ARMAN ÁÝBÁKIR: Bolashaqta kıno túsirýshiler ǵalymdarmen keńesý kerek

1147
kinopoisk.ru
kinopoisk.ru

"Tomırıs" fılmin (b.z.d. VII-IV ǵasyrlar) tereń tarıhqa bastaǵan batyl da sátti qadam dep joǵary baǵalaýǵa bolady. Akan Sataevqa sol úshin aıryqsha alǵys bildiremin! Degenmen, barynsha obektıvti bolýǵa tyrysyp baqsaq, jazbamyz bylaısha órbıdi.

Unaǵan tustary:

  • Ártister sheber óner kórsete bildi, barynsha shynaıy oıynady, olar sátti tańdalyp alynǵan;
  • Oqıǵalar shıelenisi jaqsy damytylǵan, jalyqtyrmaı qaıta qyzyqtyryp jeteleı túsedi;
  • Operatorlyq jumystar sátti shyqqan dep esepteımin;
  • Keıipkerler kıimi sol zamanǵa saı tamasha jabdyqtalǵan;
  • Saq qorǵandaryn ádemi, utymdy kórsete bilgen;
  • Qyz balalardyń kóshpelilerdegi joǵary ornyn áıgileı túsken.

Unamaǵan tustary:

  • Qazaq kıiz úıleri qola dáýiri eskertkishterinde de kezdesedi. "Kishi Baıar jazbalary" jáne "Úlken Baıar jazbalary" dep atalatyn petroglıfter kesheninde anyq kıiz úıdiń sýretteri qashalǵan. Saqtar erte temir dáýirine jatady. Árıne, jartylaı jer astyna salynatyn qamys lashyqtar qys qystaýdaǵy baspanalar bolýy múmkin. Al jaz merziminde bári de kıiz úımen kóship júredi. Muny grek derekteri de rastaıdy. Saqtardyń kıimi jarqyrap turǵanymen baspanalary suryqsyz etilgen. Qystaý kezi bolsa, túsinikti. Mundaı qatelik "Kúltegin" mýltfılminde de oryn alǵan edi. Kúltegin dala balasy emes, qala balasy bolyp shyǵypty.
    Aıtpaqshy, kólde shomylyp júretin jalańash qyzdardy kórgende esime saq monshalary tústi. Saqtarda kıiz úıdiń ishinde jabdyqtalǵan monsha bolǵany týraly da Geradot jazady. Sol monsha mádenıetin kıiz úımen qosyp kórsetse ǵoı, shirkin;
  • Saqtardyń ejelgi tilderin óte jupyny etip kórsetken. Mana men sanadan basqa sózdi sırek estidik. Ne aıtsa da "mana-sana". Kúlkili. Grek danyshpandaryn talaı sózden jyqqan, grekter elinde eń áıgili jeti danyshpan qataryna kirgen skıfııalyq Anaharsıs týraly estýlerińiz bar shyǵar. Dalalyq danyshpan sóz saptaýynda saqtar elinen kelgenin, erkin eldiń taǵysy ekenin maqtanyshpen aıtyp sóz saıystardyń bárinde derlik jeńiske jetip otyrady. Kóshpelilerdiń otyryqshylarǵa qaraǵanda oıy ushqyr, tili baı, oramdy bolatynyn grek oıshyldary da tań qalyp jazady. Endeshe, saqtardyń tili jetilmegen edi, balań edi degen jalǵan.
    Sosyn saqtardyń tili parsy ekeni dáleldenbegen. Jóıt ǵalymdar sondaı boljam jasaıdy. Eshqandaı negizsiz, dereksiz. Ony bizdikiler ilip áketti. Silteme jasaı saldy. Túpki maqsatyn teksermedi, oı elegine salmady. Grek jazbalarynda saqtardyń kóshpelilerge tán mádenı bolmysy baryn sıpattaıdy. Saqtar men kóshpeli túrik halyqtarynyń arheologııalyq, etnografııalyq materıaldary óte jaqyn, tipti bite qaınasyp jatqanyn, al parsylarmen jaý bolǵanyn jáne mádenı erekshelikteri de tym alshaqtyǵyn eskersek, saqtardyń tili arǵy kóne túrik tili bolǵanyna sene túsesiz. Oǵan qosa, Esiktegi Altyn adamnyń qasynan tabylǵan kúmis tostaǵandaǵy jazý kóne túrik jazýyna óte qatty uqsaıdy. Grafıkalyq stıli birdeı. Keıbir ortaq tańbalary da bar. Balama jazýlar tabylmaǵan soń zertteli, oqylýy qıynǵa soǵyp otyr.
    Orhon boıyndaǵy Bilge qaǵan, Kúltegin, Tonyquq jazba eskertkishterindegi tastaǵy bitikterdiń mátini boıynsha fılm keıipkerlerine sóz qurap bersek te jaman emes edi. Qaıta shynaıy kóne tildi, tarıhı murany nasıhattaý bolar edi. Áıtse de kınodan "budyn" (halyq) degendeı bireń-sarań kóne túrik sózin estip qaldym;
  • Ot kýltin kórsetýge tyrysypty. Bir mezgilde ony jekkórinishti etýge de áreketter jasalǵan. Qazir otqa tabyný kúlkili bolǵanymen sol zamandaǵy orny aıryqsha, balań sanadaǵy halyq úshin mańyzdy qyzmet atqarady. Jylynady, ań-qustan qorǵanady, tamaq ázirleıdi. Bul eń qudiretti dep sanalǵan kúnniń jerdegi beınesi tárizdi. Onyń jylýyna jylynyp, ot arqyly pisirilgen tamaǵyn iship turyp tildeýi qısynsyzdaý ketken. Qazaq áli kúnge deıin kúldi baspaıdy. Bizdegi Kúlpash, Kúldana tárizdi esimder de áý basta kúldi, ıaǵnı otty qurmet tutýdan týyndaǵan;
  • Qaǵannyń jerleý rásimi jaıynda grek derekteri jetkilikti. Qyryq kún boıy qaǵannyń óli denesin patshalyqtyń jerlerin aralatyp, jol boıy rý-taıpalar as berip kóshke ilesip otyrady eken. Qaraly kósh degen uǵym sodan shyqsa kerek. Osy qaraly kóshti joqtaýmen birge kórsete alsa, qandaı áserli bolar edi;
  • Tomırıstyń jerleý rásiminde quldardy qutqaryp qalýy, baqsynyń oǵan qarsy shyǵýy da kúmán keltiretin jaıt. Kóshpelilerdiń demokratııalyq úlgidegi jurt bolǵany aıan. Anaharsıs te grek oıshyldarymen aıtysqanda ózderinde quldyq uǵym joqtyǵyn aıtyp jeńiske jetip otyrǵan. Eýropalyq keı ǵalymdardyń patshamen birge quldaryn jerlegeni jaıly derek áli de tekserýdi qajet etedi. Naqty dálel joq. Birge jerlengender bir maıdanda soǵysyp qaıtys bolǵan sarbazdary bolýy da múmkin;
  • Saqtarda kún, aı kúltinen basqa ań-qustar kýlti de bolǵan. Árýaqtar ań-qus beınesinde kelip jelep-jebeıdi, qoldaıdy dep sengen. Oǵan aıqyn dálel - sol kezdegi ań stıli órnekteriniń erekshe joǵary deńgeıge kóterilýi.
    Qazaqtardyń, týystas halyqtardyń aqyndary men batyrlaryn árýaqtar ań-qus beınesinde kelip qoldaǵany týraly folklorlyq materıaldar óte kóp. Zoomorfty jáne antromorfty beınedegi oıý-órnekterdiń syry mıfologııalyq sanada jatsa kerek.Tomırıs fılminde árbir qaýip-qaterdiń aldynda hanshaıymnyń túsine kiretin ústinen ot shashqan arystan tárizdi qubyjyq jyrtqysh jelep-jebeýshi árýaq beınesi shyǵar dep oıladym. Osynyń ózi baıaǵy dúnıetanymdy biletin rejısserge degen qurmetimdi áp-sátte arttyryp jiberdi. Eń sońynda Tomırıs álgi qubyjyq-arystandy jekpe-jekte jeńgen kezde bul árýaq emes, jaýynyń qatygez obrazy ekenin uǵyp, qýanyshym sý sepkendeı basyldy. Sóıtip árýaqtar kýlti, ań-qus kýlti múlde keraǵar sıpatta kórinis taýypty. Oǵan taǵy baqsynyń ózi tabynatyn otqa kúıip ólgen ólimin qosyńyz.
  • Kıno sońynda Kır patshanyń basyn qoqys salatyn qara paketpen alyp keledi;
  • Tomırıs oqıǵasyn jazyp qaldyrýshy, keıingilerge baıandaýshy, jetkizýshi retinde sálde oraǵan arab mádenıeti úlgisindegi bir kisi alynǵan eken. Arab mádenıeti orta ǵasyrda damı bastaıdy. Olarda saqtar men ǵundar túgil, kóne túrikter jaıly derekterdiń ózi sırek kezdesedi. Biraq olarda qypshaqtar týraly derekter barshylyq. Saqtar jaıynda materıaldar bizge eýropalyqtar, negizinen grekter arqyly jetken. Tomırıs zamanynda arabtar týraly órkenıetti elderde aqpar da joq, Turan men Iran degen eki mádenıet bir-birimen qaqtyǵysyp jatty. Parsylardyń ózi erligin ulyqtap, moıyndap dastan jazyp qaldyrǵan Alyp Er Tuńǵa saqtardyń batyr-kósemi-tuǵyn. Eýropa jazbagerleriniń de nazary osy eki alyp eldiń jaǵdaıyna alańdaýly edi. Al endeshe, álgi jazbager supy-molda qaıdan shyqqan?

 

Jalpy, bul kınony kórgen durys. Kórermender onsyz da kóp boldy. Bos oryn bolmady tipti. Bul qazaqtardyń naǵyz otanshyldyǵyn kórsetse kerek-ti. Osyndaı zor týyndy túsirip jurt qyzyǵýshylyǵyn oıata bilgen Aqan aǵamyzdy shyn júrekten quttyqtaımyn!

Bolashaqta kıno túsirýshi azamattar ǵalymdarmen keńesip otyrǵany jón. Kınony ulttyq ıdeologııa desek, ondaǵy árbir qatelik jastardyń kózqarasynyń teris baǵytqa túsýine, óz bolmysyna qarama-qaıshy dúnıetanymǵa boı aldyrýyna yqpal etpek.

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler