Qazaqtyń mýzykalyq mádenıetindegi eń kúrdeli óner — kúı. Ol tek aspaptyq saryn ǵana emes, ult minezin aıqyndaıtyn nyshandardyń bárin biriktiretin rýhanı qubylys. Kúıtaný ǵylymynyń búgingi zerttelýi — onyń tarıhyn, shejire-ańyzyn, mektebı ereksheligin, sonymen birge, mýzykalyq shyǵarma retinde teorııalyq turǵydan taldanýyn, dástúrli jáne kásibı oqytý ádisterin hal-qadarynsha qamtyp otyr. Osynyń nátıjesinde kúı men kúıshilik úrdistiń ulttyń rýhanı suranysyn óteı alatyn qazirgi deńgeıi qalyptasty. Ýáj kásibı dombyrashylyqqa qatysty bolǵandyqtan, kúıshilik mekteptiń qalyptasýy men dáýirlik tarıhyna qysqasha toqtala ketken oryndy bolar.
Kúı — óte kóne óner, onyń shyǵarma retinde qalyptasýy ult emes, ulystyq dáýirden bastaý alady. Ulystyq dáýir mádenıeti Saq, Ǵun, Úısin, Qańly zamandarynan syr tartady. Qazirgi ańyz kúılerdiń ishinde sol zamandardan qalǵan týyndylar mynaý edi dep aıtý múmkin emes, al, ádebı muralarymyz saqtalǵan. Mysal retinde Tomırıs týraly ápsanany aıtýǵa bolady. Odan keıingi dáýir Túrik qaǵanaty. Bul kezeńdegi kúılerdiń de deregi joq, bul ádebıetimizde ulystyq oıaný kezeńi dep atalady. Tonykók, Bilge qaǵan, Kúlteginderdiń tasqa qashap jazǵan joryq jyrlary osy kezeń eskertkishteri. Kelesi — Altyn Orda dáýiri, bul kezeńdegi mýzykalyq muramyz — «Aqsaq qulan-Joshy han» kúıiniń taraýlary. Kúıdiń ulttyq dáýiri dep Qazaq handyǵy zamanyn aıta alamyz, bul jyraýlyq dástúrdiń saltanat qurǵan kezi, kúıdiń de ulttyq sıpatqa laıyq aspaptyq shyǵarmaǵa tolyq aınalyp bolǵan kezeńi. Bul kezdegi kúıler -tarıhı kúıler qataryna jatady, munda handyq memlekettiń basynan ótkergen saltanaty men qaıǵysy baıandalady. Asan qaıǵynyń kúıleri, qazaq pen noǵaıdyń aıyrylysqan tragedııasyna shyqqan tolǵaý kúıler, kóne jer-sý attaryna baǵyshtalǵan kúıler osy kezeńniń eskertkishteri. Qazaqtyń kúı óneriniń aıryqsha damyǵan kezeńi HÚIII-HIH ǵasyrlarǵa tıesili. Bul qazaq kúıleriniń aımaqtyq mektepteriniń qalyptasqan, ártúrli kúıshilik úrdisterdiń sherý qurǵan jasampaz dáýreni boldy. Osy kúngi ulanǵaıyr kúı óneriniń barlyq injý-marjany sol kezde túbirlenip týyndady. Keńestik dáýirde dombyra ónerin odan ári kórkeıtýdi kózdep jazba nota oqýy engizilgennen keıin, erkin damyǵan kúı jańa arnaǵa tústi. Al, eski ulttyq kúı mektebiniń qarqyny kerisinshe burynǵydan álsirep ketti. Qazaqtyń kúı óneriniń arnaıy shyǵarma retinde qoǵamdaǵy qozǵaýshy kúsh bolyp eskerilýi erteden bar jáne onyń baǵalaýshysy halyqtyń ózi bolatyn. Eýroentrıstik kózqarastaǵy zertteýlerde jalpyadamzattyq mádenıettiń alǵashqy órkeni antıkalyq dáýirden bastalǵan dep qaralady. Sóıtip, álemdik órkenıettiń jaratýshylaryn Shyǵystan emes kóne Grek jáne Rımnen izdeýdi usynady. Alaıda, ǵylym men mádenıettiń oshaǵy sanalǵan osy eki ımperııanyń rýhanı ómiri Azııamen jáne onyń baıyrǵy oıshyldarymen tyǵyz baılanysta bolǵany aıtyla bermeıdi. «Shyǵys óneri ótkendi kókseý kýltine berik bolǵandyqtan, jańalyqqa umtylýdy úrdis etpegen, sondyqtan Batys elderiniń jasampaz mádenıetimen shendese almaıdy» degen keńes ıdeıasynan týyndaǵan birjaqty pikir ǵylymı ýáj retinde osy kúnge deıin oqýlyqtardan túsken joq (I.A.Bakaeva. Lekıı po ıstorıı mýzykı. KazNAM, 2005. 6-bet). Biraq, shyndyq budan basqasha edi. Azııanyń ejelgi turǵyndary adamzattyń alǵashqy ata-babasy retinde álemdik órkenıetke óz úlesterin molynan qosyp otyrǵan. Sol halyqtardyń qatarynda toǵyz joldyń torabynda-Azııa men Evropanyń rýhanı jáne ekonomıkalyq qaqpasynda ómir súrgen ǵundar, saqtar men túrikterdiń shańyraq ıesi qazaq ulty da álemdik órkenıet kóshine óziniń tóltýma mádenıetimen (ańyz-ertegileri, salt-dástúrlik óleńderi, án-kúıleri) ilesti. Qazaqtyń kóne mádenıeti men ulttyq iliminiń deńgeıi de evropa men azııanyń sol tustardaǵy qol jetkizgen ǵylymynyń deńgeıinen tómen emes edi. Shyǵysta gúldengen qytaı ımperııasymen ıyq tirestirip, óz memleketin ornatqan kóne túrkilerdiń urpaqtary jarty álemdi bılegen Altyn Ordanyń da tutqasy bolǵany shyndyq.
Ótken tarıh týraly, ásirese kóne jáne orta ǵasyrlar týraly sóz bolǵanda ol zamandaǵy memleket isiniń bári qara kúshpen sheshiletin tárizdi oılaý — jańsaqtyq. Ol zamandarda da eldiktiń iri isteri aqyl-parasattyń súzgisinen ótip otyrǵan. Sondyqtan orta ǵasyrlarda dalalyq ımperııalyq memleket quryp, onyń saıası, áleýmettik, zańdyq máselerin sheshe bilgen halyqta ǵylym men mádenıet damymady dep aıtý, onyń ishinde mýzykalyq murasy jutań dep tujyrym jasaý qısynǵa kelmeıdi.
Kez kelgen óner jalqy damymaıdy, kórkemóner: mýzyka, horeografııa, ádebıet, sýret, sáýlet, qolóner sııaqty salalardy qamtıdy, kúı ónerin ádebıet eskertkishterimen qatar damyǵan dep qaraıtyn bolsaq, onda qazaq kúıleriniń tarıhyn da, kúıshilik ónerdiń tarıhyn da saqtar dáýirinen bastaýǵa týra keledi. Saq dáýirinen qalǵan óleń nusqalarynyń bar ekenin túrik, tatar, ózbek, uıǵyr halyqtarynyń ádebıettanýshy ǵalymdary dáleldep bergen. Kóshpelilerdiń ejelgi poezııasy aýyzsha týyp, aýyzeki taralǵanyna daý týmasa kerek. Endeshe, ejelgi poezııamyzdyń belgili mýzykanyń (aspaptyń) súıemelimen aıtylatyny qısyndy. Bul arada qıyndyq sol mýzykanyń búgingi túrin tanymaıtyndyǵymyzda bolyp otyr. Onyń ústine, saq zamanynan qalǵan mýzykalyq mura mynaý dep ataı alatyn kúıler de joq. Degenmen, sol baıyrǵy zamandarda týǵan ańyzdardyń bizge deıin jetýiniń ózi kúı tarıhynyń da sol dáýirden bastalatynyna boljam jasaýymyzǵa múmkindik beredi. Fılolog ǵalym I.Nurahmet «Tomırıs», «Baqtashy Shyraq», «Zarına men Strangııa» sııaqty saq ańyzdaryn taldaı kele: «Bul ańyzdar bizge túpnusqa qalpynda jetken joq. Sondyqtan, ańyzdardyń tildik ereksheligi jaıly sóz qozǵaý óte aýyr… Tipti olardy kóne rım, parsy elderine saq eliniń adamdary taratqan bolýy da yqtımal. Óıtkeni, bular parsylardyń da, grekterdiń de emes, «saqtardyń árýaǵyn asyryp, erligin sýretteıtin ańyzdar» dep jazady. Grek shejiresinde aqyndyǵymen aty qalǵan Anaharsıstiń násili saq bolǵany, onyń bizdiń babamyz ekendigi osy kúni anyq aıtylyp júr. Tomırıs zamanynan eshqandaı saryn saqtalmaǵanymen, Aleksandr Makedonskıı joryǵynan qalǵan «Qos múıizdi Eskendir» kúıi dombyra tarıhynyń tym tereńde jatqanyn kórsetedi. Bul jerde aıtaıyn degen oıymyz-kúı shejiresi, kúı ańyzy, kúı aty qatarly faktorlar kúıdiń hronologııasyn anyqtaýda eskerilý kerek. Mysaly, «Sary ózen» kúıi qaı dáýirde týǵanyna kesim aıtý qıyn, biraq, qytaıdyń batysyndaǵy Sary ózenge (Hýańqy) arnalǵany belgili. Al, túrkilerdiń Sary ózennen (qytaı qoltyǵynan) aıyrylǵan kezi bizdiń zamanymyzdyń III ǵasyry shamasynda edi. Bul kúı ár dáýirde ártúrli shertilgen, ózgergen, jańǵyrǵan bolýy múmkin. Sondyqtan, kúı zertteý úshin atalǵan faktorlardyń barlyǵyna mán berilgeni jón. Kúıdiń sınkrettilik qasıetinen (Á.I.Muhambetovanyń anyqtamasy) ózge, ǵylymı baǵasy soǵan barabar —poetıkalyq tili de kúrdeli másele. Osy kúnge deıin kúı sazynyń notaǵa sátti túsýi — shyǵarmanyń poetıkalyq tiline notalyq tańbanyń sáıkes kelýiniń nátıjesi, nemese kerisinshe. Mýzykalyq shyǵarma áýelde ózin týdyrǵan ulttyń tildik ıntonaııasyna sáıkes paıda bolady, ásirese shyǵystyq dástúrde jekelegen sózge nemese jyr shýmaǵyna yrǵaǵy jatyq áýen shyǵarý jıi kezdesedi. Kúı tili tyńdaýshyǵa meılinshe túsinikti bolýy kerek. Bul arada kúıshiniń oryndaý sheberliginiń de yqpaly kúshti. Qazaq kúıleriniń kóbi poetıkalyq sóılemge qurylǵan, kúıshi jyrdy aspapta jyr jazǵandaı (qaǵazǵa emes) áreketke barǵan, bul ádis saz quraýdyń osy kúnge deıin jalǵasyp kele jatqan tamasha joly bolyp tabylady. Orys folklortanýshysy V.Goshovskıı halyqtyq mýzyka stılderin «mýzykalyq dıalekt» dep ataǵan. Ol mýzykalyq folklordyń dıalektisi ǵasyrlar boıy qalyptasqan halyqtyń oıy degen pikirdi ornyqtyrdy. Qazaq mýzykasyn túrkilik mýzykanyń bir dıalektisi dep qaraıtyn bolsaq, onda onyńsaryny men tildik damý júıesin qatar qaraǵan jón bolmaq. Kúıdik tildik damý júıesi nemese kúı tili degen uǵymdy tarqata aıtsaq, ol halyqtyń tól tilindegi ekpindik, yrǵaqtyq, ólshemdik ıntonaııalardyń mýzykalyq shyǵarmashylyqtaǵy kompozıııalyq beınesi bolyp shyǵady. Kez kelgen kúıdiń sazynda sózdik tirkester bar, sonymen birge, sózderdegi tonıkalyq jáne sıllabıkalyq óleńge tánik býyndar da aıqyn kórinip otyrady. Kúıdi notamen tańbalaýda osy jaıt eskeriletin bolsa kúı jazbasy salasy álbette, mol múmkindikterge qol jetkize alady.
Kez kelgen ulttyń mýzykalyq murasy saralanatyn bolsa, birinshi onyń áýeni (melos) men yrǵaǵyna (rıtm) sodan soń kompozıııasyna nazar aýdarylady. Sebebi shyǵarma áýeli tyńdalady, sodan keıin saralanady. Ulttyq boıaýdy tanytatyn belgi — áýen be, álde yrǵaq pa, negizgi anyqtaýysh faktor qaısysyna tıesili bolýy kerek, bul naǵyz kókeıkesti ári kúrdeli másele. Mysaly, ózbek halqynyń mýzykasynda — yrǵaq belsendiligi áýennen kúshti. Qazaq mýzykasynda áýen belsendiligi yrǵaqtan basymyraq. Budan ózbekte áýen, qazaq mýzykasynda yrǵaq damýy kemshin degen tujyrym jasaýǵa bolmaıdy. Ózbek mýzykasynda yrǵaq kóbinese birkelki, soǵan oraı aýyspaly ólshemder az, qazaq mýzykasynda yrǵaq árkelki, soǵan saı aýyspaly ólshemderi kóbirek. Osy pikirdiń sheshimi poetıkalyq tilde jatyr. Shyǵys shaıyrlarynyń jazba óleńinen úlgi alǵan ózbek poezııasynda býyn sany mádenıeti qatań saqtalady, al, qazaq óleńindegi úlgi býyn sanyna qaramaıdy, arǵy túbiri óleńdik formadan góri jyrǵa tán. Shyǵystyq úlgi qazaq aqyndaryna keıingi on bir býyndy óleń dáýirinen bastap engen, ıaǵnı, aýyz ádebıetimen damyǵan poetıkalyq tildiń býyndyq erkindigi jazba ádebıetpen damyǵan poetıkalyq tilge qaraǵanda kóbirek. Bunyń taǵy bir dáleli -ýsýlmádenıetinen kórinedi. HÚ11 ǵasyrda paıda bolǵan poezııanyń bul úlgisi maqammen óleń oqýǵa baılanysty týǵan, aqyn óz óleńin maqamdap ándetkende býyn ólshemin qatań saqtaıdy, ony jeńildetý maqsatynda doıra, daf, nagora sııaqty urmaly aspaptar qoldanylǵan, ıaǵnı aqyn osy aspaptardyń kómegimen belgili bir yrǵaqty saqtap otyrady. Shyǵystan shyqqan Á. Jámı, Á. Naýaı ǵazaldary osylaı oryndalatyn bolǵan.
«Melosta úsh qasıet bar, olar: sóz, garmonııa, yrǵaq» degen Platonnyń tujyrymy qashanda qunyn joımaıdy. Bul jaǵdaıda melos pen rıtmge qosa (garmonııa negizinen áýenderdiń úılesimin aıqyndaıdy) sózdi de anyqtaýysh etýge týra keledi. Osy úsh anyqtaýysh ulttyq mýzykanyń minezin tolyq asha alýy úshin oǵan tembrdi de qosýymyz kerek. Sonymen melos, rıtm, sóz ben tembrdi qoldana otyryp, qazaqtyń kúı óneriniń sıpatyn taldap kórýge bolady. Dáýirlik sıpattamada ol bylaı óriledi:
1)Kóne dáýirde shyqqan kúılerdiń melodııasy major ladynda qurylady, áýeni bir ǵana mýzykalyq sózdik tirkesten turady, ıaǵnı mýzykalyq sóılem kúrdeli emes, jaı, jalań sóılem, aıtatyn oıy da qarapaıym, jalqy. Al, yrǵaqtyq qańqasy áýenge qaraǵanda birkelki tegeýrindi, qoryta aıtqanda — rıtm melostan belsendi. Buny túsiný úshin alǵashqy qaýymdyq qoǵamda rıtmniń qoldanysy mańyzdy bolǵanyn eske alý jetkilikti. (mysal úshin ańshylyq-saıat kásibine baılanysty shyqqan kúılerdi alýǵa bolady: «Aqsaq qulan», Jorǵa aıý», «Aqsaq qaz», «Bulǵyn-Sýsar», «Aqqý ańyzy», «Shyńyraý», «Aıdahar» t.b.). Tembrlik boıaý jónine kelsek -tonıkalyq qazyqqa baılanǵan adam daýysyndaǵy boıaýlardy (kúrsiný, jylaý, óksý, shyńǵyrý t.b.) ımıtaııa jasaıdy nemese dál qaıtalaýǵa tyrysady.
2)Orta ǵasyr kúılerinde melos pen rıtm belsendiligi teńesedi, ekeýi de aıtylýǵa tıisti oıdyń mazmunyn ashýǵa birige aralasyp, birdeı qyzmet atqaryp otyrady. Bul jerde jańa buraýlardyń shyǵýy da óz áserin bergen bolýy kerek (Asan qaıǵynyń shalys buraýdaǵy «Qarlyǵash» kúıi, tel buraýdaǵy halyq kúıi «Qabanbaı»t.b). Onyń ústine kúıdegi mýzykalyq sóz tirkesteri de kúrdelene túsedi. Tembr jaı ǵana adam daýysyndaǵy lepesterdi qaıtalaýdan shyǵyp, tabıǵattaǵy ártúrli qubylystardy, jan-janýarlardyń qareketterin beıneleı alatyn boıaýlar toptamasyna aınaldy.
3)Qaıta órleý nemese jańa dáýirdegi kúılerde melostyq sóılemniń kóbeıýine baılanysty rıtm belsendiligi báseńdeıdi. Olardyń tepe-teńdigi buzyldy, melos alǵa shyǵyp rıtm soǵan baǵynyshty nemese táýeldi kúıde qalyp qoıdy. Kúıdiń áýendik áserine kóńil kóbirek bólinip, yrǵaq tek qańqalyq (strýktýralyq) mindet atqarýshy bolyp qana qaldy. Bul jerde yrǵaq belsendiligi álsiregenimen, kúıdi oryndaý tásilderiniń kúrdelene bastaǵanyn aıtý jón bolar. Jalpy, shtrıh rıtmdi jasaýshy qural retinde jetekshilik etýden ada. Sebebi, áýenniń ishki yrǵaǵyn shtrıhtan ózge amaldar da týyndatady ǵoı. Osydan keıin qazaq mýzykasynda melos meılinshe damyp, kópólshemdilik pen ımprovızaııalyq áreket alǵa shyǵyp ketti. Nátıjesinde áýeni ǵana emes, mazmuny jaǵynan da kúrdelengen kóptaraýly kúıler paıda boldy. («Alpys eki aqjeleń», «Qyryq býyn qosbasar», «Naýaılar» t.b.)Tembrdiń boıaýlary qalyńdaı tústi, endigi jerde tembr tek dybys qaıtalaýshy qural emes, adamnyń nemese zamananyń tynys-tirshiligine sáıkes kópboıaýly sýretke aınaldy.
4)Osy zamandaǵy kúılerde aldyndaǵy kezeńde meılinshe damyǵan melos pen yrǵaqtyń teńdigi saqtaldy, dástúrli áýenqurastyrýshy taqyryptarǵa akenttik artıkýlıaııa qosyldy, bul orkestr mádenıeti arqyly keldi. Sonymen birge melostyń kóldeneń damýy men qosdaýystylyq ereksheligi evropalyq ıntervaldar erejesine moıynsundy, bul notalaý tájirıbesiniń yqpalynan týyndady. Shektiń sıntetıkalyq jipke aýysýyna baılanysty tembr de ózgeriske tústi. Kúı áýeni ózin týdyrýshy qoǵamnyń jáne ortanyń yqpalymen evropalyq formany qabyldady, tek qana kúıge qatysty damýdyń keńestik jáne jahandyq kezeńderi áýen men yrǵaqtyń jańa beleske kóterilgen túrin týyndatty. Qazirgi kúılerde baıyrǵy melos az, onyń esesine kompozıııalyq jáne garmonııalyq úndestik kóp. Sonyń saldarynan kúıdiń aımaqtyq erekshelikteri men oryndaý mánerleri aralasyp ketti, sıntezdiń jeke tulǵalyq emes ujymdyq dombyrashylyq (orkestr, ansambl) mádenıettiń qalyptasýyna jol ashyldy.
Áýen men yrǵaqqa tembrlik anyqtaýyshty qosa qaraǵanda bolsaq, kómeılik (monǵolsha — hoomeı) býrdon mádenıetin attap óte almaspyz. Aspaptaǵy býrdon kóne kúılerde asa belsendi boldy, orta ǵasyrdaǵy qulaq kúıleriniń molaıýynyń saldarynan býrdon birtindep azaıa bastady, al, qaıta órleý dáýirinde múlde tıyldy dese de bolady. Munyń negizgi sebebi — jańa dybystyq ıntervaldardyń dúnıege kelýi, sonyń arqasynda aspaptyq damýdyń qozǵaýshy kúshteriniń ústemdik qurýy. Bul jaǵdaı kóne buraýlardyń azaıýyna da baılanysty, negizgi belsendi ári tehnıkalyq múmkindigi mol buraýlar alǵa shyǵyp ketti de ózge buraýlar qoldanystan qalyp qoıdy, qazirgi kezdegi jetekshi buraýlar -oń jáne sol buraýlar. Kúılerdiń dáýirlik kezeńin tanýda áýendik, yrǵaqtyq, tembrlik ereksheliktermen birge kúı attaryna da nazar aýdarý biraz nárseden habar bere alady. Kóne kúıler dinı senimder men (táńirlik nanym) tıymdarǵa (tabý) baılanysty shyqqany belgili. Orta ǵasyrdaǵy kúılerdiń deni jer-sý attaryna qatysty tarıhı kúıler boldy. Qaıta órleý dáýiriniń kúıleri — kóńil kúıdi, fılosofııalyq uǵym-tujyrymdardy mýzyka tilimen jetkizýge baǵyttaldy. Adam attaryna baılanysty kúıler de tarıhı kóneligine qaramastan jańa dáýirde týǵan dúnıeler qataryna jatady. Onyń sebebi adam zatynyń áýelde tabıǵat pen jaratylysqa degen sanasynyń eseıip, «táńir tekti táńir adam» tulǵasynyń qudiretine táýeldi bolyp qalǵanynan týyndaıdy. Handar men batyrlardy madaqtaýdyń magtaal (monǵol tilinde- maqtaý, madaq degen sóz) degen túri Shyńǵys zamanynda paıda bolǵan. Saraı mádenıeti, saraı kúıshiligi degen dástúrdiń bastaý alýy osy kezeńge tustas keledi. ın aspabymen (bizdegi jetigen aspabymen tektes) kúıge sózdi de qosyp aıtatyn qytaı halqynyń oryndaýshylyq dástúri qazaq halqyna da salt bolǵanyn tarıhtan kórip otyrmyz. «Abylaıdyń Kókbalaǵy», «Qarakereı Qabanbaı», «Erden-Dúzen» sııaqty arnaý kúıler shyqqanyna qansha ǵasyr ótse de qurylysyna qaraı kúıshilik muranyń jańa kezeńine jatady, bul úrdis keıingi kezde shyqqan kúılerde de buzylmaı saqtalyp otyrǵanyn aıtý paryz. (Dınanyń «Stalın týraly kúıi», Q.Ahmedııarovtyń «Imash baıjumasy»t.b.).
Tezıster
Bul maqalada qazaq halqynyń mýzykalyq óneri, onyń dáýirlerge bólinýi qarastyrylady. Kóne saqtar (skıf) zamanynan qazirgi kezeńderge deıingi kúıdiń jalǵasýyn ulystyq dáýirden ulttyq dáýirge deıin dep bóle qaraýǵa negiz bar. Sonymen qatar kúıdiń mýzykalyq shyǵarma retindegi qalyptasýy, tarıhı jaǵdaıattar sebebinen týyndaýy da qamtylady. Jalpy Túrik balasyna tánik mıfterdiń bolýy da kúı óneriniń tarıhı kezeńderin aıqyndaýǵa mýmkindik beredi. Maqala túrki halyqtaryna ortaq aspaptyq mýzyka shejiresin zertteı otyryp, onyń ishinde kóshpendilerdiń mádenıetin jeke bólip taldaıdy. Bul túrik halyqtarynyń otyryqshy jáne kóshpendi turmys keshkendigin, soǵan sáıkes mýzykalyq murasy da solaısha jiktelgendigin, aspaptardyń áýelgi attary da ózgergenin (dombyra-saz-dýtar t.b.) kórsete alady. Ulystyq mýzyka — túrkilik mýzyka. Ulttyq mýzyka — Qazaqy mýzyka. Kezeńdený zańdylyqtary áýelde bireý. Ulttyq dáýir negizinen jańa zamandaǵy kúılerdiń týyndaýyna baılanysty aıtylǵan anyqtaýysh. Qazaq Handyǵy kezeńinen bastaıtyn bolsaq, ol — qazaq degen ulttyń ulystan ulttyq qurylymǵa uıysýy bolyp tabylady, ult retinde basynan keshken tarıhı ýaqıǵalar sol kezeńge laıyqty baıandalady. Bul kúı óneriniń kóshpendiler minezdes ekendigin, kóshpendi turmys joıylǵan zamanǵa deıin ólmeıtindigin kórsetedi… Qazirgi Qazaq ultynyń kóshpendi ómiri toqtaǵanyn esepke alsaq, kúıdiń ary qaraı urpaqqa jalǵasýy qalaı bolady degen oı da jandy qınap ketedi. Ol bólek áńgime, kesip aıtý qıyn.
«Abaı-aqparat»
