Qaraqat Ábildına, ánshi: Toıǵa qarap kún keshken ánshi emespin…

- Astana turǵyny atan­dyńyz­dar. Birer kún boldy elimizdiń bas qalasy, altyn ordasy As­tananyń týǵan kúni toılanyp jatyr. Tek bir ókinishtisi, osy úl­ken merekede elimizdiń óner adam­dary, kúmis kómeı, jeztańdaı án­shileri at­saly­syp, shahardy ánmen terbeıdi degenge kóńilimde kúdik bar. Nege deseńiz, kóshe to­ly ilin­gen jarna­malarda kileń sheteldik ánshilerdi ǵana baıqa­dym. Teledı­dar, radıo bári «shetelden myna­daı-mynadaı juldyz­dar keledi. Toıdyń kórigin qyz­dyrady» dep qaqsaý ústinde. Al otandyq óner jul­dyzdaryn eske alyp, aıtyp jatqanyn estı qoı­madyq. Sol kó­she boılap ilin­gen jarnama taqta­larynyń ara­synan qazaq óneri úshin ózindik orny bar sizdi esh jer­den kóre al­madyq. Úlken merekege shaqyrý bolmady ma, ne sebep? Nege Asta­namyz óz jul­dyzdary­myz­dy ógeısi­tip otyr?
- Astananyń týǵan kúni osy shahardyń árbir turǵyny úshin úlken mereke. Men úshin de, me­niń otbasym úshin de sondaı. Sa­ry­arqa­nyń qaq tórinde, kú­nnen-kún­ge kórkeıip kele jatqan bas qalamyz bárimizdiń maqtany­shymyz. Alaıda ózińiz aıtqandaı Astananyń týǵan kún merkesinde otandyq óner adamdary, sonyń ishinde ánshiler qaýymy syrt qalyp jatady. Ózińiz baıqaǵan bolarsyz, jalpy qala kúnine arnalǵan baǵdarlamalarǵa kóz júgirtip qaraıtyn bolsaq, ádet­tegideı shetel ánshileriniń úlesi basym. Endi «qonaǵyn qudaıyn­daı syılaǵan» halyqpyz ǵoı, Alla nıetimizge bersin!

Ózime keletin bolsam, siz baı­qaǵandaı bizge eshqandaı sha­qy­rý túsken joq. Oǵan ókinip, muńaıyp jatqan men emes. Árı­ne, merekege ózimshe daıarla­nyp jatyrmyn. Qalaı aıtsaq ta bas qalamyzdyń basty merekesi ǵoı…
- Qalaı desek te, ázirge Astana ónerdiń, án-kúıdiń ordasy emes. Sondyqtan eki kúnniń birin­de ándetip, toılatyp jatatyn, berekeli-merekeli meken — Al­ma­tydan ketip, ónerden sálde bol­sa, qol úzip qalǵan joqsyzdar ma?
- Árıne, Astana shahary ózi­ńiz aıtqandaı óner ordasyna aı­nala qoıǵan joq. Ol úshin bir­shama ýaqyt kerek ekeni aqıqat. Biraq qol qýsyryp otyrmaı, tirlik jasaımyn, Alla bergen talantymdy, ónerimdi órkende­te­min degen janǵa bul jerde bar­lyq jaǵdaı bar. Sodan bolar ónerden alystap kettik, shet qaldyq dep aıtý artyq bolar. Sha­harda túrli sharalar, mere­ke­ler ótip jatady. Olardan syrt qalmaı qatysyp, bar múmkin­di­gimizdi kórsetip ja­tyrmyz. Asta­nada turǵanymyzǵa tórt jyldaı boldy, osy ýaqyt aralyǵynda aýyz toltyryp aıta­tyndaı biraz jumys atqardyq. Taratyp aıtar bolsaq, búldir­shin­derimizge ult­tyq ónerimizdi dá­ripteý maqsatyn­da ashylǵan «Qa­raqat» mektep stý­dııasy óz ju­my­syn nátıjeli da­­mytý ústinde. Sondaı-aq tuń­ǵysh qazaqsha sóı­lep, án salatyn «Balbala» kom­panııasynyń ju­mysy qarqyndy damýda. Shyǵar­mashylyǵymyzǵa keletin bolsaq, Astanadaǵy Qa­zaq­stan konert zalynda men jáne «Ulytaý» toby­nyń sahnadaǵy on jyldyǵyn úl­ken konertpen atap óttik. Ja­qynda ǵana Franııa elinde ult­tyq arnanyń uıymdas­tyrýy­men ótken «Namys doda» saıy­syna qatysyp, bes memleket ishi­nen I oryndy ıelenip, jeńispen oraldyq. Sondaı-aq Danııa elin­de ótken qazaq quryl­taıyna qa­ty­­syp, Eýropada týyp-ósken qan­­das­­tarymyzben qaýy­shyp qaıt­­­tyq. Ótken maýsym aı­ynda shá­­kirt­te­rim­men birge eki beı­nebaıan túsir­dik.
Jaqsy-jaqsy ánder jazylyp jatyr. Bos qarap otyr­ǵan jaǵ­daıy­myz joq.
- Dástúrli ánderdi de, estra­da­lyq ánderdi de qatar oryndap júr­gen jansyz. Qandaı án aıtpańyz, tyń­darmannyń ystyq yqylasyna bólenip júrsiz. Jalpy, sizge qaı­sysy jaqyn, qazaqy qara dombyra ma, álde estrada ma?
- Ánshi Qaraqat degende kórermenniń kóz aldyna ulttyq naqyshta kıingen, qazaqy bolmys­taǵy, jyly júzdi, ásem ezý tart­qan, qazaqsha án aıtatyn ıbaly-ınabatty qyz elesteri haq. Ulttyq kıim kııý, óz ultymnyń zergerlik buıymdaryn taǵyný, jalpy qazaq qyzy, esik kórgen tárbıeli qazaq kelininiń obrazy meniń janyma tán. Ózimdi óte jaqsy sezinemin.
- Dombyram júregimmen úndes ediń,
Senimen syrlasymdaı tildese­min,
Babamnan qalǵan mura sen bolmasań,
Ónerdiń ne ekenin bilmes edim, -
dep aqıyq aqyn Muqaǵalı aıtpaqshy, men ónerdegi jolymdy qolyma qazaqtyń qasıetti domby­rasyn alýdan bastadym. Ónerge qolyma dombyra ustap keldim. Sodan bolar dombyramen aıtyla­tyn ulttyq ánder, dástúrli ánder, halyq ánderi meniń janyma óte jaqyn, ystyq. Al estradaǵa kele­tin bolsaq, ony tanylý quraly retinde qaraımyn. Tal boıymdaǵy ánshilik qasıetti tanytý úshin ja­rym, prodıýserim Qydyráli me­ni estradaǵa alyp keldi. Óıtkeni osy janr arqyly halyqqa tanylý óte ońaı. Sebebi dombyramen aıtyla­tyn terme, dástúrli ánderdi ekiniń biri tyńdaı bermeıtini belgili. Estradaǵy qadamym sátti boldy. Jurt tanydy. Ózimdi ánshi retinde moıyndata aldym. «Eshkim es­tar­da seniń teńiń emes, dombyrańdy qushaqtap júre ber» dep aıtyp kórgen joq. Soǵan qaraǵanda kó­rermenniń, tyńdarmannyń kóńi­li­nen shyǵa bildim ǵoı dep oılaı­myn. Qalaı desek te, estradamen qosylyp án aıtý búgingi kúnniń talaby ǵoı. Biraq qaı janrda án aıtpaıyn, osy qarǵa tamyrly qa­zaǵymnyń jaqsy jaǵyn kórset­sem, ultymnyń ónerin, tilin da­mytýǵa atsalyssam degen oı tu­­ra­­dy. Sol maqsatta sahnada j­úr­­min dep aıta alamyn. Eki sa­lany da bólip-jaryp, «biri jaq­sy, ekinshisi nashar» dep aıta almaımyn. Bular bir-birin to­­lyq­tyryp oty­ratyn dúnıe ǵoı. Qaı jerde, qaı qalada konert bermeıin, dom­by­ramdy ala júre­min. Óıtkeni dás­túrli ánderdi tyńdaıtyn jandar joq dep aıta almaımyn. Menińshe, estrada ýa­qyt­sha dúnıe. Óıtkeni máńgilik jas bolyp qala almaı­syń. Estra­da jastyqty talap ete­di. Al ja­syń kelgen soń, sahnanyń tórinde barabannyń dúńkiline qo­sylyp shoshańdap júrý ersi. Sol kezde dombyramen sahna tórinde dás­túrli án aıtyp turý áldeqaıda ja­rasymdy. Túbi dombyramen qa­latynym belgili.
- «Qaraqat kásibı bilimi bar óner adamy jáne saýatty, máde­nıeti joǵary, tárbıeli ánshi» dep jatady. Rasynda, jurt maq­taǵan­daısyz ba?
- Ananyń, ákeniń hám aýyl­dyń tárbıesin kórip óstik. Úl­kenge qurmet, kishige izet etýdi de sol aýylda júrgende boıǵa sińdi. Uıattyń, ar-namystyń ne ekenin de búldirshin kezimizden bildik. Qa­zaqqa ǵana tán qasıetterdi qa­lyp­tastyrdyq. Jalpy, tárbıeli ot­ba­­synda óstim. Sodan bolar, osy ýaqytqa sheıin «pálensheniń qyzy anadaı eken» degen sekildi sózge qalyp kórgen joqpyz. Áke-she­shemniń atyna kir keltirmedim. 1991 jyly Almatyda daryndy balalarǵa arnalǵan K.Baıseıitova atyndaǵy mýzyka mektebine oqýǵa qabyldanyp, ony qyzyl dıplomǵa bitirip, emtıhansyz konservato­rııa­nyń án bóliminde bilimimdi ushtadym. Aspırantýrasyn jáne oqydym. Qysqasy, ónerge joldan qosylǵan joqpyn. Búginde jurt tanıtyn ánshige aınaldyq. «Ha­lyq aıtsa, qalt aıtpaıdy» degen ǵoı, árdaıym sóılegen sózimnen, júr­gen júrisimnen, istegen isim­nen ózgeler úlgi alsa eken dep oı­laı­myn.
«Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» dep jatady emes pe, bardy bar dese, nesi aıyp!
- Sizdi jurt, turmysy jaqsy, baı ánshilerdiń qataryna jatqy­za­dy. Tabys kózi qaıdan keledi?
- Qudaıǵa shúkir, toılarǵa qa­rap kúnin kórip jatqan ánshiler emespiz. Allanyń bergen yrys-nesibesi jetkilikti. Bizde qarajat jáne turmys máselesinde eshqan­daı problema bolǵan emes. Bárin tek jarym Qydyr tabady. Asy­raýshymyz sol. Oǵan Alla aman­dyǵyn bersin. Toılarǵa barmaı­myz desem, ótirik aıtqanym. Ras, bizdi kórgisi kelip, ánimizdi tyńda­ǵysy kelip shaqyratyndar bar. Biraq bizdiń qalamaqymyz joǵa­ry­laý. Soǵan kelisse, barýǵa bola­dy. Biraq ol biz úshin tabys kózi emes. Máselen ózimniń mektebim jáne ulttyq qýyrshaqtar shyǵa­ra­tyn «Balbala» kompanııamyz bar.
- «Qaraqat» mektep-stýdııa­sy­nyń jumysy qalaı órkendeý­de?
- Ol mektep ashylǵanyna bıyl tórt jyl tolyp otyr. Alǵa­shyn­da otyz shaqty balaǵa ar­nalǵan edi, qazir kóbeıe kele jet­­­­kin­shekterdiń sany júzge jetti. Mundaǵy maqsat asfaltta ósip kele jatqan, tili oryssha shyǵa bastaǵan balalarǵa halyq ánderin úıretip, ulttyq mýzyka aspaptarynda oınatyp, óz ulty­myzǵa qaraı betin burý, ana tilin úıretý edi. Qudaıǵa shúkir, qazir alǵa qoıǵan maqsatymyz oryndala bastady dep aıta alamyn. Máse­len, 10 jyldyq esep berý kon­er­timde sol shákirtterim de sahnaǵa shyqty. Án saldy, mýzykalyq as­paptarda oınady. Kórermen yr­za boldy. Osydan keıin-aq mektepke degen suranys arta tústi. Árıne, oqý tegin emes, aıyna otyz myń tóleıdi. 6-7 jastan bastap alamyz. Arasynda odan da tómen jasta­ǵylar bar. Án-kúıge úıretip qana qoımaımyz, sonyń nátıjesin kór­setý úshin jylyna birneshe kon­ert uıymdastyramyz. Tele­dı­dar kelip túsirip jatady. Jurt kórsin, bilsin. Qandaı ónerli tolqyn jetilip kele jatqanyn. Saıyp kelgendegi maqsatymyz, boıynda Alla bergen erekshe qa­sıeti bar, talapty, talantty bala­larǵa baǵyt-baǵdar berip, úlken sahnaǵa shyǵýyna járdem etý.
- «Balbala» degen qýyrshaq shyǵaryp jatyrsyzdar. Jalpy, ótimi kóńilden shyǵa ma, suranys qalaı bolýda?
- Bul buryn bolmaǵan bıznes­tiń túri bolǵan soń, onyń damyp, jurtqa tanylyp, suranysqa ıe bolýy úshin biraz ýaqyt kerek. Úl­ken qarjy salynýy tıis. Qudaıǵa shúkir deımiz, qazir halyq «Bal-bala» dese, onyń ne ekenin bile bastady. Alpystan asa dúken bar, sony satatyn. Kompanııanyń bo­la­shaǵy zor dep oılaımyn. Nege deseń, óz ana tilimizde sóıleıtin, mýzyka oınaıtyn jalǵyz qýyr­shaq. Búldirshin onymen oınaı otyryp, ana tiliniń qadir-qa­sıe­tin túsinedi, til syndyrady, birge án salady degendeı. Jalpy, bul ıdeologııalyq turǵydan alyp q­a­ra­ǵanda, úlken bir ıgi istiń bas­tamasy dep túsinemin.
- Ekeýińiz de sahna tórinde júr­gen óner adamdarysyzdar. Bas­ta­ryńyz bir qazanǵa syıa ma?
- Bizdiń aramyzda túsinistik bolmasa, bir-birimizge súıeý, qol­daý bolmasa, ónerimizdi baǵalama­saq, onda sahnada júrmes edik. Mi­ne, on jyl boldy biz sahna tórindemiz. Demek ortamyzda túsi­nistik bar. Ony biz ispen dáleldep otyrmyz ǵoı dep oılaımyn. Án de aıtamyz, otbasyn da umytpaı­myz, bala tárbıesine de ne­m­qu­raıdy qaramaımyz. Meni úlken sahnaǵa alyp shyǵyp, ónerimdi tanytqan, sol úshin bar qajyr-qaıratyn aıamaǵan, qashanda súıe­nishim, aqylshym bolǵan jan jarym Qydyráliniń aldynda qaryzdarmyn. Eger ol bolmaǵanda meniń bulaı júrýim múmkin be edi, qaıdam? Men ony ońashada da, úlken sahna tórinde halyq al­dynda da aıtyp júremin. Qydyr úlken júrekti, parasatty azamat. Jaqsy jar, jaqsy áke. Birge júr­gennen kem bolyp jatqan joq­pyz. Sahnada birge án aıt­qanymyz, ózge de juptarǵa áser etti ǵoı dep oılaımyn. Olar da erli-zaıypty bolyp sahnaǵa shyǵyp ánderin aıtyp júr. Bálkim solarǵa bastaý kózi bolǵan Qydyr ekeýimiz bolar­myz.
- Qazir ánshi kóp. «Áý» degenniń bári sahnaǵa shyǵyp ketti emes pe?
- Meıli kóp bolsyn. Buǵan qýanamyn. Esiń de me, 90-jyldary ózimizdiń ánshi qarakózderimizge zar bolyp qalǵanymyz. Sahnamen teledıdardy, radıony uıǵyrlar, tájikter, kárister jaýlap aldy emes pe? Al qazir jaǵdaı túbirimen ózgerdi. Qandaı janrda bolmasyn, qandaı stılde aıtpasyn qazaq­tyń ánin aıtyp, bıin bılep jat­qandarǵa qýaný kerek. Kóp dep aıtýǵa bolmaıdy. Til-kózden saq­tasyn. «Ónerge árkimniń-aq bar talasy» deıdi emes pe?.. Kelsin, aıtsyn, júrsin. Solardyń arasy­nan halyq ózine keregin alady, daryndysyn tańdap tyńdaıdy. Kórermenniń kóńilinen shyǵa almaǵandar ýaqyt ótkizbeı-aq sahnadan ketedi. Ol zańdylyq.
- Sizdi «Eki juldyz», «Saz álemi» sekildi shoýlarǵa shaqyra ma? Nege deseńiz sol baıqaýǵa tús­kenderdiń arasynan sizdi kóre almadyq.
- Talaı márte shaqyrý boldy. Biraq nege ekenin qaıdam, túrli sebepter kıip ketedi de bara almaı qalamyn. Birde bópeli bolyp jatamyn, sondaı-aq basqa qalada, ıaǵnı Astanada turamyn. Sondyq­tan bolar birde-bir ret shaqyr­ǵandaryna bara almadym. Bálkim aldaǵy ýaqytta qatysyp qalýym múmkin…
- Kimdermen aralasasyz? Do­sy­ńyz kim?
- Dosym da, aralasatyn jan­dar da kóp. Bárin tizip shyǵý múm­kin emes. Kimmen bolmasyn, jaqsy syılasamyn. Sálemimiz túzý. Men úshin eń ystyǵy — aýyl­da birge ósken, bir aýany jutyp, maı topyraǵyn birge keship ósken dostar. Solarmen kezdeskende bir jasaryp qalamyn.

---

Suhbattasqan Seısen ÁMIRBEKULY, «Aıqyn».