- Almatyǵa kúnde kele bermeıtin qonaqtardyń birisiz. Munda qandaı sharýamen júrsiz?
- Joǵary oqý oryndary oqytýshylarynyń biliktiligin kóterý baǵdarlamasy boıynsha bilimimdi arttyraıyn degen maqsatpen kelgen edim. Meniń osynda ekenimdi estip, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń halyq mýzykasy fakýltetiniń dekany Kárıma Saharbaeva, professor Bilál Ysqaqov syndy áriptesterim qurmettep shaqyryp, stýdenttermen kezdesý uıymdastyrdy. Konservatorııanyń konert zalyn berip, qoldarynan kelgenshe barlyq jaǵdaıymdy jasady. Jastardyń aldynda kúıimdi tartyp, áńgimemdi aıtyp, ádemi bir basqosýdan kóńilim marqaıyp qaıtyp bara jatqan jaıym bar.
- Kóktemde Astanada 50 jasqa tolǵan qurmetińizge arnap Prezıdenttik mádenıet ortalyǵynyń konert zalynda «Qazaqtyń shertpe kúıleri» atty shyǵarmashylyq kesh ótkizgen edińiz. Konservatorııada ótken bul kezdesý sol mereıtoıdyń jalǵasy ma?
- Joq, joǵarydaǵy kisilerdiń meni osy qara shańyraqtyń túlegi, shejireli Sozaq, qasıetti Qarataýdyń kúıshilik mektebiniń birden-bir murageri, qazaqtyń shertpe kúıin nasıhattap, zerttep júrgen azamat qoı dep yqylas tanytyp, qoshemet bildirgeni ǵoı. Ol úshin árıne, úlken raqmet aıtamyn. Aldyn ala keremet jarnama berilmese de, jan-jaqtan tilshiler qaptap, telearnalar túsirýge kelmese de men úshin qymbat, jóni bólek júzdesý boldy. Óıtkeni munda jalpy tyńdaýshy emes, kúı men kúıshiniń qadirin biletin, qos ishek pen toǵyz perneniń qasıetin túsinetin talǵampaz tyńdarman jınaldy. Qazir oılap otyrsam, Almatyda kúı tartpaǵanyma biraz ýaqyt bolǵan eken. Aıta-aıta júretindeı, óte jaqsy kesh ótti.
- Bizdiń bilýimizshe, atalaryńyz dáýlesker dombyrashy bolypty. Tipti nemere aǵalaryńyz Qarataý mektebiniń negizin qalaǵan, shertpe kúıdiń sheberi Súgir Áliulymen kórshi turǵan eken. Ákeńiz kúıshiniń kózin kóripti. Sondyqtan sizden «kúıge degen qyzyǵýshylyq qalaı oıandy?» dep suraý artyq sııaqty…
- Jalpy, kúıge degen qyzyǵýshylyq, qumarlyq qannan, kıeli topyraqtan keledi. Iá, ákem de, onyń aǵasy Seıithan da óz zamanynyń tanymal kúıshileri. Ilgeride, bizdiń bala kezimizde merekelerde tek qana Súgirdiń kúıi oryndalatyn. Biz sony tyńdap, sanamyzǵa sińirip, qulaǵymyzǵa quıyp óstik. Meniń dombyraǵa qumarlyǵym, kúıge áýestigim bir bólek-tin. Abaı aıtatyndaı, ǵashyq boldym.
Kúı estisem, sońynan júgirip, uıyqtamaıtyn ádet taptym. Mynaý Qarataýdyń, mynaý Shyǵystyń, anaý Arqanyń kúıi eken demeı, talǵamaı úırendim. Sol kezde-aq dástúrli dombyrashylardyń dáýreni ótip bara jatqanyn sezip, qaıtsem de kásibı bilim alamyn dep jantalasyp oqydym. Stýdent shaǵymda óz qatarymda tanylyp, dombyrashylyq atym shyqty.
Súgir Áliuly, Jappas Qalambaevtyń izin basyp, Tólegen Mombekov, Atabek Asylbekov, General Asqarovtardyń ustazdyq mektebinen óttim. Qazaqtyń myqty kúıshileri Rysbaı Ǵabdıev, Baqyt Basyǵaraev, Ýálı Bekenov, Maǵaýııa Qamzındermen qatarlasyp bir sahnada júrdim. Qamzın aqsaqaldyń baqytty shákirtimin. Degenmen Súgir mektebiniń ókili retinde maǵan kúı tartý ońaı bolǵan joq. Óıtkeni aldymda Tólegen Mombekov, General Asqarov, Faızolla Úrmizov sııaqty alapat kúıshiler turdy. Mundaı myqtylardan keıin seni eshkim tyńdamaıdy. Soǵan qaramastan, óz ónerimdi dáleldep, talaı qıynshylyqtarmen jaǵalasa júrip, óz jolymdy qalyptastyrdym dep aıta alamyn. Kásibı túrde osy ónerdiń sońyna túskenime kózdi-ashyp jumǵansha otyz jyldan asypty.
- Sizge óner zertteýshileri, el ishindegi kóziqaraqty qarııalar «Shertpe kúıdiń sheberi Súgirdiń murasyn kóziniń qarashyǵyndaı qorǵap, saqtap kele jatqan birden-bir janashyr azamat» dep baǵa beredi. Súgir týraly az-kem áńgime aıtyp berseńiz…
- Men konservatorııaǵa kelgende Almaty Súgirdiń eki-aq kúıin biletin. Biri -«Bozingen», ekinshisi — «Qarataý shertpesi». Odan keıin «Toǵyz taraý» men «Qarataý shertpesiniń» birneshe nusqasy bar ekenin, «Bes jorǵanyń» bes, «Kertolǵaýdyń» úsh taraýy bar ekenin tartyp kórsettim. Kóptegen kúılerin qaıta jańǵyrttym. Kitaptar jazdym. Egemendikti endi ala bergende Tólegen Toqbergenov, Talasbek Ásemqulov, Maqsat Muhıtdınov syndy aǵalarymyzdyń kómegimen Súgirdiń shyǵarmashylyǵyn tanytatyn tuńǵysh kúıtabaǵyn shyǵardym. Biraq onyń ózi kópke deıin daýly boldy. Kúmánmen qarap, «Bul kúılerdi Súgir emes, sen oıyńnan shyǵarǵan shyǵarsyń» degender de tabyldy.
- Ne sebepti?
- Muny men qoǵamnan da, adamnan da kórmeımin. Keıde osyny orystyń otarlaý saıasatynyń tıgizgen salqyny ma dep tujyrymdaımyn. Óıtkeni keńestik júıe kúıdi qatań baqylap otyrdy. Ult-azattyq kóterilister men onyń qolbasshylaryn dáripteıtin, halyqtyń erkindikti kóksegen týyndylaryn tunshyqtyryp, joıyp jiberýge kúsh saldy. Osyndaı totalıtarlyq rejım Súgir kúılerin de aınalyp ótken joq. Basqa kúıshiler sııaqty Alash kósemderine arnalǵan nemese halyq batyrlarynyń atymen atalǵan kúıler Súgirde de kóp kezdesedi. Máselen, muraǵattan tabylǵan, Ergentaı Borsabaev oryndaǵan «Amangeldi batyr» degen kúıi bar. Ózderińiz bilesizder, Amangeldi Imanov orystyń saıasatyna qarsy shyqqan bahadúr. Súgirdiń budan bólek áıgili Sozaq kóterilisine arnaǵan týyndylary da jetkilikti. Qarataýdyń teriskeı beti naǵyz ultshyldardyń jeri. Berige deıin nasıhattalmaı, Arqanyń kúıshilik mektebi de orystyń jymysqy saıasatynyń zardabyn shekti. Sebebi ol alashordashylardyń ortalyǵy edi. Sondyqtan keńestik ıdeologııanyń kesiri kúıge de tıip, bul óńirlerdiń mádenıetin tizgindep, shektep otyrdy. Sonyń ishinde Sozaq kóterilisi orystyń kózqarasynda qara tizimge ilinetin bolsa, onda onyń óneri de mindetti túrde birge ilinetini sózsiz. Sol sebepti, dalada oryndalǵan kúıler qalada qysymǵa ushyrap jatty. Tipti bir kezderi «Súgir kúıshi emes. Ol eshýaqytta kúı tartpaǵan» degen zııaly adamdardy da óz kózimizben kórdik.
Qudaıǵa shúkir, qazirgi kezde Súgir týraly kóptegen dıssertaııalar jazylyp, zertteýler jasalýda. Jas ǵalym Raýshan Alsaıytova «Súgirdiń shejirelik baıany» degen taqyrypta dıssertaııa qorǵap shyqty.
- Súgirdiń kúıshiligi búgingi tańda óz dárejesinde moıyndaldy ma?
- Jasyratyn nesi bar, áli de Súgirge yqylas bildiretindeı adamdar bizdiń qoǵamda azdaý. Qazaq kúıshiden kende emes. Áriden alsaq, 13- ǵasyrda Ketbuǵy, noǵaıly zamanyna kelsek, Asan qaıǵy, odan keıin Mahambetterdiń dáýiri bar. Altaıdyń, Bókeı ordasynyń, Mańǵystaýdyń kúıshileri bir tóbe. Osy kúıshilerdiń ortasynda Súgir erekshe oryn alady. Ony Ahmet Jubanov ta moıyndaǵan. Biraq áli kúnge Súgir muralarynyń tartylýy az. Men óz shákirtterime úıretýge tyrysyp júrmin. Degenmen shertpe kúıdiń sheberine bul qurmet áli de jetkiliksiz. Bir kezderi týǵan jeri Sozaqta Súgir atyndaǵy mýzyka mektebi bar edi, sol belgisiz sebepten jabylyp qaldy. Súgirge eshqandaı eskertkish ornatylǵan emes. Qara býra áýlıeniń qasynda kishkentaı ǵana qorym jatyr. Qańyltyrdan jasaǵan músini bar. Oǵan úlken eskertkish ornatyp, Qurmanǵazy, Táttimbet baıqaýlary sııaqty kúıshiniń konkýrstary dástúrli túrde ótýi kerek. Súgirdiń kúıi eń kóp tartylatyn jer Jezqazǵan oblysynyń, Jańarqa aýdany. Óıtkeni Súgir jaz jaılaýǵa shyqqanda Arqaǵa deıin baryp kúı shertken. Ákesi Áliniń súıegi Jańarqada jerlengen. Máselen, Yqylas Dúkenulyna ózi tel ómir súrgen Jambyl, Qaraǵandy oblystarynda eki eskertkish qoıyldy. Súgirge de osyndaı kózqaras qajet.
- «Súgir kúılerin qyzǵanyp, jurt aldynda tartpaı qoıady eken» degen áńgimeler bar. Buǵan ne aıtasyz?
- Bul jaıly úlken kisilerden túbegeıli suradym. Súgir eshýaqytta kúıin qyzǵanǵan adam emes. Toı-tomalaqtarda, kúıdi túsinetin aǵaıyn-týystyń arasynda kópshiliktiń kóńilin qaldyrmaǵan. Muhtar Áýezovtiń aldynda tań atqanǵa deıin sheshilip kúı tartqan. Muhań «Bir Táttimbetti taptym» dep qýanyp ketken. Ras, arnaıy ustaz bolyp, shuqshıyp otyryp, shákirt tárbıelegen adam emes eken. Bir tartady, qaǵyp alsa, qaǵyp aldy, qaǵyp almasa, dombyrashynyń óz kinási. Onyń kúıleri ártúrlileý bolyp ketip turatyny sondyqtan. Degenmen túpnusqasy bir. Bul qyzǵanshaqtyqqa baılanysty emes, joǵaryda aıtyp ketkendeı, keńestik júıe ıdeologtarynyń shyǵarǵan áńgimesi. Áıtpese, ol kisi 1961 jyly tehnıkanyń bar ýaqytynda qaıtys boldy. «Súgir kúıleri jetpedi» degender sol kezde nege jazyp almapty?! Ahmet Jubanovtyń otyzynshy jyly shyqqan úntaspasy bar. Al alpysynshy jyldar dybys jazýdyń damyǵan kezi emes pe? Onyń shyǵarmalaryn aýdannyń, oblystyń, ne Almatynyń radıosy nege jazbaǵan? Bul oılanatyn másele.
- Keıbir kúıleriniń Tólegen Mombekovke telinip ketkenin qalaı túsindiresiz?
- Tólegendi bir kisi jaqsy kórse, men jaqsy kórer edim. Óıtkeni men oǵan týyspyn, aǵaıynmyn. Biraq árkimniń dúnıesi, múlki ózine tıesili bolýy kerek. Súgirdiń zamanyndaǵy áýen men onyń maqamy bólek. Ol qobyz ben dombyrany qatar tartqan. Týyndylary qobyzdaı kúńirenip turady. Tólegenniń zamanyna úsh qaınasa, sorpasy qosylmaıdy. Tólegenniń kúıleri oınaqy, soǵystan keıin týǵan «Darıǵa, sol qyz», «Tos meni, tos», «Sen bergen aq jibek oramal» sııaqty dáýirlik ánderge uqsas. Súgirdiń kúılerinsiz de Tólegenniń óz muralary ózine jetip jatyr. Árirek shyqqan kúılerdi ańǵarýymyz kerek. Bizge osyndaı áńgimelerge núkte qoıatyn, «mynaý mynanyki» dep tanyp, aıyryp alatyn, mýzykalyq materıal retinde kimge tıesili ekenin qolmen qoıǵandaı anyqtap beretin bilikti sarapshylar qajet. Budan basqa da bir-birine telinip ketken kúıler óte kóp. Mýzykant retinde tórelegimdi aıtyp otyrmyn. El arasynda kıkiljiń týdyrý maǵan maqsat emes. Men kúı tartsam boldy.
- Kezinde Súgirdiń «Bozingen» kúıi keń kólemde talqylanyp, avtorǵa tıesili ekendigi dáleldendi. Biraq nege áli kúnge Qazaq radıosynda birde Súgirdiń «Bozingeni» bolyp, kelesi joly Tólegen Mombekovtiń «Bozingenniń búlkili» bolyp kele jatyr?
- Óz basym osy daý-damaıǵa qatysqan emespin. Biraq bilgińiz kelse, aıtyp bereıin. 20 jasymda Almatyǵa alǵash kelgende «Bozingen» Tólegendiki bolady da, aýylǵa barsam Súgirdiki bolyp shyǵa keletin. Eki udaı kúı keshtik. Shyndyǵyna kelsek, «Bozingendi» óte sulý tartqan árıne Tólegen. Biraq General da odan kem tartqan joq. Faızolla da osal emes. Atabek Asylbekov te, meniń ákem de, men de jaman tartpadyq. «Bozingenniń búlkilin tartshy» deıdi sozaqtyqtar erkeletip. Bala kezimde qulaǵym shalǵan bir ańyzǵa nazar aýdaraıyq. Súgirdi ákesi Áli bir ret synap oǵan «qulyny ólip qalǵan bıeni ıite alasyń ba?» degen eken. Sodan birneshe kún býlyǵyp júrip bir kúı shyǵarady. «Telqońyrdy» tartqanda jylqynyń ıip turǵanyn óz kózimen kórip, «ne degen qudiret» dep el tańdanypty. Bul Táken Álimqulovtyń kitabynda da jazylǵan. «Bozingen» de solaı. Dombyranyń daýysyn estip, botasy ólgen arýana alystan aınalyp keletin kórinedi. Osyndaı derekterdi tıisti azamattar oqyp, eskere bermeıdi. Dáıekti túrde jumys istemeıtin sııaqty.
Mundaı kózqaraspen qazaqtyń dástúrli kúı óneriniń tarıhyna qııanat jasaımyz. Tókeńniń «Ustazymnyń kúıi» dep tartqanyn kórgen kýáler bar. Taǵy da aıtam, súıek jaǵynan kelgende Tólegendi qorǵashtaıtyn birden-bir azamat men bolýym kerek. Bir rýdyń balasymyz. Tókeńniń aldynda arym taza, adal bolǵan adammyn. Ustazynyń kúıin aman alyp-qalý úshin óz atynan tartqan ýaqyttary da bolýy múmkin. Máselen, Úkili Ybyraıdyń «Gákkýi» Máskeýde ótken onkúndikte Evgenıı Brýsılovskııdiki bolyp, áli kúnge óz ıesine qaıtarylmaı kele jatqan joq pa? Brýsılovskıı eshýaqytta «Gákkýdi» shyǵarǵan adam emes. Meniń aıtarym osy, ómir baqı osy ustanymda kele jatyrmyn, sol pikirimde qalamyn.
- Endi ózińiz týraly sóz qozǵasaq…
- Ómirimniń derlik shaǵy Jezqazǵanda ótti. Ustazdarymnyń shapaǵaty kóp tıdi. Betimnen qaqqan emes. Ózim de biraz kúıshi daıyndadym.
Keıin álem artısi, professor Aıman Musaqojaeva Elordaǵa shaqyrdy. Bul da meniń bir jolymnyń bolǵany. Qazir Astanada ulttyq óner akademııasynda dombyra kafedrasynyń meńgerýshisimin. «Qazaqtyń shertpe kúıleri», «Shertpe kúıdiń tórt mektebi» atty zertteý eńbekterim, «Ustazdyń pedagogıkalyq repertýary» atty arnaýly orta bilim beretin oqý oryndaryna arnalǵan ádistemelik nota kitabym jaryqqa shyqty. Súgirmen qatar Qyzdarbek, Sembek, Itaıaq, Begimsal, Dáýletbek syndy halyq kompozıtorlary kúıleriniń oryndaýshysymyn. Súgirdiń, Yqylastyń, Jappastyń, Tólegenniń, Generaldyń biraz kúılerin qaıta jazdyrttym. Bul týraly zerttep júrgender az. Osy shyǵarmalardy kúıshi-qobyzshy Saıan Aqmolda degen inim bergen edi. Solardy notaǵa túsirip, sol boıynsha shákirtterimizdi oqytyp jatyrmyz. Qudaıǵa shúkir, ótken jyly páter aldym. Elýge kelgennen keıin ózime jaqyn ólke Jezqazǵanǵa baryp, bir konert beremin be dep oılap edim. Qazir eldiń jaǵdaıy artıst kóteretindeı emes, soǵan bir sáti túspeı otyr. Áıtpese, ataqty Ketbuǵynyń eline baryp, bir kúı tartyp bersem, «Janǵalı, sen bótensiń» dep bir adam aıtpas edi.
- Súgirdiń eline nege barmaısyz?
- Barmadym emes, bardym-aq. Úkili Ybyraıdyń «Qaldyrǵan» degen áninde «Qaıdasyń Ybyraı demediń» dep aıtatyny bar emes pe? Sol aıtpaqshy, eshkim «qaıdasyń Janǵalı?» demedi. Biraq elge ókpelemeımin. El basqaryp otyrǵan azamattardyń Janǵalıǵa zárý emes ekenin birden bildim. Qarataý óńiri alysta júrgen men túgili, kóz aldarynda otyrǵan Faızolla Úrmizovti qadirlep otyrmaǵan bolýy múmkin. Myna zamanda kimge renjısiń? Basshy-qosshylar kúıshini qurmetteı me, shaǵyn bıznesti qurmetteı me? Olarǵa Úkimettiń talaby sol. Onyń ústine, ózińniń jaǵdaı aıtyp, kisiniń aldyna bara almaıtynyń taǵy bar. «Kúıshi edim, qurmet jasa» deı almaısyń. Alpysqa kelgende izdep qalar…
- «Erdiń jasy — elýge» kelgende qurmet kóretin ornyńyz bar emes pe?
- Adam elýge kelgende arttaǵy ómirdi, jastyq shaqty ózińshe bir talǵap, ne istedim dep saraptaıdy eken. Men osy ýaqytqa deıin qoǵamnyń erekshe bir iltıpatyna bólenbegen adammyn. Elýge kelgende maǵan «Qyzdarbektiń kúıin tartqan ekensiń-aý», bolmasa «Súgirdiń kúılerin túpnusqada sheber oryndap, jalǵastyrdyń. Shertpe kúı mektebine sińirgen eńbegiń keremet-aý» degender bolǵan joq. Kerisinshe «Janǵalı kimniń shikirási?» deıtinder kóbeıip ketti. Qazirgi zamanda ónerde jolyń bolýy úshin, áıteýir bireýdiń erkesi bolýyń kerek. Oǵan «mynaý qaı aýyldyń balasy edi?» degen áńgimede qosylady. Sonymen, ómir ótedi eken…
- Almatyda konert qoımaısyz ba?
- Almatynyń óz «týsovkasy», óz Janǵalılary bar. Arqada júrgen bizge bálendeı suranys joq. Suranys joq jerde qalaı kúı tartasyń? Eger meniń ornymda konservatorııa zalyndaǵy konertti shetelden bireý kelip qoısynshy, búkil telearna asaı-múseıin alyp jetip kelýshi edi.
Biz túgili, bizdiń aldymyzdaǵy kúıshiler qoǵamnan keremet qoldaý kórip júrgeni shamaly. Menińshe, qazir Afrıkanyń ash-jalańashtaryna kómektesýdiń qajeti joq. Kerisinshe, erteń dombyrashylyq úrdisti jalǵastyratyn jastarǵa qoldaý kerek.
Jalpy, ónerpazdar ónerimizdi buldap otyratyn adamdarmyz ǵoı. Keıde men de ózimdi solaı buldap qalatynym bar. Meni shaqyrsa eken, maǵan jalynsa eken deımin. «Janǵalı-aý, mine atyń, mine shapanyń» dep baǵamdy berse eken dep úmittenem. Bolmasa, «qolymnan keletini osy-aq qoı» dep bir shapan japsa dep dámetip, oılap qalamyn. Biraq meniń buldanǵanym kimge kerek, men sııaqty buldanatyndar tolyp jatyr.
- Kúıshiniń minezi kúımen qanshalyqty astasyp jatady?
- Men tartatyn kúılerdiń ishinde kóńil kóteretin birde-bir kúı joq. Qaıǵyly, muńly. Men sony tartyp, ómirbaqı dástúrin ustanyp kele jatsam, meniń boıymda qaıbir kóńilshektik bolýy kerek. Azdap ókpeshildigimiz bar.
- Mashyqtanýǵa qansha ýaqyt bólesiz?
- Mende arnaıy mashyqtaný degen joq. Qazaq kúnde mashyqtanyp kúı tartty deısiz be? Qazaq dombyrany saǵynǵanda tartqan. Sol sııaqty saǵynǵanda ǵana qolyma dombyra ustap turamyn.
Áńgimelesken Qanshaıym BAIDÁÝLET, «Aıqyn».
