Úsh ishekti dombyranyń tarıhı bastaýy — sonaý qazaqtyń ata-babalarynan jalǵasqan dástúrli jol. Úsh ishekti dombyrada oınalatyn kúıler, adamnyń jan dúnıesin elitip, erekshe bir lázzat pen rýhanı rahatqa bóleıtindigimen erekshelenedi. Áıtse de, bul aspap jaıly arnaıy zertteýlerdiń bolmaýy, keń túrde nasıhattalmaýy mýzyka mádenıetimizdegi «aqtańdaq» betterdiń biri boldy. 1960 jyldary osy «aqtańdaqty» joıyp alǵash zerttegen, el ishine qaıtadan taralýǵa sebepker bolǵan, jany jaısań ultjandy azamat professor Bolat Sarybaev boldy.
Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııa túlegi, zertteýshi, oryndaýshy Nurgúl Ákimqoja búgin sol joldy jalǵastyryp, úsh ishekti dombyrada kúıler oryndap, tipti «Úsh ishekti dombyraǵa arnalǵan kúıler» notalyq jınaǵynyń qoljazbasyn daıyndap, alǵash ret baspaǵa usynyp otyr. Nurgúldiń bul kópshilikke tanys emes isti jalǵastyrýdy qolǵa alýynyń ózindik sebepteri de bar. Ol úsh ishekti dombyrada oryndaýshylyq dástúri keńinen taralǵan (burynǵy Semeı) qazirgi Shyǵys Qazaqstan obysynyń, Shyńǵystaý óńirinegi Abaı eliniń týmasy. Qarshadaı qyz kezinde zerektigimen kózge túsip, el ishindegi úsh ishekti dombyra jaıly áńgimelerge sýsyndap ósken. Osyndaı alǵyr qasıetterimen boıjetken sátinde áıgili abyz ata, aqyn Sháker Ábenovtiń kózine túsip ol kisiniń batasyn alǵan. Sháker ata Nurgúlge óz dombyrasyn syılaǵan. Bul jóninde keıinirek arnaıy toqtalamyz. Nurgúl Semeıdiń Muqan Tólebaev atyndaǵy mýzykalyq ýchılıesin, Almatynyń Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııasyn bitirip búginderi qazaqtyń kúıshilik ónerin, onyń ishinde úsh ishekti dombyra ónerin damytý jolynda qulshynyspen eńbektenýde. Nurgúl Amantaıqyzy ári oryndaýshy, ári hám mýzyka zertteýshilik, ári ustazdyq joldy birge ushtastyra bilgen ámbebap óner ıesi.
Osy oraıda áýeli el mádenıtiniń damýynda, onyń ishinde qazaqtyń aspaptyq mýzyka salasynda erekshe oryn alatyn úsh ishekti dombyra jaıly málimet berýdi jón sanap otyrmyz.
Úsh ishekti dombyranyń eki ishekti dombyradan aıyrmashylyǵy – munda oń buraý men teris buraý qatar tur. Qulaq kúıi qazaqtyń negizgi oń (kvarta) jáne teris (kvınta) buraýyna qatar keltiriletindikten el ishinde úsh ishekti dombyrany — qos buraý dombyra dep te ataıdy.
Osy dombyrada oryndalatyn kúıler úsh ún úndestiginde estiledi. Qońyr sazdy áýendermen, kúı saryndarymen jáne akkordty yrǵaqtarmen aıshyqtalady. Úsh ishekti dombyranyń eki ishekti dombyraǵa qaraǵandaǵy aıyrmashylyǵy tyńdaýshy qulaǵyna bir dybysy, bir úni artyq estiledi. Úsh ishekti dombyrada ejelgi saq dáýirinen bastap Túrik qaǵanaty dáýirine deıingi, odan bergi Altyn-Orda zamandaryndaǵy saryndardy, Qazaqtyń handyq zamanynan jetken áýender men kúılerdiń saryndaryn, sazdaryn oryndaýǵa múkinshilik beredi. Úsh ishekti dombyranyń úninde qulaq shymyrlatar, jan tebirenter ádemi dybystar úndestigi bar.
Úsh ishekti dombyrany kaıyń, úıeńki, qaraǵaı tárizdi aǵashtardan jasaıdy. Qurylysy keń shanaqty, jalpaq moıyn úlgide jasalynady. Shyǵys Qazaqstan óńirinde úsh buryshty tumar úlgisinde jasalǵan dombyralar jáne biteý aǵashtan jasalǵan dombyralar da bar.
Úsh ishekti dombyra týraly alǵashqy derekter HIH ǵasyrda ómir súrgen etnograf ǵalymdar A.Alektorov, D.Isaev, P.Iýdın, A. Harýzın eńbekterinde kezdesedi. Jońǵar basqynshylaryna qarsy ult- azattyq kúres zamanynda ómir súrip sol soǵysqa qatysqan halyq kompozıtory Baıjigit, Qulynshaq dombyralary jáne Abaı ustaǵan úsh ishekti dombyra búginderi Yqylas atyndaǵy saz aspaptary murajaıynda saqtaýly tur. Úsh ishekti dombyrada Abaıdyń balasy Aqylbaı, nemeresi Israıl, halyq aqyny Shákir Ábenov, jáne Shyńǵystaý óńirinde T. Mamyrbekov, M. Ázimhanov tárizdi maıtalman oryndaýshylar bolǵan.
Abaı, Shákerim jáne Shákir Ábenov atalarymyz kúı saryndary men án áýenderin úsh ishekti dombyrada oryndap onyń damýyna aıtarlyqtaı úles qosty.
HH ǵasyrdyń 60-shy jyldaryna deıin qazaq elinde dombyra men qobyz jáne sybyzǵy aspaptarynan basqa mýzykalyq aspaptary atalynbaı keldi. Túrli sebepterge baılanysty joǵaldyǵa sanalǵan, ataýy umytylyp atalmaı ketkenderi de boldy. Tipti batyrlar jyrlarynda kezdesetin kerneı, syrnaı daýylpazdan basqa mýzykalyq aspaptar atalynbaı, paıdalanylmady da. Alaıda halyq jadynda saqtalǵandary jyldar óte kele qaıtadan jańǵyrdy.
Qazaq halqynyń ótken dáýirinde, kóne mýzykalyq aspaptardyń bolǵanyn alǵash dáleldep, ǵylymı túrde zerttegen, qaıtadan halyq ıgiligine jaratqan professor Bolat Shamǵalıuly Sarybaev boldy. Ol 1978 jyly «Jalyn» baspasynan orys tilinde «Kazahskıe mýzykalnye ınstrýmenty» degen zertteý kitabyn, 1981 jyly «Óner» baspasynan «Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary» degen kólemdi zertteý eńbegin shyǵardy. Bolat Sarybaev tarıhı kezeńderde zaman ózgeristerine saı umyt qalǵan qazaqtyń mýzykalyq aspaptaryn qajymaı-talmaı zerttep, ony izdep taýyp, qaıtadan halqyna qaıtaryp óshpes mura qaldyrdy. Sarybaev osy mýzykalyq aspaptardyń halyq arasynda bolǵandyǵyn, paıdalanylǵandyǵyn qazaqtyń jyr-qıssalarynda kezdesetindigin, shetel saıahatshylyrynyń jazbalarynda keıbir mýzykalyq aspaptardyń ataýlary bar ekenin dáleldep alǵash ret naqtyly derekterdi keltirip, búgingi urpaqqa óshpes mura qaldyryp, qazaqtyń aspaptyq mýzykasyn zertteýdiń jol bastaýshysy boldy. Erekshe toqtalatyn bir jaı, Bolat Shamǵalıuly Sarybaev dúnıeden ótken soń, kúni búginge deıin qazaqqa tán, qandaı da bir jańa mýzykalyq aspapty izdep taýyp, ataýyn atap, túrin tústegen, qundy derekter keltirip maǵaǵlumat bergen eshkim bolǵan joq. Sondyqtan elde mýzykalyq úlgimen, ǵylymı turǵydaǵy notalyq júıede dáleldengen naqtyly birde bir derek kózi bolmaı tur. Basqasyn bylaı qoıǵanda Sarybaev alǵash taýyp, dáleldegen úrlep oınalatyn buǵyshaq, kerneı, qos saz aspaptaryn odan ári jetildire alǵanymyz joq. Qazaqtyń dombyra, qobyz, sybyzǵydan basqa aspaptary bolmaǵandaı keıip tanytyp, osaldyq jasap júrmiz. Bolat Sarybaev ótken HH ǵasyrdyń 60-shy jyldarynan bastap dombyra men qobyzdan jáne sybyzǵydan basqa da qazaqtyń otyzdan astam túrli mýzykalyq aspaptary bar ekenin dáleldep, oryndalý erekshelikterine baılanysty olardy bir júıege keltirdi. Olardyń túrki tildes elderdiń barlyǵyna tán tarıhı baılanystylyǵy bar ekenin dáleldep, alǵash ret mýzykalyq oryndalý, oınalý erekshelikterine baılanysty jiktedi jáne Qazaqstan aımaǵynda kezdesetin mýzykalyq aspapatardyń kartasyn jasady. Ol jikteý «Sarybaev kestesi» jáne«Sarybaevtyń mýzykalyq kartasy» degen atpen tarıhta qaldy. «Sarybaev kestesindegi» Sherter, Jetigen jáne Sazsyrnaı jaıly derekterdi alǵash tapqan adam professor Bolat Sarybaevtyń ózi. Ótken ǵasyrdyń 60-shy jyldarynda úsh ishekti dombyrany damytýdyń jolyn ashyp, alǵash ret ǵylymı túrde zerttegen de osy professor Bolat Shamǵalıuly edi. Ol zerttep tapqan árbir mýzykalyq aspabtarynyń dybys qatarlaryn dáleldep, kúıdirgi ot, ishek, tıek, maldyń terisi, jez, mys, balshyq, aǵash, qamys, jelim tárizdi mýzykalyq aspaptar jasalatyn zattardy taýyp, bitimin ólshep, sýretin syzyp qajymaı-talmaı, jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı júrip, mýzykalyq aspaptardyń túr bitimin kóne dúnıedegideı qalpyna keltirip, qaıtadan jańǵyrtyp halyq ıgiligine aınaldyrǵan azamat edi. Bolat Sarybaevtyń eńbegi arqasynda HH ǵasyrdyń qazaǵy estip kórmegen sherter men jetigen jáne sazsyrnaı mýzykalyq aspaptarymen halqymyz qaıtadan qaýyshyp, kórýge, únin estýge múmkindik aldy. Halqymyzdyń baǵa jetpes súıikti mýzykalyq jádigerine aınaldy. Joǵaldyǵa sanalǵan osy úsh mýzykalyq aspapty taýyp jarqyratyp, qaıtadan tarıh sahnasyna shyǵarǵany úshin halyqtyń eń bir qajetti mýzykalyq aspabyna aınaldyrǵany úshin Bolat Shamǵalıuly Sarybaevtyń esimin máńgilik saqtaý maqsatynda oǵan eskertkish ornatý — onyń artynda qalǵan ini baýyrlary jalpy qazaq azamttaryna amanat.
Óz basym Bolat Sarybaevtyń shákirti retinde úsh ishekti dombyrany qolyma alyp, kúıler oryndap, aǵa amanatyn jalǵastyryp júrgenime, mine, 40 jyldan asty. Oryndaǵan kúılerim qazaq radıosynyń efırinen berilip turady. Úsh ishekti dombyrany qaıtadan jańǵyrtyp, damytyp júrgenim týraly Qazaqstan ulttyq enıklopedııasynyń IH tomynyń 472-betinde jazylǵan.
Bul kúnderi úsh ishekti dombyra el ishinde qazaqtyń negizgi mýzykalyq aspaptarynyń biri retinde taralýda. Úsh ishekti dombyrany qolyna ustap ánderin súıemeldegen, kúı saryndaryn oryndap, halyq aldynda túrli dýmandarǵa, oıyn saýyqtarǵa, konertterge qatysyp júrgen oryndaýshy dombyrashylar barshylyq. Solardyń bir de biregeıi Nurgúl Amantaıqyzy Ákimqoja.
Nurgúl kitabynyń qoljazbasymen tanysyp, shyǵarmashylyǵyna úńilgenimizde onyń segiz qyrly óner ıesi ekenin aıqyn ańǵardyq. Erekshe eńbektengeni baıqalyp, bir-birine baılanysty oryndaýshylyǵy, ustazdyǵy jáne zertteýshiligi tárizdi úsh shyǵarmashylyq baǵyty kózge kórindi.
Nurgúl Ákimqojanyń osy úsh shyǵarmashylyq qasıeti jaıly aıta ketýdi de jón sanadym. Oryndaýshy bolǵanda qatardaǵy kóptiń biri emes, úsh ishekti dombyradaǵy kúılerdi meńgergen ony saýatty tartatyn oryndaýshy. Ol búginde úsh ishekti dombyradaǵy kúılerdi zertteýshiligimen jáne kásibı sheber oryndaýshylyǵymen tanylyp júr. Teginde úsh ishekti dombyradaǵy kúılerdi oryndaıtyn adam sol qoldyń saýsaqtarymen, dombyra moınyndaǵy úsh ishektegi perne dybystaryn erkin basyp, taza dybystar shyǵarýǵa daǵdylanýy qajet. Nege deseńiz úsh ishektegi pernelerdi basý, notalyq dáldikpen alý, úsh daýysty únder shyǵarý oryndaýshyǵa jyldar boıy daıyndyqty qajet etedi. Naqtylap aıtqanda dombyra úninde úsh daýys estiledi. Qatarlas estiletin sol úsh úndi kórkemdik sıpatpen tyńdaýshy qulaǵyna jetkize bilý qajet. Oryndaýshy óz sheberligi arqyly, alma qaǵys, ilme qaǵys, kezekteı qaǵys, dara qaǵys, tizbekteı qaǵystary arqyly úsh ishekten úsh túrli kúı saryndaryn shyǵarady. Teris buraýdaǵy ishekterdi basý jáne qatarlasqan oń buraý ishekterin basý arqyly, oryndaýshy oryndalatyn kúıdiń adam qulaǵyn shymyrlatar minezin aıshyqtaıdy. Kúıdiń aǵyndylyǵyn, baıaýlyǵyn, sabyrlylyǵyn, qatqyldyǵy men náziktiligin aıqyndaý oryndaýshynyń sheberligine baılanysty bolmaq. Oryndaýshy qolynyń qaǵysymen, saýsaqtarynyń júrdektigimen adamnyń jan tebirenisin, jetkizedi. Osy turǵydyn alǵanda Nurgúldiń qoly nyq ornalasqan, saýsaqtary áldi alymdy, et jeńdi, perne basysy anyq. Osyndaı qasıetteri arqyly ol kúılerdiń qaı notasynyń únin shyǵarsa da nyq saýsaqtarymen, anyqtap, kúı dybystarynyń únderi dirilin ádemilep (vyıbraııasy) jetkize alady. Tyńdaýshy kóńiline jan shýaǵynyń jylylyǵyn syılap, qolyndaǵy dombyrasynyń únimen yntyqtyryp, súısindire biledi. Jaǵymdy kúı úni tyńdaýshy qulaǵyn shymyrlatyp janyn terbetedi. Onyń kúı oryndaýshylyǵyndaǵy ekinshi bir ereksheligi – kúı bitimindegi teris jáne oń buraýlarda qatarlasa damyp, órbıtin «terııa», «kvarta», «kvınta», akordtaryn alǵanda, salaly saýsaqtary órnek toqyǵandaı náziktikpen erkin meńgere alatyndyǵy jáne kúıdiń qulaqqa estilý dybystaryn barynsha taza jetkizýi tańdandyrady. Nurgúl dombyrasy eskilikti saryndar arqyly, ejelgi tarıhymyzdyń ótkendegisin, qýanysh-kúıinishin jetkize alatyn qasıetke ıe. Ol dombyrany qolyna alǵannan-aq, dombyra onyń egizdiń syńaryndaı keıpke aınalady. Dombyra men Nurgúl ekeýi bir beınege enedi. Naqtylap aıtqanda Nurgúl dombyraǵa – dombyra Nurgúlge aınalady.
«Qyz muńy» tárizdi kúı oryndalǵanda Nurgúldiń saýsaqtary taǵdyrdyń talqysyna túsken beıkúná jannyń aıanyshty beınesin ǵana sýrettep qoımaıdy, sol qyzdyń úni, zary arqyly halqymyzdyń ótkendegi basynan ótkizgen qaıǵy qasiretin, jaýgershilik zamandardaǵy azapty qınalysyn, adamnyń bolashaqqa degen úmitin, senimin, armanyn kúı qudireti arqyly jetkizip beıneleıdi. Nurgúl bir ǵana taqyryp aınalasynda qalyp qoımaıdy, onyń basty oryndaýshylyq ereksheligi-oryndaıtyn kúıleriniń taqyrybynyń mazmundylyǵynda, jeke adam taǵdyryn sýretteı otyryp, odan da asyryp, adam taǵdyrynyń qıyn da qyzyqty jolyn, búkil halyq taǵdyrymen baılanystyra alatyndyǵynda. Nurgúl oryndaǵan kúıleri arqyly qazaqtyń búginge deıingi estilmeı, aıtylmaı júrgen úsh ishekti dombyradaǵy oryndaýshylyq dástúrdi joǵaltpaı halyqqa jetkizip otyr. Onyń kúılerinde ejelgi ata-babalar jolynyń tarıhy, dala mádenıeti, jaýgershilik zaman, beıbit ómir, ananyń aıaly alaqany, bala kúlkisi, jylqyshy jigit qýanyshy, qyz sholpysynyń syńǵyry tárizdi turmystyq bolmysymyzdyń bebeý qaqqan sazdy únderi estiledi.
«Qabanbaı» atty batyrlyqtyń úlgisin kórsetken, jeńis kúıin oryndaǵanda Nurgúldiń dombyrasy, qazaq dalasyn qorǵaýǵa, el birligin saqtaýǵa dabyl qaǵyp uran shaqyrady. Soǵysqa túsken qalyń halyqtyń, eki jaqtyń da sarbazdarynyń aıqasqandaǵy naızalary men qylyshtarynyń jarqyly, at dúbiri halyq úniniń kúńirenisi, jeńiske jetelegen dabyldyń jańǵyryǵy, kúı yrǵaǵymen aıqyn sýretteledi. Mine, daraboz Qabanbaı alǵa shyqty. Jaýdy oısyrata jeńdi. Halyqtyń rýhy kóterildi. Halyq kúńirenisi – halyq qýanyshyna aınaldy. Nurgúl oryndaǵan kúıden jeńiske jetý jolyndaǵy qazaqtyń osyndaı batyrlyq rýhy sharyqtaıdy. Úsh ishekten shyqqan «Qabanbaı» atty kúıdiń yrǵaǵy birde shabysqa basyp, birde jeldirtip, endi birde jorǵa yrǵaqtarmen tek alǵa umtylyp otyrady. Nurgúldiń kúıi jeldirmelep, údeı túsedi. Kúı yrǵaǵyna berilgeni sonshalyqty, kúıdiń shyrqaý bıigindegi kýlmınaııalyq shegine jetkende qolyn barynsha silteı, tós keýdesi sozyńqylana, aınalasyndaǵy qazaǵyna qaraǵandaı, qazaǵym, jeńdik, jeńiske jettik, degendeı moınyn soza qazaq dalasyna jar salǵandaı júrdek kúı yrǵaǵymen jeńis rýhyn jetkizedi. Nurgúldiń ózi sol Qabanbaı joryǵynyń ishinde júrgendeı aq, qazaq sarbazynyń sapynda jaýmen aıqasqandaı keıipte, at ústinde saýyt kıgen batyr qyzdyń beınesine enip, jigerlendirgendeı uran shaqyrǵandaı áser týdyrady. Nurgúldiń kúı tartysy sheberlik bıiginen tanylady. Ótkir kózi kógildir aspanda qalyqtaǵan, qııadan shalǵysh búrkitteı, aınalasyna alystan barlap karaıdy. Alystaǵyny shalyp, kóńilge túıip áreket jasaıdy. Sol áreketi kúı bolyp tógilip, kúı mazmunyn sýretteýde birde baıaýlaı, birde shalqyta, birde tógilte endi birde lırıkaǵa boı uryp, mahabbat derti sezimimen, endi birde kúlimdegen kúndeı, san túrli yrǵaqty dybystarmen dombyrasyn kúmbirlete de, kúńirentip jetkizedi. Nurgúldiń bar bitimi kúıge aınalyp, perishte kóńil aq beınesi aldyndaǵy tyńdaýshyǵa jan jylýyn syılaıdy. Qulaǵynnyń quryshyn qandyryp, jan sezimińdi terbetip, armandarǵa jeteleıtin kúıge túsiredi.
Nurgúl eki ishekti dombyrada da kúıler oryndaıtyn ekiniń biri retinde tanylǵan talant ıesi bolsa, al úsh ishekti dombyrany óz dárejesinde oryndaýshy ázirshe dara tulǵa.
Qazaq áıel zatynyń úsh ishekti dombyradaǵy alǵashqy oryndaýshysy. Sondyqtan qazaq mýzyka mádenıetinde Nurgúl shyǵarmashylyǵy erekshe oryn alady dep sanaımyn. Zamanynda Qurmanǵazyny kózi kórip, bata alǵan Dına Nurpeıisova anamyzdaı, Nurgúl de birtýar aqyn, ánshi hám dombyrashy Shákir Ábenovtan bata alyp úsh ishektegi dombyrashylyq ónerdi jalǵastyrýshy. Atap aıtar bolsaq Sháker Ábenov Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaev ınaýgýraııasynda aq batasyn bergen abyz. Abyz atanyń Nurgúlge de aq batasyn berýi osy parallelmen salystyrǵanda tegin emes. Allanyń nury jaýyp – uzaǵynan súıindirsin, deımiz.
Aldynda atap ótkenimizdeı Nurgil shyǵarmashylyǵynyń ekinshi bir kóringen tusy – onyń ustazdyǵy. Nurgúl balaýsa balalar men jas jetkinshekterdi dombyrashylyq ónerge tárbıeleıdi. Dál osy kúnderi Nurgúl Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııa janynan qurylǵan eksperımenttik mektep stýdııasynda jáne Almatydaǵy Glıer atyndaǵy qalalyq mýzyka mektebinde dombyra páninen dáris berip júr. Bastaýysh mýzykalyq bilim berý salasyndaǵy Nurgúl qyzmetin qatardaǵy ustaz retinde aıta salýǵa bolar edi, alaıda onyń ustazdyq jolyndaǵy tabystaryna, jetistikterine qarap, eńbekqor ustazdyǵyn atap ótý qajet dep esepteımin.
Nurgúl Almaty qalalyq mýzyka mektepterindegi ustazdar arasynan ozyp shyǵyp aıtarlyqtaı tabystarǵa jetti. Sabaq berý kestesine Nurgúl mýzykalyq bilimniń ádistemelik júıesin engizdi.Ol óziniń jasaǵan ádistemelik júıesi boıynsha, dombyra úırenemin degen oqýshy áýeli dombyra qurylysyn, neden, qalaı jasalatyndyǵyn bilýge tısti ekendigin. Atap aıtqanda dombyranyń shanaǵy, moıny, saǵasy, beti, tıegi tárizdi ataýlarynyń túsinigin oıǵa qondyrýdy basty mindet retinde usyndy. Nurgúldiń ádistemelik oqytý júıesiniń eń basty erekshelikterdiń biri onyń oqý baǵdarlamasynda balalardy dombyraǵa úıretýmen shektelip qalmaıdy. Dombyramen qatar qyl qobyz, sazsyrnaı, jetigen, sherter, shańqobyz, asataıaq jáne basqadaı da qazaqtyń kóne mýzykalyq aspaptarymen jaqyn tanystyrady. Tanystyryp qana qoımaı Nurgúl kóne aspaptardy oryndaýǵa úıretedi de. Qazaqtyń halyq kompozıtorlary týraly málimet beretin dáris beredi. Oqýshy osylardy boıǵa sińirgen soń ǵana úırenetin kúıdiń mýzykalyq astaryn, túpki mazmunyn tez qabyldaıdy. Nurgúldiń oqytý ádisi boıynsha oqýshy bala kúı úırenýdi bastamas buryn áýeli osyndaı alǵashqy qajetti bilimmen qarýlanýy tıis bolady. Osylardy sabaq kestesine engizip balalardyń oı órisin jetildirip, onyń keńeıýine jol ashady. Al ónerge qushtar oǵan alǵash talpynǵan oqýshy osydan keıin dombyra úırenýge, dombyrashy bolýǵa, erekshe talpynys jasap, mashyqtana bastaıdy. Mine Nurgúldiń mýzyka mektebindegi ádistemelik sabaq oqytý júıesiniń máni osyndaı.
Nurgúldiń ádistemelik tásili Almaty qalalyq mýzyka mektepterindegi bilim berý dombyraǵa úıretý barysynda óz jemisin berdi. Osynyń kýási retinde – Nurgúldiń jeke oryndaýdaǵy dombyrashy, qyl qobyzshy, jetigenshi shákirtteri Almaty qalalyq, aımaqtyq, qala berdi, respýblıkalyq mektep oqýshylary arasyndaǵy baıqaýlarda Bas júldegerler atanýymen dáleldenedi.
Nurgúldiń oqytý tájirıbesinde basty jetistiginiń biri – ol uıymdastyrǵan «Arnaý» folklorlyq ansambli. Ansambl músheleri birinshi synyptan toǵyzynshy synypqa deıingi aralyqtaǵy Nurgúldiń shákirtteri. Nurgúl ansambldiń aldyńǵy qatardaǵy orta tusyna jetigendegi oryndaýshyny jáne qyl qobyzdaǵy oryndaýshyny ornalastyrǵan. Ansambildiń oń jaq jáne sol jaq qanattarynda árqaısysy bes oqýshydan dombyrashylar ornalastyrylǵan. Al urmaly aspap sanalatyn dabyl, syldyrmaqty asataıaq, jáne tilsheli shańqobyz aspaby ansambldiń ekinshi qatarynyń orta tusynda ornalasqan. Ansambldiń negizgi aspabtary dombyra. Ortadaǵy qyl qobyz ben jetigen sozylmaly kóne de kórkem áýenderimen dombyra únin árlendiredi jáne aıshyqtaıdy. Ekinshi qatarda ornalasqan shańqobyz úni dala tabıǵatynyń kórinisin jetkizedi. Al urmaly dabyl men syldyrmaqty asataıaq kúı yrǵaqtaryn aıshyqtaýda erekshe áserlendiredi. Oryndalatyn kúı tyńdaýshy qulaǵyna shalqyp ta, qalqyp ta estiledi. Mine, ansambl úndestigin Nurgúl osyndaı erekshelikter arqyly jetkize bilgen. Munyń ózi ansamblde oryndalatyn kúılerdiń kórkemdigin arttyrǵan. Qulaqqa estilý áserliligin taba bilgen. Sóıtip tyńdarmandarǵa áýezdi áýen estirtip, kórermenderdi rıza etip súısindire bilgen. El qulaǵyna shalynǵan.
Nurgúl uıymdastyrǵan folklorlyq «Arnaý» ansambli, ánder men kúılerden jaqsy konerttik baǵdarlama jasap, Almaty qalalyq jáne Respýblıkalyq oryndaýshylar konkýrsyna qatysyp Bas júldelerdi birneshe ret jeńip aldy. Tipti 2010 jyly Bolgarııada ótken Búkildúnıejúzilik oryndaýshy balalar konkýrsyna da qatysyp Bas júldeni jeńip alyp keldi. Ústimizdegi 2011 jyly, jaqynda ǵana maýsym aıynda Túrkııada ótken halyqaralyq baıqaýǵa qatysyp Nurgúldiń «Arnaý» ulttyq-folklorlyq ansambli álem boıynsha taǵy da birinshi oryndy ıelenip qaıtty. Osy jetistiktiń bári sóz joq ustazdyń oqýshy balalarmen jumys jasaýdaǵy qajymaı-talmaı etken eńbegi jáne balalardy mýzykalyq bilimge tárbıedeýdegi ýaqyt talap etip otyrǵan ınnovaııalyq jańashyldyqqa súıenip durys jolǵa qoıa bilgendigi arqasynda edi. Respýblıka kóleminde kózge túsken Nurgúldiń mýzykalyq mekteptegi ádistemelik oqý úlgisi, basqa mektepterge de úlgi-ónege bolýǵa laıyqty. Nurgúl boıyndaǵy úshinshi qasıet - el murasyn saqtaýdaǵy zertteýshiligi.
Nurgúl úsh ishekti dombyra degen mýzykalyq aspaptyń bar ekenin aıtyp, qazaqtyń dástúrli mýzykasynyń bir tarmaǵy ekenin tanytyp, kúılerdiń notalaryn jınap, toptastyryp, zerttep oqýshy qaýymǵa kitap retinde usynyp otyr. Basynda atap ótkenimdeı bul qazaq mýzyka mádenıetindegi úsh ishekti dombyraǵa arnalǵan alǵashqy, tuńǵysh kitap bolmaq. Sondyqtan Nurgúl eńbeginiń salmaǵy da, máni de erekshe. Búginde Nurgúl úsh ishekti dombyraǵa arnalǵan kúılerdi radıo men teledıdar efırlenrinde oryndap jáne baspasóz betterinde jazyp, jurtshylyqqa usynyp, ony el ıgiligine aınaldyrý jolynda eńbek etýde.
Al, úsh ishekti dombyradaǵy kúılerdiń halyqqa jetýi jaıly aıtar bolsaq, áýeli sóz joq osy joldardyń avtory oryndaǵan kúıler atalady. Sondyqtan da jyldar boıǵy qajymaı-talmaı atqarǵan eńbegimdi, osy oraıda aıta ketýdi de jón sanadym.
Ótken ǵasyrdyń 1960–70 jyldary aýyl aqsaqaldarynan estigen qysqa kúı saryndaryn jyldar boıy óńdeı júrip kúılerge aınaldyrdym. Naqtylaı aıtqanda joqtan bar jasadym. Jańǵyrttym. Qaıtadan tirilttim. Qulaǵymda úıirilip júrgen saryndardy mazmunyna saı kádimgi kúıge aınaldyryp, ataýlaryn alǵash atap qoıyp edim. Naqtylaı aıtqanda úsh ishekti dombyraǵa arnalǵan halyqtyq saryndardy mazmunyna saı, laıyqtap óńdep endigi jerde kúı formasyna aınaldyryp «Oı tolǵaýy», «Jorǵa aıý», «Qyz muńy», «Qabanbaı» dep at qoıyp halyq nazaryna usyndym. Nurǵalıdyń saryny delinetin qysqa áýendik taktydan turatyn saryndy Nurǵalıdyń «Kók qarshyǵa» kúıi dep, ony da jyldar boıy oryndaı júrip kúı retinde jetildirdim. Osylaısha halqyma jetkizdim. Bul kúılerdi oryndap júrgen jas mýzykanttar osy kúnderi Jarqyn óńdep jetkizgen kúıler dep aıtyp ta júr. Bul meniń «Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin, shekpen jaýyp ózine qaıtaramyn», dep Muqaǵalı Maqataev aıtqandaı úsh ishekti dombyrada, ózim shyǵarǵan kúılerdi halqyma qaıtarǵanym, halyq ıgiligine aınaldyrǵanym boldy. Keıingi kezderi úsh ishekti dombyrada oryndaýdyń oryndaýshylyq sheberligin qajet etetin «Taskesken», «Dúnıe kezek», «Abyralydaǵy ata zary», degen kúılerdi shyǵardym. Men shyǵarǵan kúılerdi jáne men óńdegen kúılerdiń bárin de áıgili shertershi, Qurmanǵazy atyndaǵy dástúrli oryndaýshylar konkýrsynyń laýreaty Aıbol Qudaıbergenov notaǵa túsirdi. Ol kúıler toptamasy Nurgúldiń kitabyna endi.
Árıne el ishinde menen de buryn úsh ishekti dombyrada oryndaýshylar boldy, onyń ar jaǵynda Abaı, Shákárim, Shákir Ábenov kúıleri de bar. Alaıda ótken ǵasyrdyń 1968 jyldarynan bastap úsh ishekti dombyra kúılerin damyta bastaǵanymdy oılasam, Qazaq radıosynan nemese teledıdar ekranynan menen buryn kúıler oryndap efırden bergen birde-bir adam bolǵan joq. Kúılerimdi tyńdap qatarlas ósken 60-shy jyldardaǵy zamandas býyn ókilderi men jaıly jaqsy biledi. Úsh ishekti dombyrada kúıler oryndaǵanym, alǵash nasıhattaǵanym, elge tanylǵanym, jalpylaı aıtqanda jańǵyrtýǵa sebepker bolǵanymdy, qazaq mýzyka mádenıetine qosqan úlesim dep bilemin. Bul týraly aldynda atap ótkenimdeı jaryqqa shyqqan “Qazaqstan Ulttyq Enıklopedııasynda” jazylǵan.
Úsh ishekti dombyra eskiniń sarqynshaǵy, bul qazaqtyki emes degen synı maǵnadaǵy sózderdi talaı estidim. Túrli konertterge qatysyp, úsh ishekti dombyrany elge tanytýyma, ony oınaýyma ashyq túrde kedergi keltirgender de boldy. Alaıda úsh ishekti dombyranyń asyl jádigerimiz ekenin, halqymyzdyń mýzykalyq murasy ekenin tanytýda, halqyma usynǵan kúılerim arqyly, 40 jyl boıy radıodan, teledıdardan oryndaýyma, dáleldeýime týra keldi. Osy eńbektiń arqasynda bul aspapta oryndalǵan shyǵarmalardy halyq óte jyly qabyldaıtyn boldy, sóıtip qyzǵanysh týǵyzyp, kórealmaýshylyqqa salynǵandardyń kedergisin buzyp, dáleldep shyqtym. Jastyqtyń jalynymen bastap, alpystyń asýynan asqanǵa deıingi aralyqtaǵy ómirimniń jemisi retindegi jetistikterimdi batyl aıtyp otyrǵanym da sondyqtan. Qazaqtyń úsh ishekti dombyrasynyń keńinen qanat jaıýyna úles qosqanym, jańǵyrtqanym barsha jurtqa aıan.
Abaı atamyzdyń «Maı túni» jáne «Torjorǵa» degen kúıin bizge jetkizgen Ǵaısa Sarmurzın degen aqsaqal boldy. Ol kezderi úsh ishekti dombyra mýzykalyq ortada múldem atalynbaıtyn. Meniń 1968 jyldan bastap úsh ishekti dombyrany nasıhattaı bastaǵanymdy Ǵaısa Sarmurzın estise kerek, aq saqaldy qarııa basymen meni izdep kelip, áýelgi qýanyshty jańalyǵyn maǵan jetkizdi. Abaı kúılerin oryndaǵan adam eki ishekti dombyramen oryndap qaldyrǵan eken. Ǵaısa aǵaǵa eki ishekti dombyradaǵy kúılerdi notalyq úlgige túsirý ataqty kúıshi, hám zertteýshi Ýálı Bekenovtyń qolynan keletindigin aıtyp, Ýálı aǵamyzǵa jol siltedim. Sonymen Ýálı Bekenov aǵamyz Abaıdyń eki kúıin notaǵa túsirgen bolatyn. Al Shákárimniń «Boztorǵaı» kúıi bolǵandyǵy jóninde el ishinde naqtyly derekter bar. («Shákárim. Enıklopedııa», Semeı 2008 jyl, 176 bet)
Abaıdyń joǵaryda atalǵan «Maı túni» jáne «Torjorǵa» kúılerin jáne sonymen qatar Sháker Ábenovtyń «Shyńǵystaý saǵynyshy», «Zar zaman», «Saǵynysh» kúılerin oryndaı otyryp Nurgúl úsh ishekti dombyraǵa ózi óńdep jınaǵyna engizgeli otyr.
Sháker atamyzdyń ómiriniń aıtarlyqtaı kezeńi jala jabý naýqanymen tuspa-tus kelip, túrmede, abaqtyda ótkeni belgili. Nurgúldiń oryndaýynda atalǵan úsh kúı, jazyqsyz japa shekkendegi Sháker atanyń kúıinishi, qaıǵy-sheri, tar qapastaǵy qınalysy men saǵynyshy muńdy áýender saryny arqyly órbıdi. Kúılerdiń mazmuny adam qulaǵyn shymyrlatatyn sazdy úndermen, fálsapalyq tereń oılarǵa jeteleýmen aıshyqtalady. Shákerdiń oı túıini shertpe qaǵystar arqyly órbı otyryp birde namysynyń qorlanǵany, birde qusaǵa býlyqqany tárizdi sátteri sýretteledi. Endi birde Shyńǵystaýdyń yzǵarly da alaı-dúleı soqqan daýyldy borany, túnergen dala kórinisteri kúıdiń kýlmınaııalyq shyryqtatý sheginde, kúı qaǵystaryn údetý arqyly sýretteledi. Qatygezdiktiń qurbany bolǵan adam taǵdyrynyń bostandyqqa umtylýy, armandy ańsaýy Nurgúl oryndaýynda anyq seziledi. Osy kúı saryndaryn Nurgúl bir estigennen aq Sháker ataǵa qaıtadan oryndap bergende, abyz atanyń súısingeni sonshalyqty, mańdaıynan ıskep, qolyndaǵy dombyrasyn syılaǵan eken.
Nurgúl aldaǵy ýaqytta, bolashaq shákirtterge arnap úsh ishekti dombyrada oınap úırenýdiń metodıkalyq oqý quraly retindegi kelesi kitabyn da daıyndaý ústinde. Onda: úsh ishekti dombyrada oryndaýdyń mýzykalyq erekshelikterin kórsetýmen qatar metodıkalyq oqý úlgisin jáne oń qol men sol qoldyń oınaý tásilderin, pernedegi saýsaq qoıý erejelerin kórsetedi. Úsh ishekti dombyrada kúı oryndaýshy qalaı otyrý kerek, dombyrany qalaı ustaý qajet ekendigin de ashyp kórsetetin bolady. Eń Nurgúl daıyndaǵan «Úsh ishekti dombyraǵa arnalǵan kúıler» jınaǵy — bul qazaq mýzyka tarıhyndaǵy alǵashqy tuńǵysh eńbek, tuńǵysh kitap ekenin oqýshy qaýymǵa aıtqym keledi. Naqtylaı aıtqanda úsh ishektegi dombyrada oryndalatyn kúılerdiń notalyq jınaǵyn alǵash ret jaryqqa shyǵarý — dástúrli mýzykamyzǵa qosqan eleýli úlesi bolyp tabylady. Bul jetistik qajymaı-talmaı júrip izdengendegi eńbeginiń jemisi bolmaq. Nurgúlge dombyrany bir ǵasyrdyń kýágeri bolǵan aqyn Shákir Ábenov syılaǵan. Bul dombyrada Yrǵyzbaı, Qunanbaı, Abaı, Shákárim, Sháker Ábenov zamanynyń qasıetti kóne úni bar. Sonysymen qasıetti. Sháker ata Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa bata bergende, sol tusta sondaı batany Shyńǵystaý óńirinde júrgen qarshadaı Nurgúl qyzdyń ónerine súısinip, úlken úmit kútip, oǵan da bata bergen ǵoı. Sondaǵy Sháker atanyń «Uzaǵynan súıindirsin» degen aq batasy Nuraǵasy sekildi Nurgúlge de qonýyn tileımin. Shákerden bata alǵan erekshe shákirtti men de ózime shákirt sanap aq jol tileımin!
Jarqyn Shákárim
Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri,
«Qurmet» ordeniniń ıegeri,
Qazaqstan Jazýshylary odaǵynyń múshesi
