El «kórisýdi» Qazaqstannyń batys óńirindegi aǵaıynnyń salty dep uǵady. Tipti keıbiri muny ulttan bólektený dep alyp-qashpa áńgimege deıin ulastyryp jatady. Shyndyǵynda ulan-ǵaıyr jerimizdiń batysyn mekendegen jurt «kórisýdi» menshiktep almaǵanyn, barsha qazaqtyń dástúri dep tanıtynyn kóbimiz bile bermeımiz. San-saqqa júgirtip jatatynymyz da sondyqtan bolar. Bıyl osy «kórisý» amal-salty Mańǵystaý oblysynyń Otpantaý aýylynda dúrkirep ótti. Merekege oblys ákimi Qyrymbek Kósherbaev ta kelipti. Árıne, kók ónip, kóńili marqaıǵan aǵaıyn úshin el saltyna basshylyq tarapynan da nazar aýdarylyp jatqandyǵy tipti qýanyshty kóńil-kúı syılaǵany daýsyz. Bıyl Astana qalasynda da Qazaqstannyń batys aımaqtarynan qonys aýdarǵandar «kórisý» saltyn meıramhanada bas qosyp, atap ótti. «Myń ret estigenshe, bir ret kórgen artyq» degen ras eken. Endeshe Kórisý amal saltynyń Naýryz meıramynyń kórkin asha túsetin tustaryn saralap kórsek.
Birinshiden, «Toıdyń bolarynan boladysy qyzyq» desek, kórisý Naýryz meıramyna týra bir apta qalǵanda bastalady. Iaǵnı, meıram aldynda aǵaıyn aldymen mal-jannyń amandyǵyn surastyryp, eldiń bútindigin oılaıdy. Dástúr boıynsha 14 naýryzda tań ata salysymen jasy kishiler úlkenderdiń shańyraǵyna amandyq surap kiredi. Tipti birinshi tabaldyryq attaǵandardyń osy elgezektigi úshin aǵaıyn arasynda mereıi ústem bolyp júredi eken. 31 jeltoqsanda túngi saǵat 12-ni kútý qanshalyqty mánge ıe bolsa, 14 naýryzda erte turǵannyń bir isi men yrysy artyq. Al osy salttyń ózi jastardyń úlkenge qurmetin ǵana baıqatyp qoımaı, sergektikke, iskerlikke tárbıeleıtini anyq.
Kezinde búgingideı jyly, yńǵaıly kólikter, saıraǵan jol bolmaǵan. Qystyń tutqynynan bosaǵan halyqtyń birinshi ýaıymy aǵaıynnyń amandyǵyn bilý edi. Tipti jaqyn ornalasqan qystaýlardaǵy baýyrlardyń bir-birimen qatysýy muń bolǵan. Al qazir múmkindik kóp bolsa da, ýaqyt joq degen syltaýmen qazaqtyń bir-birine degen iltıpaty, baýyrmaldylyǵy azaıyp barady. Sondyqtan «kórisý» búginde el birligin saqtar tamasha salt bolyp qala bermek. Ári saǵynysqan júrekter tebirenip, Naýryzǵa shynaıy merekelik reńk bereri anyq.
Ekinshiden, «kórisýde» kishiler izettilik tanytyp, bata alsa, úlkender qamqorlyq kórsetýi lázim. Syrttaı ton piship, aıtatynymyzdaı «kórisý» tek amandasýdan turmaıdy, bul úlkenniń kishige, baıdyń kedeıge qol ushyn sozýy. Qazaq kóktem mezgilin jýannyń jińishkerip, jińishkeniń úzilgen shaǵy dep beker aıtpaǵan. Endeshe qystan qysylyp shyqqan jamaǵattyń bar-joǵyn túgendep, maly shyǵyn bolǵan aǵaıynǵa kómek kórsetý de «kórisýdiń» bir ajyramas bóligi. Demek atalǵan salttyń tárbıelik qana emes, áleýmettik máni de óte zor. Osy sát talaı Atymtaı jomarttardyń elge úlgi bolar kezi. Máselen, Qytaı jerinde keńinen tanymal, el aýzynda Bashpaı degen atpen este qalǵan, HH ǵasyrda ómir súrgen Basybaı baı ár kóktem saıyn kedeı-kepshikterge jıǵan malynyń bir bóligin úlestirip otyrǵan eken. Demek «kórisýdiń» bul ıgi salty batysta ǵana emes, qazaqtyń shyǵys aımaqtarynda da taralǵan.
Úshinshiden, «kórisý» – ulttyq jaýharlardy jańǵyrtý. Kóktemde tabıǵat qana emes, adam da qulpyra túsedi. «Aǵash kórki – japyraq» bolsa, «adam kórki – shúberek». Kún jylyp, jer keńeıgende qyz-kelinshekter sandyqtan eń táýir kıimderin alyp shyqqan. Tipti qys mezgili jyly úıde otyryp, kóılek-shapan piship, keste tigýge múmkindik týatyn kez emes pe? Bul elektr shamy kúni-túni jarqyraǵan jańa zamanda úı sharýasyndaǵy áıelderge taptyrmas ermek bolar edi. Sózsiz qazaq «kórisýge» kóz tartar kıimderin kıip barǵan. Endeshe atalǵan amal ulttyq ónerdiń damýyna da septigin tıgizip, eldiń estetıkalyq talǵamyn qalyptastyrǵan. Osy jaqsy dástúr batys aımaqtarynda tamasha saqtalǵanyn aıta ketý kerek. Máselen, Mańǵystaý oblysynda jańa túsken kelin bir aı nemese bir jyldaı kóılek pen kamzol kıip, basyna aq oramal taǵyp júredi. Jasaýda mindetti túrde bir qazaq kóılek bolý kerek ekendigi eskertiledi.
Kórisý, as berý, úılený toılaryna ulttyq kıimmen barýǵa tyrysady. Tipti búginde «aqtaýlyq kóılekter» dep atalatyn ulttyq kıimniń zamanǵa saı, yńǵaıly túri keń tarap keledi. Onyń jas ereksheligine qaraı tús tańdaıtynyn da qaıtesiz? Máselen, jas kelinder qyzyl, qoıý qyzyl maqpaldan (velıýr), al egde áıelder kók, qoıý kók maqpaldan qamzol men kóılek tigip, jıekterin, arqa tusyn, jeńin kesteleıdi.
Búginde keı aǵaıyndar «kórisý» saltyn meıramhanada atap ótip, bas qosyp jatady. Keı jerlerde bir jylǵy kórisýdi bir aýyl uıymdastyryp, uıytqy bolyp, estafetany ekinshi aýylǵa usynady. Osylaı tizbektelip kete beredi. Qalalyq jerlerde «kórisý» barysynda eń úzdik ulttyq kıim ıelerine syı taǵaıyndap, júlde berip jatqanyn da kózim kórdi.
Tobyqtaı túıin:
«Kórisý» – barsha qazaqqa tán mereke, Naýryzdyń betashary dese de bolady. Onyń tárbıelik, áleýmettik, estetıkalyq mańyzy zor. Ókinishke oraı tamasha dástúrimiz tek elimizdiń batys óńirlerinde ǵana saqtalyp otyr. Sondyqtan aldaǵy jyldary kúlli el bolyp, ıgi isti ıgerip jatsaq, qanekeı.
Sonda Naýryz sahnalyq sıpattan halyqtyq sıpatqa aınalar ma edi? Ári aǵaıyn qýanysh toılaryn nege naýryzdyń shýaqty kúnderine belgilemeske? Áıtpese, ótirik kelin túsirý, qýyrshaqty besikke bóleý jalyqtyryp boldy adamdy. Shynaıy merekede shynaıy qýanysh bolsa. Máselen 14 naýryzda nemese 22 naýryzda eki jas otaý quryp, aıran-asyr toı jasasa. Sebebi 21 naýryz ata-babamyz uıqyashardan dám alyp, seltetkizer syılaıtyn mahabbat kúni emes pe edi? Týys-týma jıylyp dastarhan jaısa, áıtpese ortalyq alańda qurǵan 10-20 qazaq úıdegi dám qaı qazaqtyń qaǵanaǵyn qarq qylǵandaı? Sonda jurt alań kezip, kıiz úı syǵalap, kóje satyp alyp, ishpes edi ǵoı. Án-kúı kóshede emes, ár shańyraqta, ár áýlette áýeler edi. Sonymen qatar kóktem merekesinde túrli jármeńkeler men saıystar uıymdastyrsaq. Máselen, nege áli kúnge deıin ulttyq kıimge arnalǵan birde-bir aýqymdy shara ótpedi? Budan 4-5 jyl buryn Halyqaralyq ulttyq kıimder festıvalin jasaǵan boldyq. Óz deńgeıinde emes, ári ózimizdiń, qazaqtyń kıimin bútindep almaı jatyp, ózgeler úshin alańdaǵanymyzǵa jón bolsyn! Endeshe kelesi jyly ulttyq kıimniń mereıin kóterer aýqymdy shara ótkizý, dızaınerler arasynda baıqaý uıymdastyrý qajet-aq. Naýryzda kásipkerlerimiz ben qaltaly azamattarymyz da qarap qalmaı, qyzmetkerleriniń, kórshi-qolańnyń kóńilin aýlaýǵa tyryssa, toı toıǵa ulasar edi ǵoı.
Janar ELDOSQYZY
