O, qudiret! O ǵajap!
Orkestrdiń qasynda:
Búkil óner barmaqtyń ilýli tur basynda!
Bile almadym – dúnıe uıqyda ma, oıaý ma?
Dombyradan shyqqan ún aınaldy myń boıaýǵa!..
Týra osylaı tańdanypty Tuıaqtyń ónerin alǵash kórgen Qadyr aqyn. Tek Qadyr aqyn ǵana emes, Qazaqstannyń Halyq ártisi, dúldúl kúıshi Tuıaq Shámelovtiń ónerin biletinderdiń búgingi baǵasy osy. Bir qaraǵanda, Tuıaqtyń kúıshi bolýynyń ózi tabıǵattyń týa bitti zańdylyǵy sekildi. Kerisinshe, Tuıaqtyń kúıshi bolmaýy múmkin emes edi deımiz ishteı. Óıtkeni oǵan talant áke qanymen, ana sútimen ǵana kelgen joq. Týǵan tabıǵattyń Tuıaqqa amanaty hám zor syıy da osy. Kim biledi, pendege buıyrar barmaqtaı baqty Jaratqan Tuıaqtyń barmaǵyna bergen shyǵar. Oǵan sebep, Tuıaq týǵan topyraq – qasıetti meken. Han men batyryn bylaı qoıǵanda, Bókeıdiń tikken ordasynyń betkeıindegi bala bitken dombyranyń qulaǵynda oınap ósken. Osynaý ultaraqtaı jer qazaqqa nebir uly kúıshilerdi syıǵa tartty. Oǵan Tuıaqtyń ózi tańdanady. «Aınaldyrǵan alty-jeti aýyl qonys tigetin jer. Alaqandaı. Sol jer qazaqqa qanshama kúı alyptaryn berdi! Osydan keıin Orda – kúlli kúıshilik ónerdiń úlken mektebi dep qalaı aıtpassyz» deıdi ol tamsana. Iá, «Ordaǵa barsań kúıshimin deme». El aýzyndaǵy bul jazylmaǵan qaǵıda da osyny ańǵartqandaı.
Qazaqta «Tektiniń tuıaǵy tek ketpes» degen sóz bar. Tuıaqtyń ákesi Qajygereı esimi el aýzyna ilikken sheber dombyrashy bolypty. Ol kezinde belgili dırıjer, KSRO-nyń Halyq ártisi Shamǵon Qajyǵalıevpen úzeńgiles júrgen eken desedi kózin kórgender. Jazmyshtan ozmysh bolar ma? Ónerdi ózine serik etken jigittiń ǵumyry jasy jıyrmanyń tórteýine endi jetkende úzilip sala berdi. Bókeı Ordasynyń Tolybaı-Terekti torabyndaǵy Saraljyn eldimekenine qonys tepken Qajygereıdiń otaýy qara jamylyp qala berdi. Qoshqardaı qos uly qyrshynynan qıylyp, onsyz da qaıǵydan qan jutyp júrgen jas kelinshek Ráshke bul úlken soqqy boldy. Onyń sol kezde jasy jıyrma birge endi jetken edi. «Ólgenniń artynan ólmek joq». Jabyrqaýly janǵa jalǵyz demeý ol qursaqta qalǵan jeti aılyq sharana. Tolǵaǵy jetip, ómirge shekesi torsyqtaı ul keledi. Úlkender bir aýyzdan «Balanyń aty – Tuıaqberdi» desipti. «Bir áýlettiń artynda qalǵan tuıaǵy» degendi birden túsingen tekti jurt lám demesten bas shulǵysypty…
Bala Tuıaq aıaǵyn apyl-tapyl basa bastaǵannan dombyranyń áýenine elitip ósipti. Jasy tórtke kelgende qolyna dombyra alyp, estigen ár kúıiniń basyn shalyp, shertetindi shyǵarypty. Sol óńirdegi ataqty kúıshi Mámenniń kózin kórgen Amanǵalı Imanmaǵzomuly jas balanyń boıyndaǵy ónerdiń ushqynyn baıqap, qasynan eki eli qaldyrmaıdy. Sóıtip, esin erte jıǵan jas bala úlken ónerge aıaq basady.
«Qalıdan qalǵan qara»
Qaı kúıshiden úırengen, qaı ustazdan oqyǵan?
Sıqyr eken saýsaǵyń, únnen shilter toqyǵan!
Múmkin emes tyńdaýyń eljiremeı, balqymaı
Sózben jazbaı tarıhyn, kúımen jazǵan halqym-aı!
Qadyr «eljirep, balqyp tyńdaıtyn» sıqyrly saýsaq ıesiniń mektep bitirgende tańdaýy – kúı ónerine baýlıtyn konservatorııaǵa túsý edi. Almatyǵa arman qýyp kelgen jas aldymen mýzyka ýchılıesine túsip, keıin Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııanyń stýdenti atandy. Ári qaraı áńgimeni óner ıesiniń ózi sabaqtaıdy. «Úlken ónerge aıaq basqanymda taǵdyr meniń baǵyma qaraı Qalı Jantileýov, Rústembek Omarov, Qarshyǵa Ahmedııarov syndy aǵalarymdy kezdestirdi. Keıin Qurmanǵazy orkestrinde ataqty Shamǵon Qajyǵalıev, Nurǵısa Tilendıev, Aldabergen Myrzabekov syndy uly tulǵalardyń ulaǵatyn alýdy Alla násip etipti. Osyndaı aty ańyzǵa aınalǵan tulǵalardyń ókshesin basa júrip, álemniń elýge jýyq elin araladyq. Qazaqtyń qara dombyrasynyń qońyr únine tórtkúl dúnıeni tánti ettik».
Qalı Jantileýovtiń Tuıaqtyń ómirinde alar orny bólek. Qalı aǵanyń ózi «Tuıaq balamdy kúı ónerinde eshkim kemite almaıdy, ol – sheber kúıshi. Kúıdi túsinip oryndaıdy. Men ony muragerim dep sanap, batamdy berdim» degeni dúıim jurttyń kúni keshegideı kóz aldynda. Tuıaq Shámelov óziniń Qalı Jantileýovtiń shákirti ekenin árdaıym maqtan tutady. Ony ustazdardyń ustazy sanaıdy. Óıtkeni ataqty dırıjer Nurǵısa aǵasynyń ózi «Ekeýmizdiń ákemiz bireý, ol – Qalı Jantileý. Tuıaq, sen osyny esińde saqta!» dep qulaǵyna quıǵany jadynda máńgige jattalyp qaldy.
Sodan beri ol ustazynyń amanatyna adal bolyp, ıaǵnı uly kúı ónerin urpaqqa dáripteýmen keledi. Tuıaqty «Qalı Jantileýovten qalǵan qara» deıtinder de bar. Sonyń biri belgili kompozıtor Erkeǵalı Rahmadıev: «Tuıaq kúı tartqanda aıaýly ustazymyz Qalekeńdi eske túsiredi» deıdi.
Bir kezdegi bozbala Tuıaq búginde kúıshi Tuıaq atandy. Esimi eldiń aýzyna ilikti. Biraq Tuıaq ózi týraly aıtqannan góri óner týraly tolǵanǵandy jany qalaıdy. «Óner arqyly ózińdi dáripteý – uıat. Ózi arqyly ónerdi dáriptegen ǵana utady» deıdi bul týraly kúıshiniń ózi. «Biz keıde qolyna dombyra alyp, kúı shertkenniń bárin kúıshi dep jatamyz. Al keıde talaı ǵajap kúı týyndylaryn dúnıege ákelgen daýylpaz kúıshini «dombyrashy» dep jańylysamyz. Kúıshi men dombyrashynyń aıyrmashylyǵy jer men kókteı ǵoı. Máselen, konservatorııadan jylyna qansha jas túlep ushady. Onyń barlyǵy talaı ulaǵatty ustazdardan dáris alǵan, dombyrany sheber tartatyn kásibı maman bolyp qalyptasyp shyǵady. Biraq onyń bári kúıshi emes qoı. Kúıshilik óner ananyń aq sútimen daryp, Allanyń buıyrýymen boıǵa bitetin erekshe qasıet. Sondyqtan aǵaıyn kúıshi men dombyrashynyń ara jigin ajyratsa eken» deıdi.
«Kúı konkýrstary kásip kózine aınalmasyn…»
Áldenege qýanyp, eki kózden jas parlap,
Áldıinen saýsaqtyń qalǵyǵandaı asqarlar.
Seneıin be, batyr-aý? Senbeıin be, batyr-aý?!
Ámirinen saýsaqtyń týlaǵandaı Atyraý! – dep
Eki kózden jasy parlap, egilip tyńdaıdy eken Qadyr aqyn. Qazaq óneriniń qarashańyraǵy Qurmanǵazy atyndaǵy orkestrde Tuıaq tabany kúrekteı qyryq jyldan astam eńbek etip keledi. Orkestrde júrip elge tanyldy. Onyń dombyra qaǵysynan, odan tógilgen kúıdiń sazynan talaıdyń qulaq quryshy qandy. Erekshe sezimge bóledi. Bul týraly kózi tirisinde Shamǵon Qajyǵalıevtiń ózi «Tuıaq – orkestrge shynaıy berilgen, kadrovyı mýzykant, dybysynyń sulýlyǵymen utymdy kúıshi» degen edi. Tipti kúı óneriniń alyptaryn bylaı qoıǵanda, sóz óneri zergerleriniń de Tuıaqtyń talantyna tamsanyp, tańdaı qaqqany kóp. Solardyń biri Qazaqstannyń Halyq jazýshysy Ábish Kekilbaev edi. «Tuıaq Qurmanǵazynyń ón boıy dramaǵa toly, dúbirlete oınaıtyn kúıin lırıkaǵa aınaldyra otyryp, sazymen jetkize biledi» degeni bar.
Al kúıshiniń ózi bolsa óz mekenjaıyna aıtylǵan maqtaý-marapattarǵa marqaıyp, masattanbaıdy. Baıaǵysynsha ózi týralydan góri óner, ónerdegi ótkir máseleler týraly jıi qozǵaıdy.
«Dombyrany qur sabalap, ne kompıýterge qosyp alyp, quıyndatatyndardy kórgende qatty qynjylamyn. Ataqty «Adaı», «Serper» kúıleri aıaq astynan alaquıyn dúnıege aınalyp shyǵa keldi. Týǵan anasy tanymaıtyndaı ózgertip jiberdi. «Ulytaý» toby «Saryarqanyń» qur súlderin qaldyrdy. Osy durys pa? Kompıýteri bar, gıtarasy bar, neshe túrli daýys ulǵaıtqyshtary bar dúnıelerdi dombyraǵa qosyp, ulttyq ónerdiń dymyn qaldyrmady. Dombyranyń tabıǵı únin qurtty. Ózińiz oılańyzshy, eger Sizdiń ana tilińizdi basqa tilmen shubarlap sóılese onda ol tilde qandaı tabıǵılyq qalady? Onyń óziniń ádemi áýezdiligi qaıda ketedi? Kúı de týra osy sekildi tól óner. Ony ózge nársemen qosyp, dúbára dúnıe jasaýǵa bolmaıdy. Ras, jańaǵydaı jasandy dúnıeni jat el jaqsy qabyldaıtyn shyǵar. Máselen, batys elderi. Olardyń tabıǵatyna sol jaqyn ǵoı. Jastardyń da jasandy mýzykaǵa eti ólip barady. Biraq bul tól ónerdiń túr-turpatyn ózgertip jiberýge jol bermeıdi. Jastarǵa kúıdi ata-babamyzdan bizge qalaı jetse, týra sol qalpynda murtyn buzbastan jetkizýimiz kerek. Al jańaǵydaı jasandy dúnıeni qabyldaǵan jastyń bolashaǵynan ne kútesiz? Ananyń omyraýynan aq sút emgen baladan jasandy untaq sút iship eseıgen balanyń tula boıynda, búkil bolmysynda qandaı ózgeshilik bolsa, tól óner men jasandy dúnıeni qulaǵyna sińirip ósken urpaqtyń arasynda da sondaı aıyrmashylyq bolady» dep sózin túıindedi kúıshi.
Tuıaq aǵa tym kishipeıil jan. Ataq-dárejesi bola tura «meni kórdiń be?» degendeı minez tanytpaıdy. Bar bilgeni – balalarǵa úıretý. «Bıyl – Dına, Seıtek syndy kúı alyptarynyń mereıtoılary. El bolyp, úlken sán-saltanatpen osy toıdy ótkergeli jatyrmyz. Qudaıǵa shúkir, kúı ónerin dáriptegen konkýrstar da jıi ótkizilip turady. Biraq osylardyń kóbi naýqanshyl ǵana dúnıe bolmasa eken dep tileımin. Túrli jas dombyrashylar baqtaryn synaıtyn konkýrstarǵa tórelik etemin. Sol kezde janym aýyratyny keı konkýrstardyń kásip kózine aınalyp ketkeni. Bir dombyrashy jastyń birneshe márte bir baıqaýǵa qatysqanyn kórdim. Ondaǵy maqsaty – júlde alý ǵana. Keıin taǵy bir márte kelgende ony ustap alyp, «aınalaıyn, sen byltyr da qatyspap pa ediń? Ol joly da júlde alǵansyń. Qaıt aýylyńa. Basqalar da baǵyn synasyn» dep qaıtaryp jibergenim bar. Jalpy mundaı konkýrstar tek júlde alýdyń jarysy emes, tól ónerimizdiń túrli mektepterin dáripteý, dástúrli baǵytyn saqtaý, sırek oryndalyp júrgen kúılerdi qaıta jańǵyrtý maqsatynda ótkizilse eken degen tilegim bar» dep oı qozǵaıdy.
«Tuıaq – saýsaǵynyń
jeli bar kúıshi»
Jelbiregen sııaqty bıigimde kóp týlar,
Áýen emes – shanaqtan ushyp jatty aqqýlar!
Saýsaq emes – darııa dúrkirep bir ótkendeı,
Gúldep júre berdi ǵoı, kókirekter kóktemdeı!
Qadyr aqyn osylaı sıpattaǵan Tuıaqtyń saýsaǵyna tańǵalǵandardyń biri Aıtqalı Jaıymov aǵasy. «Tuıaq – saýsaǵynyń jeli bar kúıshi» deıdi ol. Al Tuıaq Shámelov bolsa bul saýsaqtyń ǵana emes, kúı óneriniń qudiretinen dep biledi. «Kúı kez kelgen dúnıege ulttyq boıaý qosady. Árlendiredi. Máselen, «Qyz Jibek» fılmin alyńyzshy. Nurǵısa aǵamnyń oryndaýyndaǵy kúı qalaı úılesim tapqan?! Sol kúı oınala qalsa osy kıno eske túsedi. Ulttyq áýenniń arqasynda fılm qandaı dárejege jetti?! Ulttyq shedevrge aınaldy. Bul kúıdiń fılmge qosqan ulttyq boıaýy der edim. Al «ǵasyr kınosy bolady» degen «Kóshpendilerdi» alyńyzshy. Ol jerden qandaı ulttyq áýendi estısiz? Joq! Men rejısser, akterlerdiń kásibıligine syn taqpaımyn. Maman da emespin. Men bul týyndyǵa enbeı qalǵan ulttyq mýzyka týraly aıtqym keledi. Tek bir epızodynda ǵana «Balapan qaz» áni oryndalady. Ol da qysqa. Al qanshama qazaqtyń ǵajap kúıleri osy fılmge suranyp turdy emes pe?! Qadyr aqyn aıtqandaı, qazaq tarıhyn sózben emes, kúımen, áýenmen jazǵan halyq qoı. Kúıdiń úninde jaýgershilik zaman da, batyrlar erligi de, attyń dúbiri de, bári, bári bar. Eger osynyń bárin túsinetin óre bolsa «Kóshpendiler» jup-jumyr tamasha týyndy bolar edi…». Bul da kúıshiniń kókeıinde júrgen kishkentaı kirbiń eken.
Kúıshi 2005 jyly Amerıkaǵa gastroldik saparmen barady. Bul saparǵa Qurmanǵazy orkestrimen birge Astananyń sımfonııalyq orkestri de jol tartypty. Sımfonııalyq orkestr birinshi quramda óner kórsetse, Qurmanǵazy orkestri ekinshi kezekte kúı tógiltti. Ásirese, orkestrdiń «Kóńilashardy» tartqan kezinde zal toly amerıkalyq aýyzdaryn ashyp,ańtarylyp, dúrkirete qol soǵady. «Sondaǵy amerıkalyqtardyń bizge aıtqany mynaý edi,– dep eske alady óner ıesi. – Bizge sımfonııalyq orkestrlerińizdi nege ákeldińizder? Ol bizge tańsyq emes. Bizde bir Nıý-Iorktiń ózinde júzden asa sımfonııalyq orkestr jumys isteıdi. Sımfonııalyq orkestr oryndaıtyn týyndylardan biz sharshaǵanbyz. Al myna Qurmanǵazy orkestriniń jóni tipten bólek eken. Bul jerde jandy mýzyka, baı folklor, tarıh úni jatyr! Klassıkanyń eń bıigi ǵoı bul degen. Bizge keregi de osy bolatyn. Iaǵnı sizderdiń dombyralaryńyzdyń úni» degenderi áli kúnge jadymda. Sol kezdegi amerıkalyqtardy taǵy bir tańqaldyrǵany bizdiń qara dombyramyzdyń jasalýy bolatyn. Dombyramyzdy árli-berli aýdarystyryp qarap, «Apyrmaı, mynadan qalaı dybys shyǵarasyzdar?» dep tańǵalysty. Mine, kúıdiń, qara dombyranyń qasıeti!» dep eske alady.
«Qurmanǵazy orkestri urpaqqa ulttyq qundylyq – kúı ónerin nasıhattaýdan jańylǵan joq. Qudaıǵa shúkir, artymyzdan shákirt erdi. Qazaqtyń kúı óneri osy jastar barda júrisinen jańyla qoımas dep senemin. Ásirese, Batyrjan, Asylbek, Shyńǵys, Qadyrshat, Nurǵısa, Qýanyshbek, Jalǵas, Beıbarys esimdi taǵy basqa jas talanttar kóz aldymyzda kúı óneriniń kósegesin kógertip júr. Olardy biri-birinen bólip-jarmaımyn. Tek solardyń arasyndaǵy bir qyz balany erekshe ataǵym kep otyr. Ol – Sábıra Bıbatyrova. Kelesheginen úlken úmit kútetin qyzym da sol. Onyń dombyra qaǵysynyń ózi bólek». Shákirtteri týraly ustaz uzaǵynan tolǵaıdy…
Kezinde «Qurmanǵazy orkestriniń bas konertmeıstrligi sheber qolǵa berilgen. Tuıaqtaı kúıshiler kóp bolsa eken» dep tilek bildiripti ataqty dırıjer, Qazaqstan, Reseı, Tatarstannyń Halyq ártisi Fýat Mansýrov. Bul da bolsa Tuıaq kúıshiniń kúı mektebiniń qara shańyraǵy Qurmanǵazy orkestrine qosqan súbeli úlesiniń laıyqty baǵasy bolsa kerek.
Tekti ónerdiń Tuıaǵy
Qara bulttaı ydyrap kóńilimdi basqan muń,
Keýdeme kep quıyldy-aý bar juldyzy aspannyń!..
…Mynaý sheshen shekterden syr taptym-aý men bólek
Búkil dalam keldi ǵoı kóz aldyma dóńgelep…
Ónerin Qadyr aqyndaı baǵalaǵan Tuıaq kúıshide ne arman bar deısiz?! Áıtpese, tyńdaýshysy joq sóz ǵana emes, kúı de jetim qalar edi… Tuıaqtyń tyńdarmanynyń ishinde I.Tasmaǵambetov te bar. «Imanǵalı Tasmaǵambetov – ult mádenıeti dese ishken asyn jerge qoıatyn azamat. Ásirese osy kúı ónerine onyń tıgizgen kómegin kózim kórdi. Osyndaı ultqa janashyr basshylar kóbeıse eken. Meniń mıssııam kóp. Uzaq pen Mámen kúıshiniń basyn kótertý – meniń kókeıimde júrgen armanymnyń aldy. Qolyma qurttaı qarjy túse qalsa osy iske jumsasam degen oıym bar» deıdi kúıshi bir syrdyń shetin shyǵaryp. «Keıde teledıdardan kúı ónerine qatysty habarlar tyńdaımyn. Eki kúıshini shyǵaryp qoıyp, aıtystyrýdan aspaıdy. «Uly da ulynyń sarqytyn ishedi» depti ǵoı bir danyshpan. Endeshe Qurmanǵazynyń da ustazy, onyń da óz shákirti bar emes pe? Keıin sol shákirtterdiń ózi úlken bir mektepke aınalǵan. Sondyqtan urpaq sabaqtastyǵyn saqtaı otyryp, ádemi bir habar jasaǵan durys-aý. Jas býynǵa aǵa býynnyń ónegesi úlgi bolar edi. Allaǵa táýba, aramyzda kózi tiri kúıshiler bar. Mámen mektepterinen biz barmyz. Ázıdolla Esqalıev bar. Súgir mektebinen Janǵalı Júzbaev bar. Anaý Ermek Qazıev, Edige Nábıevterdiń ózi nege turady? Aramyzda júrgen Shámil Ábiltaev, Aıgúl Úlkenbaeva, Nurǵısa mektebin jalǵastyrýshy Qoshqarbek Tasbergenovter bar. Al Bilál Ysqaq, Seken Turysbek, Turar Álipbaev, Oraldaǵy Ótegen Jumashevterdiń orny bir bólek. Esimderi aýzyma túspeı otyrǵan qanshama talantty kúıshiler aramyzda júr. Solardyń basyn qosyp, aqyldasa otyryp, tuymdy jańa televızııalyq joba nege jasamasqa» dep bir qoıdy.
Kúıdiń kórigin qyzdyratyn Tuıaq Shámelovti tolǵandyryp júrgen bir bul ǵana emes. Bıyl asqaraly alpystyń bıigine shyǵyp, týǵan jeri – Oral óńirine attanyp bara jatqan kúıshi «Aqushtap apam «Arý Aqjaıyqta murty edireıip, qylysh asynǵan Chapaev turǵansha, dombyrasyn ustaǵan Qurmanǵazynyń eskertkishi nege turmaıdy?» dep másele kótergeli biraz boldy. Vokzaldan túsken meımandy qolyna qara dombyrasyn ustaǵan kúıshi Qurmanǵazy qarsy alsa, shyndyǵynda qandaı ǵanıbet bolar edi ǵoı! Oral óńirine alǵash kelgen adam óziniń kúı ólkesine aıaq basqanyn sezindiretindeı qadam bolar edi ǵoı. Bul degen ǵajap emes pe?..» degen oı aıtty.
Tuıaqtyń tula boıy tunǵan tynymsyz oı. Qaıtsem kúıdiń kósegesin kógertem degen izgi arman. Ol «qazaqtyń qazaq bolyp qalýy úshin de tól ónerdiń tuǵyry berik bolýy kerek» deıdi. Qadyr aqyn Tuıaq kúıshiniń talanty týraly jyrlaı kelip:
Búkil dala tarıhyn ózi-aq jazyp taýysady,
Myń tuıaqtyń dúbiri – bir Tuıaqtyń saýsaǵy!, – dep bir qaıyrǵan eken. Aıtpaqshy, Tuıaq Shámelovtiń ánshilik qyry týraly kóbi bilmeıdi. Tuıaq – kóptegen kúılerdiń ǵana emes, ádemi áýezdi ánderdiń de avtory.
Endeshe, tekti áýlettiń ǵana emes, tekti ónerdiń Tuıaǵyna aınalǵan kúıshige Alla qýat berip, kúıdiń kóginen kórinińiz degen tilek aıtamyz.
Dınara IZTILEÝ
