurtyna jaıly qonys taba almaı, Altaı ólkesine, odan baıyz tappaı, Úrimji aımaǵyna, bolmaǵan soń Tekes ózeniniń boıyna turaqtaıdy. Ol kúıshiligimen qatar qol bastaǵan batyr bolǵan. Ol kezdegi azamattarymyzdyń ulttyq rýhy áldeqaıda bıik bolǵan. Bul jerden shyndyq tappaı, arǵy betke shyndyq izdep ketken Qojeke onda da tynyshtyq kórmeıdi. 1865-1866 jyldary burq ete qalǵan sharýalar kóterilisinen keıin jappaı qýǵyn-súrgin bastalǵanda, túrmege qamalady. Ony 1881 jyly jotasyn kómir shoǵymen qaqtap, azaptap óltiredi.
Jetisý óńiri odan basqa Iasyn Mámedinuly, Mergenbaı Erdenuly, Saýqynbek Shahanuly sııaqty kóptegen kúıshilerdi dúnıege ákelgen.
- Bul kisiler nege tarıh kóleńkesinde qalyp qoıǵan?
- Patshalyq Reseı talaı bozdaqtarymyzdy jer betinen joq qyldy ǵoı. 1916 jylǵy qandy qyrǵynǵa ulasqan Ult-azattyq kóteriliste atylǵandardyń, shabylǵandardyń ishinde nebir talantty, daryndy tulǵalar bar edi, olarmen birge kıeli óner butaǵy ketkeni de sózsiz. 1917 jyly patsha qulady, «elge teńdik keldi» degendi estigen el qaıtadan atamekenine shubyrdy. «Endi teńdik alamyz» dep eńsesin kótere bastaǵan jurtty eki jikke bólgen, kedeıler tabyn ǵana jaqtaǵan Keńes Ókimeti halyqtyń jol bastar serkelerine búıideı tıdi. Iri dáýlettilerdi tárkileý bastalǵanda, asyra silteýge jol bergen keńesshiler tegine parasat, paıymyna, bedeli men ónerine qaramaı, baı aýylynyń adamdaryn da qýǵynǵa túsirdi, baryn berse qolynan, bermese jolynan tartyp aldy. El ishine iritki tústi. Taǵy da bosqyndyq bastaldy. Jurttyń jandysy men maldysy, áldisi men sándisi amalsyz taǵy da shetel aýyp kete bardy. Taǵy da olarmen birge aqyndyq, kúıshilik, ánshilik, jyrshylyq ónerdiń negizgi dińgegi ilese ketti. Olarǵa «qashqyn» degen at taǵyldy. Senimsizdik nasıhaty taratyldy.
1932 jylǵy ashtyq, 1937 jylǵy stalındik-goloekındik repressııa, 1941-45 jylǵy soǵys eldiń ónerpazdaryn jalmap qoıdy. 1956 jyly Qytaı men aradaǵy shekara ashylyp, kezinde aýyp ketken qazaqtar atamekenine orala bastady. Olarǵa «artta qalǵandar», «syrttan kelgender» dep bólip qarady. Sol «artta qalǵandar» kóneden kele jatqan kúıshilik, ánshilik, jyrshylyq óner teńiziniń alyp tolqynyn ala kelgen bolatyn. Keńes Ókimeti olardy kóre tura kórmegensidi, bile tura bilmegensidi. Nebir daryndylar óneri elenbegen soń dombyra ornyna taıaq ustap, qoı sońyna tústi. Sóıtip, bul óńirde túnshyǵyp jatqan óner salalary jınaýsyz, jarııalaýsyz, zertteýsiz qalyp keldi. Tek 1980 jyldardan bastap qana zerttele bastady.
- Ózińiz bilesiz, bir jyldary Súgirdiń kúılerin Tólegen Mombekov ıemdenip ketti degen áńgime boldy. Jetisýdyń kúıshileri múldem zertteýsiz qalǵandyqtan, olardyń eskerýsiz qalyp qoıǵan kúılerin orta joldan ıemdenýshiler bolmady ma?
- Kúılerdi shyqqan sátinde notaǵa túsirmegendikten, aýyz ádebıeti sekildi bastapqyda shyǵarǵan adam umytylyp ketýi ǵajap emes. Mysaly, Sáken Seıfýllınniń «Taý ishinde» degen ánin bizdiń aýyldyń apalary «Orazdyń áni» deıtin. Bul Oraz Jandosovtyń jaqsy kóretin áni bolǵan eken. Bizdiń aýyldaǵylar Sákendi kórgen joq, ylǵı Orazdyń aýzynan estigendikten Orazdyń áni dep ketken. Jaqynda Muhtar Maǵaýın bul án — Maǵjandiki degendi aıtty. Súgirdiń kúılerin dál qasynda otyryp, eshkim notaǵa túsirgen joq. Biraq Tólegenniń Súgir kúılerin jetildirýshi retindegi, jetkizýshi retindegi úlken eńbegin elemeı ketýge bolmaıdy. Qazaqtyń qanshama áni men kúıleri osylaısha halyqqa jetip jatyr. Olardy jetkizýshi de óner ıeleri, oryndaýshylar. Olar óz oryndaýyndaǵy dúnıelerge qoltańbasyn mindetti túrde qaldyrady. Al jańaǵy «ıemdenýshige» naqty dálel joq bolǵandyqtan, bul daýdy qoıý kerek. Súgir de — tulǵa, Tólegen de — tulǵa. Qaısysynyń atymen ketse de, kúı báribir halyqtiki, bir qazaqtiki emes pe?! Ekeýi de ómirde joq adamdar. Bos talastan ne utamyz? Talastyqtyń keıingi urpaqqa berer ónegesi joq.
- Ár óńirdiń kúıshilik óneriniń arasynda ózindik erekshelikteri qandaı?
- Ár aımaqtyń óz dástúri bolady. Sol ortaǵa saı kúı men án týady. Mýzyka bolǵandyqtan kúı ánge áser etpeı qoımaıdy dep oılaımyn. Batys óńiriniń kúıi men áni ekpindi keledi. Al Qarataýdyń kúıi men áni múldem ózgeshe. Jetisýdyń terme oryndaý úlgisi men Syr óńiriniń terme oryndaý úlgisi eki bólek. Ár óńirdiń kúıshilik, ánshilik óneriniń ózindik mektebi bar.
- Qandaı aspaptyń únin unatasyz?
- Qobyzdyń óz úni bar, dombyranyń óz úni bar. Olardyń birin unatyp, birin unatpaý múmkin emes shyǵar. Eger kúı jasandy emes, tabıǵı bolsa, qazaqtyń ár aspabynda oryndalǵan dúnıe árqashan ásem bolatyny daýsyz.
Suhbattasqan
Sabına ZÁKIRJANQYZY, «Aıqyn».
