Álkeı Haqanuly Marǵulan (11.5.1904, Pavlodar oblysy, Baıanaýyl aýdany – 12.1.1985, Almaty qalasy) – ádebıettanýshy, ónertanýshy, shyǵystanýshy, Ulttyq arheologııa mektebiniń negizin qalaýshy. Búkilodaqtyq geografııa qoǵamynyń tolyq múshesi (1933), fılologııa ǵylymynyń doktory (1945), Qazaqstan ǵylym akademııasynyń akademıgi (1958), Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri (1961). Onyń redakııasymen Shoqan Ýálıhanovtyń shyǵarmalarynyń 5-tomdyq tolyq akademııalyq jınaǵy jaryq kórdi. Pedagogıka salasynda Álkeı Marǵulan folklor boıynsha zertteýleriniń mańyzy zor. Tuńǵysh ret halyq pedagogıkasynyń birtýmalary shoǵyrlanǵan Qazaq halqynyń ańyzdaryn, ertegilerin, jyrlaryn irgeli zerttedi.
Álkeı Haqanuly Marǵulan bastapqy bilimdi aýyl mektebinen aldy. Pavlodarqalasyndaǵy muǵalimder kýrsyn bitirip‚ týǵan aýlynda muǵalim bolyp istedi.Semeı pedagogıkalyq tehnıkýmynyń stýdenti bola júrip‚ «Tań» jýrnaly men «Qazaq tili» gazetiniń redakııalarynda (1921–25) qyzmet atqarǵan. Osy jyldary ol M.O.Áýezovpen‚ M.Jumabaevpen tanysty. Lenıngrad (qazirgi Sankt-Peterbýrg) qalasyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń túrkitaný jáne tarıh-fılologııa fakýltetterinde (1925–29) qatar oqydy.
Marǵulan KSRO ǵylym akademııasynyń akademıgi A.E.Fersman men professor S.I.Rýdenkonyń basshylyǵymen uıymdastyrylǵan Qazaqstan jáne Altaıarheologııa jáne etnografııa ekspedıııalarynyń (1926–27) jumysyna qatysty.Ekspedıııa kezinde Á.N.Bókeıhanovpen tyǵyz qarym-qatynas ornatyp, birlesip qyzmet jasady. Marǵulan 1928 jyldan qazaq halqyna qatysty ádebı, muraǵattyq materıaldar jınaqtaýmen shuǵyldandy. 1929 j. Abaı shyǵarmalary týraly dıplomdyq jumys qorǵap‚ orys geografııa qoǵamy arhıvindegi Abaı qoljazbalary týraly naqty tarıhı derekter negizinde ǵylymı dáıekti tujyrymdar jasady.
Termınologııa komıssııanyń ǵalym-hatshysy (1930–31), Lenıngrad qasyndaǵy Memlekettik materıaldyq mádenıet tarıhy akademııasynyń aspıranty (1931–34‚ Shyǵystaný ınstıtýtynyń oqytýshysy (1931–35), Máskeý qalasyndaǵy materıaldyq Mádenıet tarıhy ınstıtýtynyń izdenýshisi jáne ǵylymı qyzmetkeri (1936–38) boldy. Osy jyldary ol Shyǵys Túrkistanarheologııasy men óneri boıynsha mamandanyp, birneshe arheologııalyq ekspedıııalarǵa qatysty. KSRO ǵylym akademııasynyń qazaq bólimshesi Tarıh ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri (1939–41) boldy. Onyń «Máshhúr Júsip murasyndaǵy túrki eposy», «Dekabrıster jáne Qazaqstan», «Álisher Naýaı jáne qazaq mádenıeti», «Muhammed Haıdar – tarıhshy», «Shoqan Ýálıhanov jáne Orta Azııa tarıhy», «Sývorov», «Jambyl Jabaev» (1940–41), t.b. eńbekteri jaryq kórdi.
1941 j. KSRO ǵylym akademııasy Qazaq bólimshesiniń tarıh bólimin basqardy. Osy qyzmette júrip «Handar jarlyǵynyń tarıhı mańyzy» degen taqyrypta qorǵaǵan kand. dıssertaııasynda (1943) kóne qypshaq tarıhyna baılanysty qundy zertteýler jasady. «Qazaq halqynyń epıkalyq jyr dastandary» taqyrybynda qorǵaǵan dokt. dıssertaııasy qazaq ádebıeti men tarıhy salasyndaǵy irgeli zertteýlerdiń nátıjesi sanaldy. Arheologııa, paleolıt bóliminiń meńgerýshisi, aǵa ǵylymı qyzmetkeri (1946–53), Qazaqstan ǵylym akademııasynyń Arhıtektýra qurylys jáne qurylys materıaldary ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri (1953–55) boldy; keıin etnografııa bólimin (1958–76) basqardy.
Osy jyldary Marǵulan Syrdarııa, Shý, Talas ózenderi boıynda jáne Otyrar, Saýran, Syǵanaq qalalary ornynda qazba jumystaryn júrgizip, sonyń negizinde «Kóne qazaq jeriniń qalalary men qurylys óneriniń tarıhy» atalatyn monografııasyn(1950) jarııalady. K.Aqyshev, M.Qadyrbaev, M.Orazbaevtarmen birge Ortalyq Qazaqstanda júrgizgen arheologııa qazba jumystarynyń qorytyndysy sanalatyn «Ortalyq Qazaqstannyń ejelgi mádenıeti» (Drevnıaıa lıteratýra entralnogo Kazahstana, 1966) atty ǵylymı-zerthanalyq eńbegin jazyp‚ kitaptyń redakııasyn basqardy.[2]
Marǵulan – qorqyttanýshy.
Ol oǵyz-qypshaq taıpasynan shyqqan danagóı abyz, jyraý, kúı atasy, qazaq baqsylarynyń jebeýshisi, batagóı-sáýegeıi Qor-qyt murasyn zerttedi. Marǵulannyń jazýynsha, qazaq mýzykasy men fılosofııasynda «Qorqyt kúıi», «Qorqyt saryny», «Qorqyt tolǵaýy», «Táńir bıi» deıtin rýhanı izgi dástúrler, maqamdar qalyptasyp damyǵan.
Demek, Qorqyt – «keremet ıesi», «Ulystyń uly keńesshisi», «tarıhı oqıǵalardy jyrlaýshy jyraý». Marǵulan Qorqyt murasyn, dástúrin ustanǵan halyq mádenıetiniń kórnekti ókilderin bylaısha toptastyrady:
-
baqsy-jyraýlar (Qoılybaı, Qaramyrza, Nysan abyz, t.b.);
-
qobyzben kúı oryndaýshylar (ál-Farabı, Ketbuǵa);
-
sáýegeı jyraýlar, sheshender (Sypyra jyraý, Asan qaıǵy, Shalkıiz, Qaztýǵan, Ánet baba, Buqar jyraý, Tátiqara, Maıly-qoja, t.b.);
-
Qorqyt dástúrin jalǵastyrǵan, qobyzben jyr týyndatqan aqyndar (Balqy Bazar, Erimbet jyraý, Kete Júsip, Qańly Júsip, Abyl, Ońǵar jyraý, Shoraıaqtyń Omary, t.b.).
Marǵulan «Qazaq halqynyń kóne zamandaǵy aqyndyq óneriniń sheberleri» atty eńbeginde (1959) qazaq halqynyń epıkalyq jyr dástúrin damytqan aqyndarǵa, sheber oryndaýshylarǵa, sal-serilerge toqtalyp, olardyń sóz ónerindegi ornyn aıqyndady. Eńbektegi ǵylymı tujyrymdar tanymdyq tereńdigimen erekshelenedi, onda kóne oıshyldardan bastap Janaq, Shóje, Arystanbaı, Marabaı, Súıinbaı, Jambyl, Nurpeıis, Isa sekildi aqyndar shyǵarmashylyǵy taldanady. Marǵulannyń «Tamǵaly tas jazýy» atty zertteýinde ádebı-tarıhı hám mádenı derekter molynan kezdesedi. Ol sonymen qatar qyrǵyz halqynyń «Manas» eposy týraly ǵylymı-zertteýler isiniń damýyna úles qosty. Qyrǵyz eposyn dúnıe júzine alǵash tanystyrǵanSh.Sh.Ýálıhanov, keńes zamanynda bastapqy zertteýlerdi júrgizgen Áýezov bolsa, keıinnen osy dástúr Maǵulannyń «Shoqan jáne Manas» atty mo-nografııasynda jalǵasty. Ol epostaǵy ómir shyndyǵy, jyrdyń shyǵý tegi, dáýiri, keıipkerleri men kórkemdik kestesi jáne manasshylardyń jyrdy jetildirýdegi qyzmeti‚ t.b. jóninde ǵylymı mańyzy joǵary pikirler aıtty.
1957–1967 j. Ýálıhanovtyń ǵylymı muralaryn jınaıtyn topqa (Áýezov, S.Báıishev, S.Muqanov, Q.I.Sátbaev, A.Núsipbekov-pen birge) basshylyq etip, onyń tańdamaly (1958) jáne 5 tomdyq shyǵarmalar jınaǵyn jaryqqa shyǵardy.
1976–1984 j. Qazaqstan ǴA etnografııa bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri boldy. Onyń ynta-jigeri men usynysy boıynsha qazaq dalasynyń eń shalǵaı aýdandaryna birneshe arheologııalyq jáne etnografııalyq ekspedıııalar uıymdastyryldy. Ol ózine deıingi Qazaqstandy zertteýshi orys ǵalymdarynyń qazaq dalasy tek kóshpeliler mekeni boldy degen tujyrymdarynyń shyndyqqa saı kelmeıtindigin dáleldedi. Ǵalym 1940 jyldardyń aıaǵynda birneshe ret saıası qýdalaýǵa tústi, keıin de udaıy saıası baqylaýda boldy, ǵylymı ortanyń keıbir qısynsyz syndaryna ushyrady.
