Kózimizben kórmesek te, muhıttaǵy muzdy jarýshy alyp kemeler jaıly jıi estımiz. Sýdaǵy qasat bop qatqan qatty qabatty buzyp-jaryp, siresken seńdi seıiltkish osy quraldyń jańalyǵy da sol – teńiz betine tyńnan túren salýy. Bul óner oǵlany jaıly sóz qozǵaǵanda, eń aldymen kózimizge elestegeni de osy bir sý qurylǵysynyń qudireti boldy. Mýzyka maıtalmanynyń saz álemine qosqan súbeli úlesi – ult ónerin qobyz sarynymen baıytýy.
Qazaqtyń qońyr áýenin ańsasaq, oılanbastan qobyzǵa qaıyrylamyz. Sebebi qobyzda basqa eshbir aspapta kezdespeıtin ún qudireti bar. Sol saryndy ańsasaq kerek, Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi, ánshi, qolóner sheberi Muratbek Júnisbekovtyń shańyraǵyn betke aldyq. Osynshama ónerdi ómirge keltirgen sahna sańlaǵynyń ózimen kezdeskenimizshe, pań da kerbez, taý tulǵaly dala serisi kóz aldymyzdan kólbeńdep óte berdi. Sezim aldamapty. Jazmyshtyń jazýymen arbaǵa tańyldy demeseńiz, qaıratker aǵamyz serilikti serik etken sergek qalpynda aldymyzdan qasqaıa qarsy aldy. Áserli áńgimeniń tıegi aǵytylǵannan-aq, saz áleminiń qudiretti qoınaýyna súńgip ketkendeı tebirendik.
– Men jaıynda alǵash jazǵan adamdardyń kópshiligi ánshiligimnen buryn, mýzykalyq aspap jasaıtyn ónerimdi kóbirek dáriptep qoıǵan. Óıtkeni qobyz oıý – ol kezde tyń dúnıe bolatyn. Sol sebepti de men halyqtyń jalpylama túsiniginde dombyra, qobyz jasaıtyn sheber retinde jattalyp qaldym. Al negizinde mýzykalyq aspap jasaý meniń sharýam emes. Kez kelgen ánshi, bolmasa kúıshide kóńil kúıi bederlener ózindik bir áýeni, saryny bolady. Sol sekildi, qobyz – meniń sarynym. Munyń barlyǵy áýenge degen áýestikten týǵan ádettiń ádemisi edi. Biraq men áý bastan kásibı ánshimin, án erkesi Júsipbek Elebekovtyń shákirtimin.
Janyna ánshilikti serik etken ónerpaz qobyzdy eń alǵash ret 1978 jyly Túrkııaǵa barǵan issaparynda Bazarhan Qosbasarovtyń oınaýynda kóredi. Tyńdaǵannan-aq, únimen baýrap alǵan qobyz aǵamyzdyń súıispenshiliginiń arqasynda óz qataryn taǵy da birneshe tyń túrlerimen tolyqtyrady.
– Bul bálkim artyqshylyǵym da bolar, men basqalardyń oıymen, degenimen júre almaıtyn adammyn. Ózgeniń yńǵaıyna kóne bermeımin. Oıyma ne keldi, shamam jetse, sony túbine jetkizemin. Qobyz jasaý ónerine de osy birbetkeıligimniń arqasynda keldim. Eń alǵash Ózbekáli Jánibekovtiń aıtýymen narqobyz jasadym. Keıin bul tizbek jezqobyz, symqobyz, qylqobyz, lókqobyzdarmen tolyqty. Atalǵandardyń qylqobyzdan ózgesi eshbir murajaıda joq. Bul – meniń tól qoltańbam. Máselen, symqobyz – ol prıma-qobyzdyń qazaqylandyrylǵan nusqasy. Bylaısha aıtqanda, prıma-qobyzdy súndetke otyrǵyzdym da, ómirge symqobyzdy ákeldim. Al jezqobyzdyń úni vıolonchelmen saryndas. Jalpy vıolonchel qazaqtyń tabıǵatyna jat. Tipti bul jóninde jazǵan syqaǵym da bar. Sonaý yqylym zamannan kele jatqan tárbıeni tirek etsek, qyz balasy eshqashan etegin kótermegen. Al vıolencheldi mindetti túrde eki aıaqtyń ortasyna qoıyp oınaıdy. Sondyqtan da bul aspap qazaq qyzynyń ıbasyna qaıshy. Jalpy biz ne jasasaq ta, ne aıtsaq ta qanymyzǵa, janymyzǵa sińetindeı etip jasalýy, ár isimiz ulttyq múdde, ulttyq bolmys tabıǵatymen ushtasyp jatýy kerek. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrý maqsatynda jezqobyzdy jasap shyǵarǵan bolatynmyn. Onyń ereksheligi – eki aıaqty qosyp, aspapty oń jaq aıaqqa súıep oınaıtyndyǵynda.
Suhbat barysynda ataýyn alǵash estigen lókqobyz Muratbek aǵaıdyń tikeleı qoltańbasy. «Sazgen» aspabynyń da avtory aǵamyz. Qazaq mýzykalyq aspaptarynyń sanatynda «Sazgen» buǵan deıin bolmaǵan dúnıe. «Áýenderdiń, sazdyń keni boldy mynaý!», – dep Omar Haımýldın aǵamyz taǵy bir sý jańa aspapqa nyspy bergen «Sazgen» osylaı ómirge kelgen edi.
– Bul tizbekke keıin óz janymnan taǵy da «Bulbul sazy», «Saqpansaz», «Qylyshpan» degen aspaptardy jáne qostym. Olar – meniń qııalym. Sóıtip 6-7 aspap ómirge keldi. Men jalpy qazaq ulttyq aspabynyń qoryna uzynsany on bes aspap qosqan adammyn. Onyń ishinde úsh qulaq bir buraý degen dombyra bar. Keń shanaqty dombyra atalyp júrgeni de meniń tól eńbegim. Buǵan deıin keń shanaqty dep orystyń bas dombyrasyn ustap júrdi. «Biz «qazaq, ult» deımiz. Onyń qazaqshylyǵy qaı jerde, eger ulttyq mýzykamyzda orystyń prımasyn, domrasyn, fleıtasyn, kontrabas, vıolenchelin ustasaq» degen namys qamshylady da, aǵash pen baltamdy qolyma aldym.
Bir qyzyǵy, qolónershi aıryqsha kúı talǵamaı, aspaptaryna negizgi materıaldy kádimgi kóshedegi ósip turǵan aǵashtardan-aq ala beredi eken. Tipti arnaıy sheberhanasy joq sheberdiń osyndaı keremet dúnıelerdi ómirge ákelgen jankeshtiligi men eńbekqorlyǵyna tańdana tańdaı qaqtyq.
– Mende ómiri sheberhana bolyp kórgen emes. Aspaptarymdy úıde, gastroldik sapar kezderinde qonaqúıde de, kóliktiń ishinde de jasaı beretinmin. Óıtkeni segiz-on eki saǵat jol júretin ýaqyttar bolady. Sondaı kezderde bastaǵan dúnıemdi uzaq ýaqytqa qalaı tastap ketem? Árıne, júgime qosyp ózimmen birge alyp júremin. Jol ústinde arnaıy quraldarymmen oıyp jumys istep otyramyn. Ómir boıǵy ádetim – osy, qol qýsyryp bos otyra almaımyn.
«Dombyra degen – ol bir demalys. Qansha qıyn bolǵanymen, án aıtqandaı rahatqa bóleıdi», – dep sheberdiń ózi aıtatyndaı, Muratbek aǵanyń aspaptarynyń bezendirilýi de ózgeshe. Ár bederdiń, ár oıyqtyń ózindik orny bar. Oıýlaryna deıin súıekpen áshekeılengen. Aǵash oıyp, aspap jasaý ońaı sharýa emes. Ol mata emes, búkteı otyryp olqylyǵyn jasyryp jiberetin, ol qaıys ta emes, sozyp-sozyp joǵyn bútindeıtin, – qaqıǵan qara aǵash. Keıde bir yńǵaıǵa kelmeı, oılaǵanyńdaı bolmaı, júıkeni jegideı jeıtin kezderi de az bolmaıdy. Demek, oǵan qanshalyqty kúsh-jiger men sheberliktiń ketetini aıtpasa da túsinikti. Al mundaı qıynshylyqqa jalǵyz adamnyń tótep berýi múmkin emes, barlyǵy qaýymdastyqta ómirge kelgen. Qolónershiniń on saýsaǵynan týǵan árbir aspapta úıdegi jary, bala-shaǵasynyń da mańdaı teriniń taby bar.
– Osynshama dúnıeni jasap shyǵarý úshin qansha eńbek ketedi? Buǵan meniń jalǵyz shamam jete me? Árıne, jetpeıdi. Alǵashqy jobasyn jasap qoıǵanymmen, bezendirilýiniń usaq-túıek sharýasynyń mańaıynda jarym men balalarym júredi. Syrttaı ózderine bildirmegenimmen, ishteı báribir otbasymnyń kómegine júginemin. Bul dúnıelerdiń men úshin quny joq. Bireýler shapan jaýyp jatsa, men syıly adamdaryma dombyra ustatyp jiberemin. Al qobyz degende biz sonaý degen sózdi aýzymyzǵa alamyz.
VIII-IX ǵasyrda Qorqyt desek, odan keıin Yqylas esimi oıǵa oralady. Ol kezeńde orystardyń tili me, bizdiń bilgirlerdiń tili me, bilmedim, qobyzdy shamandar, baqsy-balgerler ustaǵan degen pikirler de paıda boldy. Osy kúni baıqap tursam, ol túsinik orynsyz. Sol oıymdy dáleldeý maqsatynda ansambl qurdym.
«Qobyz saryny» – qazaq ónerindegi qubylys boldy. 2003 jyly Muratbek Júnisbekov aǵamyz úıindegi jııýly turǵan aspaptarynyń basyn qosyp, múldem jańa ansambldi ómirge ákeledi. Bul – «Qobyz sarynynyń» ekinshi qurylýy edi. Birinshisi 1989 jyly quryldy da, áldebir sebeptermen tarqap ketedi. Keıin Elbasynyń qoldaýymen ańyz ansambl ekinshi ret Taldyqorǵanda keregesin kerip, búginge deıin jumys istep keledi.
– Basqa aspaptardy aralastyrmaı, tek qana qobyzdyń birneshe túrinen ansambl qurdym. Eger qalasam, sherter, adyrna qosýyma bolatyn edi ǵoı, onyń ústine ol aspaptardyń barlyǵyn ózim jasaımyn. Biraq, meniń qalaýym basqa edi. Men qobyz túrleriniń úndestigin izdegen adammyn. Úılesimdilik degen bar, alaıda mendik túsinikte úndestik degenniń júgi sál aýyrlaý. Ár qobyzdyń bir-birine múldem uqsamaıtyn ózindik úni bolady. Sonyń barlyǵy úndeskende qandaı keremet dybys shyǵatynyn tek qana tyńdap rahattaný kerek. Qobyzben jyr, terme ǵana aıtýǵa bolady degen qazaqta qalyp qoıǵan ólshemdi joıyp, onymen án de aıtylatynyn kórsetkimiz keldi.
Muny 1991 jyly sahnaǵa qobyzdyń súıemeldeýimen alǵash bolyp án aıtyp shyǵyp dáleldegen aǵamyz, halyq tarapynan teńdesi joq dep baǵalanǵan ansamblin tik turǵyzam dep júrip eki aıaǵynyń basynan birdeı aıyrylady. Jary Zere Esenqyzynyń aıtýynsha, 2005 jyly «Qobyz saryny» ansamblimen baıqaýǵa baryp, konkýrstyń jumystarymen ary-beri shapqylap júrgende aıaǵynda paıda bolǵan kishkene jaraqat aqyry arbaǵa tańyp tynady. «Qobyz sarynymen» turyp qalmaı, baba murasyn keıingi urpaqqa jetkizsem, dástúr sabaqtastyǵyn úzip almasam» degen júrek túkpirindegi osy bir ıgi maqsattardy murat etken Muratbek aǵamyz ansambldiń búgingi jaı-kúıinen de syr shertip, az-kem ókpesin bildirdi.
– Qazaqta bir dúnıe qurylsa, ol sol qalpynda qalýy kerek degen bir taıaz túsinik bar. Biraq, olaı emes. Óner úzdiksiz izdenisti talap etedi. Qulager shappaýshy edi, eger Aqan bolmasa…
Óıtkeni Aqan Qulagerdiń barlyq syryn biletin edi: qaı ýaqytta sýytady, qaı ýaqytta arqandaıdy, qaı ýaqytta tusap jiberedi. Attyń bar syry Aqanǵa ǵana málim bolǵannan keıin de, Qulager shaýyp báıge alǵan. Áıtpese, Qulagerge qanat bitip týǵan joq qoı. Orkestrdiń bolmysy – ol dırıjerdiń qolynan. «Qobyz sarynym» da sol sııaqty. Qazir mýzykant ta, basqarýshy da jetedi, biraq, budan bylaı onyń ishinde Muratbegi bolmaıdy. Men ansambldiń quramynda bolǵanymda, kún saıyn tyń nárseni túrtip otyratynmyn. Jańalyq izdep, kúndelikti izdeniste júretinmin. Qobyzǵa notanyń zańdylyǵynan buryn, júrek kerek. Bizde áýendi kóbisi notaǵa súıenip oınaıdy da, oǵan túspeıtin qobyzdyń ózindik tabıǵatyn, sarynyn esinen shyǵaryp alyp jatady. Sol sebepti qobyz óz qońyrlyǵynan aıyrylyp, qattyraq aıtqanda, at emes, esek sııaqty bolyp qalady. Árıne, konservatorııany bitirip, notany shemishkedeı shaǵýdyń saýattylyq úshin qajettiligi bar. Biraq, mýzykada naǵyz dúnıe týdyrý úshin asqan bilimdilikten buryn, sezine bilý túısigi kerek. Osyndaı úndestik degen áńgimelerge kelgende, men ansamblimniń kelesheginen qorqamyn. Bizdiń endigi armanymyz – «Qobyz saryny» óz qoltańbasynan, ómirlik ıdeıasynan ajyramaı, ary qaraı damı berse degen tilek. Sol narqobyz, lókqobyz, jezqobyz, qylqobyzdardyń úndestigin, sarynyn jalǵastyra alsaq, onda ómirimizdiń bosqa ótpegeni.
Túıin:
«Men sheber emespin, bútinshimin», – dep áńgimesin túıindegen daryn ıesiniń sózinen qarapaıymdylyqpen qatar ulylyqtyń da lebin sezingendeı boldyq. Qazaq óneriniń jyrtyǵyn jamap, olqysyn bútindep júrgen Muratbek Júnisbekovteı bútinshisi barda, qobyzdyń qońyr saryny, ámánda, tek bıikte áýeleıdi. Bastysy, sazyńyz sarqylmasyn, AǴA!
Nazerke JUMABAI.
