Qazaqstandyq saıası elıta úshin tamyz birshama tynysh jaǵdaıda ótti. «Nur Otan» partııasy Saıası keńesiniń keńeıtilgen otyrysy aımaqtyq bılik organdarynyń qyzmetine jańa baǵytyn aıqyndap berdi, onda Elbasy N.Á.Nazarbaev ákimderge aqparattyq jumystaǵy olqylyqtardy jibere otyryp, ákimdermen halyqpen baılanysqa úlken kóńil bólýdi naqty mindet etip qoıdy.
Kóptegen faktorlardyń úılesimi barlyq óńirlerdegi halyqpen baılanystyń álsizdigin kórsetti. «Zorlyq-zombylyq áreketke elikteýge» baǵyt berý keıbir oblys ákimdikteriniń aqparattyq alańynda olarmen qatal ázil oınap, aımaqta burynnan bar qarama-qaıshylyqtar men problemalardy ashty. Halyq naqty aqparattyq sheshimder men sharalardy talap etedi, jumysty birjaqty, tek aqparattyq resýrstardy qoldanyp, sodan keıin benzınmen jaǵylatyn temekini shyǵarýǵa tyrysady. Aǵymdaǵy reıtıngide biz ákimderdiń óz pozıııasyn qalaı saqtaı alatyndyǵyn jáne ótken aıda ne istegenderin kórsetemiz.
TOP 5
Danıal Ahmetov
Shyǵys Qazaqstan oblysy
Tamyzdyń qorytyndysy boıynsha Shyǵys Qazaqstan oblysynyń basshysy kóshbasshylyqty saqtap qaldy. Danıal Ahmetov yqpaldy jáne sheshýshi kóshbasshy bedelin taǵy da rastady, birneshe kóregen sheshimder qabyldady. Máselen, ol Semeıde ıadrolyq polıgon qurbandaryna arnalǵan ońaltý ortalyǵynyń qurylysyn jedeldetýdi tapsyrdy. Sonymen qatar, tamyz aıynda Ahmetov «Samal» sporttyq-saýyqtyrý parkin ashyp, aımaqta ıfrlandyrýdy sátti aıaqtady.
Shyǵys Qazaqstanda áleýmettik saıasat saýatty júrgizilýde. Jergilikti úkimet AÁK tóleýge on mıllıardtan astam teńge bólgenine qosa, aımaqta kóp balaly otbasylardyń bıznes-jobalarynyń rekordtyq sany sýbsıdııalandy. Sonymen qatar, Danıal Kenjetaıuly tamyz aıynda Semeı qalasynyń medıına qyzmetkerlerine jáne Kókpekti aýylynyń jańa turǵyndaryna páter kiltterin tapsyrdy.
Aıta ketý kerek, oblysta medıına salasyna úlken kóńil bólinedi. Tamyz aıynyń qorytyndysy boıynsha medıınalyq kadrlardyń jetispeýshiligi máselesi 70% sheshimin tapty.
Arhımed MUHAMBETOV
Qostanaı oblysy
Qostanaı oblysy qarqyndy ekonomıkalyq ósýdi kórsetýdi jalǵastyrýda jáne el óńirleri arasynda ósý boıynsha kóshbasshylardyń biri bolyp tabylady. Óndiristiń edáýir ósýi ónerkásipte, ásirese avtokólik ónerkásibiniń esebinen óńdeýshi sektorda baıqaldy. Barlyq júk jáne aýylsharýashylyq tehnıkalary shyǵarylady, sáıkesinshe jańa jumys oryndary qurylyp, aımaqtaǵy ómirdiń tartymdylyǵy artady dep kútilýde.
Turǵyn úı qurylysy belsendi túrde júrgizilýde. Tek tamyz aıynda 5 kópqabatty turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Arqalyqtaǵy páterlerdiń kóp bóligi kóp balaly otbasylarǵa beriledi.
Densaýlyq saqtaý júıesi materıaldyq-tehnıkalyq bazany nyǵaıtýdy jalǵastyrýda. Tamyz aıynda oblysta ıfrly rentgendik júıeler, ýltradybystyq apparattar jáne jańa týǵan nárestelerge arnalǵan ınkýbatorlar satyp alyndy.
Kólik ınfraqurylymyn damytýǵa qomaqty qarjy bólindi, sonyń arqasynda esepti aıda oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úsh ýchaskesinde jóndeý jumystary aıaqtaldy.
Degenmen, Qostanaı oblysynda bıyl astyq shyǵymdylyǵy tómen. Resmı nusqa boıynsha, bul qurǵaq jazǵa baılanysty. Soǵan qaramastan, Qostanaı oblysy respýblıkada un óndirýde jetekshi oryn alady.
Baqytjan SAǴYNTAEV
Almaty qalasy
Almaty qalasynyń ákimi bola otyryp, Baqytjan Saǵyntaev aldymen halyq aldynda sóz sóıledi, onda ol megapolıs problemalaryn sheshýge birlesken kózqaras bildirýge shaqyrdy. Óz kezeginde ol «halyqqa jaqyn» bolýǵa ýáde bergen suhbattasýǵa daıyn ekendigin bildirdi. Aıta ketý kerek, qala basshysy retinde Saǵyntaev óziniń ımıdjine óte jaqsy áser etetin osy strategııany ustanady.
Tamyz aıynda Baqytjan Ábdiruly kópshiliktiń narazylyǵyn týdyrǵan birqatar sheshimder qabyldady. Birinshiden, ákim qalanyń negizgi tranzıttik magıstraldary - Ál-Farabı dańǵyly men Shyǵys aınalma jolynda saǵatyna 80 shaqyrym jyldamdyqty qaıtardy. Saǵyntaev statıstıkaǵa súıene otyryp, halyqtyń pikirin tyńdaýǵa sheshim qabyldady, oǵan sáıkes bul joldardaǵy apattar sany múldem azaıǵan joq.
Ekinshiden, Almaty ákimi Qonaev pen Baıtursynov kósheleriniń bir jaǵynan velosıped joldaryn alyp tastaý týraly sheshim qabyldady. Budan bylaı ekinshi ıkldi jol ýchaskesinde avtomobılderge arnalǵan turaqtar bolady. Ákimniń ózi bul sheshim shaǵyn jáne orta bıznestiń múddesi úshin qabyldanǵanyn aıtady, áıtpese velosıped joldary qatty áser etti. Saǵyntaevtyń bul sheshimi kópshilik tarapynan oń qabyldandy.
Birneshe tanymal jáne sol ýaqytta aqylǵa qonymdy sheshimder Baqytjan Saǵyntaevqa bir qatarǵa kóterilýge múmkindik berdi.
Amandyq BATTALOV
Almaty oblysy
Tamyz aıynda Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Battalov ústeldi kóterýdi jalǵastyryp, kenetten lıderler tobyna tústi. Árıne, buǵan birneshe faktorlar áser etti.
Óńirde «Dıplommen - aýylǵa» baǵdarlamasy boıynsha myńdaǵan mamandardyń tolyqtyrylýyna baılanysty bilim berý salasyndaǵy kadrlar tapshylyǵy sátti sheshildi. Iri et óńdeıtin keshenniń ashylýy aımaq basshysynyń ımıdjine oń áser etti. Sonymen, eksportqa shamamen 4 myń tonna et jiberý josparlanýda. Arys qalasyndaǵy qalpyna keltirý jumystary aıasynda 800-ge jýyq úı qalpyna keltirilgen oblys ákiminiń uıymdastyrýshylyq qabiletin atap ótken jón.
Aıta ketý kerek, oblys ákimi stýdentter men jumys isteıtin jastarǵa qoldaýdy keńeıtýge erekshe nazar aýdardy. Osylaısha, aımaqta 2000-ǵa jýyq stýdentterge arnalǵan 10 jataqhana salý josparlanǵan, al «Jetisý jastary» jobasy jastardyń baspana máselesin sheshýge pılottyq túrde engiziletin bolady.
Ońdasyn ORAZALIN
Aqtóbe oblysy
Tamyz aıynda Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Ýrazalın «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy boıynsha kóp balaly otbasylarǵa páter kiltterin tapsyrdy. Taǵy bir jaǵymdy jaıt, oblysta mal sharýashylyǵy kórsetkishteriniń oń dınamıkasy bar, bul salaǵa bólingen qarajat jaqsy ıgerilgen. Alaıda, Ýrazalın úshin ótken aı úzdikterden alshaq boldy. Aımaq basshysy veb-paıdalanýshylar arasyndaǵy pikirtalastar ortalyǵynda boldy. Olar Ýrazalındi tikushaqtyń qasynda túsirilgen sýretke tań qaldyrdy. Kóbisi Ýrazalınniń tikushaqpen aımaqta júrip jatqanyna narazy boldy.
Ákimniń mindetteri Qaratóbe ken ornynyń aýmaǵynda tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardy da qamtýy múmkin. Bul oqıǵalar ákimniń bedeline teris áser etti jáne onyń reıtıngimizdegi ornyn ózgertti.
«Ortasha» REITINGI
Qýanyshbek YSQAQOV
Qyzylorda oblysy
Reıtıngtiń 6-shy qatarynda Qyzylorda oblysynyń ákimi Qýanyshbek Ysqaqov tur. Ótken basshylyq júrgizgen áleýmettik-ekonomıkalyq saıasattyń úzdiksizdiginiń arqasynda oblys qurylys kólemi, turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý jáne ınvestıııa tartý boıynsha kóshbasshylyqty jalǵastyrýda.
Ysqaqovtyń reıtıngisine Arys qalasyndaǵy qalpyna keltirý jumystarynyń nátıjeleri boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Asqar Mamınniń joǵary balldary da áser etti. Anam qyzylordalyqtarǵa Arys qalasynyń turǵyndaryna kómekteskeni úshin alǵysyn bildirdi.
Aıta ketý kerek, ótken aıda oblysta kún elektr stanııasynyń qurylysy bastaldy, ol bolashaqta kórshiles aýdandar men oblys ortalyǵyn elektr qýatymen qamtamasyz etip, aýadaǵy kómirqyshqyl gazynyń jyldyq shyǵarylýyn 75 myń tonnaǵa tómendetedi.
Ǵalı ISQALIEV
Batys Qazaqstan oblysy
Tamyz aıynda BQO basshysy kópshilikke perspektıvaly jáne qyzyqty jobalardy usyndy. Solardyń biri - aımaqta jol boıyndaǵy servıstik nysandardy qurý jobasy, oǵan sáıkes janarmaı quıý beketi, qonaqúı, qyzmet kórsetý pýnkti, kólik jýý, kúzetiletin turaq, feldsherlik pýnkt, kafe, dúken, pıknık aımaǵy jáne saýda-oıyn-saýyq aımaǵy qamtamasyz etiletin nysandar salý josparlanýda. Ákimniń aıtýynsha, jyl saıyn oblys aýmaǵynan 500 myńǵa jýyq júk kóligi ótedi. Al oblystyń aýdandarynda turatyn adamdar úshin bul tabys kózi bolýy kerek.
Tamyz aıynda Esqalıevtiń kópshilik nazaryna usynǵan taǵy bir jobasy - «100 saýda orny», ony júzege asyrý qyrkúıekke josparlanǵan. Joba turǵyndar arasynda suranysqa ıe jáne suranysqa ıe kóshe saýdasy men qyzmet túrlerin usynady.
Sonymen qatar, aımaq basshysy ótken aıda sheteldik jumys kúshin tartýǵa kvota jergilikti mamandardyń paıdasyna qysqartyldy. Aıta ketý kerek, bul búkil elde jergilikti jáne sheteldik jumysshylardyń arasyndaǵy shıelenistiń ósip kele jatqandyǵyn eskere otyryp, bul óte oryndy shara. Shyn máninde, mundaı qadam mundaı janjal jaǵdaılarynda jaqsy aldyn-alý sharasy bola alady.
Erlan QOShANOV
Qaraǵandy oblysy
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qaraǵandy oblysyna jumys sapary onymen sátti aınalysqan Erlan Qoshanov úshin erekshe synaq boldy. Toqaev oblystyń óndiristik áleýetimen tanysyp, ákimniń jumysyna rıza boldy. Sonymen qatar, Memleket basshysy Qaraǵandy tájirıbesin ózge aımaqtarda qoldaný qajettigin atap ótti. Prezıdenttiń madaqtaýy, árıne, Qaraǵandy oblysy ákiminiń aktıvinde jatyr.
Sonymen qatar, aımaq basshysy ótken aıda Abaı qalasynyń dárigerlerine jańa páterlerdiń kiltin tapsyryp, qaladaǵy medıınalyq kadrlardyń jetispeýshiligi máselesin tolyǵymen sheshti.
Ókinishke oraı, ótken aıda Qaraǵandy oblysynda Jáırem taý-ken baıytý kombınatynda jumysshylardyń janjalyna baılanysty jaǵymsyz oqıǵa boldy. Janjal jergilikti turǵyndar men sheteldik jumysshylar arasynda aýyldaǵy jumyssyzdyq ósip jatqan kezde oryn aldy. Muny jergilikti sheteldikter kinálaıdy, óıtkeni olardyń pikirinshe, sheteldik jumysshylardyń orny bolýy kerek. Alaıda, Erlan Qoshanov shıelenisti jaǵdaıǵa tez arada aralasyp, ony dereý sheshti. Sonymen qatar, aımaq basshysy resmı málimdeme jasap, «máseleni asyqpaýǵa» shaqyrdy
Ermek MARJYQPAEV
Aqmola oblysy
Ótken aıda Ermek Marjyqpaev aýdandarǵa jumys saparlaryn jasap, oblystyń aýylsharýashylyǵyndaǵy jaǵdaımen tanysty. Agroónerkásiptik keshenniń barlyq derlik kórsetkishteriniń oń ósý dınamıkasy bar ekeni belgili boldy. Qurǵaq aýa-raıyna qaramastan, bolashaqta astyq jınaý týraly pikirler qolaıly.
Marjıkpaevtyń tamyz reıtıngisin qalyptastyrýda basty ról Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń sapary boldy, ol ındýstrııalandyrý aıasynda paıdalanýǵa berilgen aımaqtyń iri kásiporyndaryn aralap, turǵyn úılerdiń qurylysy men tazalyq naýqanyna daıyndyqty tekserdi. Sapardan keıin Mamın jergilikti bılik organdarynyń qyzmetine joǵary baǵa berdi.
Sondaı-aq, ótken aıda Aqmola oblysynyń Býrabaı aýdanynda zamanaýı kýrorttyń qurylysy bastaldy. Joba týrıster aǵynyn kóbeıtip, aımaqtyń týrıstik áleýetin arttyrady. Eger qazir kýrorttyq aımaq jylyna mıllıonnan astam týrısterdi qabyldaıtyn bolsa, 2025 jylǵa qaraı olar bul sandy 3 mıllıonǵa jetkizýdi josparlap otyr.
Nurlan NOǴAEV
Atyraý oblysy
Tamyz aıynda Atyraý oblysynyń ákimi Nurlan Noǵaev sporttyq keshenderdiń, eki mekteptiń ashylýyna qatysyp, aýqymdy qaıta qurýdan keıin Isataı men Mahambet alańdaryn usyndy. Sondaı-aq, oblys ortalyǵynda abattandyrý jumystary júrgizilýde (Atyraýdaǵy 11 negizgi kósheni keńeıtý). Noǵaev kraýdsorsıng tehnologııalaryn qalalyq jobalardy talqylaýǵa belsendi túrde engizýdi tapsyrdy.
Sondaı-aq, oblys ákimi alıment óndirýshilerdi zııandy tólemdermen «soǵys» jarııalady. Ol balalarǵa qoldaýdy qalpyna keltirý jumystaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.
Ómirzaq ShÚKEEV
Túrkistan oblysy
Túrkistan oblysy basshysynyń tez quldyraýy birneshe sebepterge baılanysty. Birinshisi - Arys qalasyndaǵy qalpyna keltirý jumystary alǵashqy jarııalanǵan merzimmen salystyrǵanda aıaqtalýda. Aıta ketý kerek, qalany qalpyna keltirý merzimi úshinshi ret keıinge shegerilip otyr. Bastapqyda olar 1 tamyzǵa deıin aıaqtalýy kerek edi, biraq sodan keıin olar 20 tamyzǵa aýystyryldy, keıin Shókeev barlyq jumystardy 1 qyrkúıekke deıin aıaqtaýdy tapsyrdy. Endi ákimdiktiń habarlaýynsha, Arystaǵy barlyq úıler 20 qyrkúıekte ǵana paıdalanýǵa beriledi. Aıta ketý kerek, bul tek Túrkistan oblysynyń ǵana emes, sonymen qatar qalpyna keltirý jumystaryna tartylǵan basqa da aımaqtardyń problemalary. Alaıda, jalpy uıym úshin birinshi kezekte Ómirzaq Shókeevtiń komandasy jaýap beredi.
Ekinshisi - Arys qalasynyń turǵyndaryna 100 myń teńge kóleminde birjolǵy kómek tóleý problemalary. Ótken aıda qala ákimdigi ǵımaratynyń janynda Arys qalasynyń birneshe turǵyndary memleket ýáde etken bir rettik kómek almaǵanyna narazylyq bildirdi. Sonymen qatar, olar úılerdi qalpyna keltirý boıynsha jóndeý jumystarynyń sapasyna qanaǵattanbady.
Altaı KÓLGINOV
Nur-Sultan qalasy
Ótken aıda Nur-Sultannyń ákimi Altaı Kólginov úshin jaǵymdy oqıǵalar az boldy. Aldymen ákim óziniń jalaqysyn kópshilik aldynda jarııalady, sodan keıin Nur-Sultannyń basty úsh máselesin atady. Kýlgınovtyń aıtýynsha, bul - úleskerlerdiń problemalary, shetki jáne gazdandyrý máselesi. Sondaı-aq, Altaı Seıdiruly qala basshylyǵy LRT qurylysynyń bıýdjetinen 600 mıllıon teńge tapqanyn málimdedi - demeýshiler Halyq bank pen «Báıterek» holdıngi.
Oqý jylynyń basynda bastan keshken astananyń basty máseleleriniń biri - bul halyq sanynyń ósýine jáne kadrlardyń jetispeýshiligimen baılanysty mektepter men muǵalimderdiń tapshylyǵy.
Qumar Aqsaqalov
Soltústik Qazaqstan oblysy
Oblys ákimdiginiń ártúrli reıtıngterdegi pozıııasyna jáne olardyń aımaqtyń qyzmeti men damý perspektıvalaryna qatysty máselelerdi túsindirýge degen yqylasyn erekshe atap ótken jón.
Tamyz aıynda Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy altyn óndiretin iri kásiporyn alty aı ishinde Infraqurylymdy damytý mınıstrliginde kelisimsharttyń uzartylýyna baılanysty toqtap turǵany belgili boldy. Kelisim-shart byltyrǵy jyldyń sońynda aıaqtaldy, alaıda bıýrokratııanyń arqasynda ol áli kelisilgen joq. Bul baqylaýdaǵy jaýapkershiliktiń úlken bóligi dál osy aımaq basshylyǵyna júkteledi. Tutastaı alǵanda, aımaqtyń ekonomıkalyq damý perspektıvasy ınnovaııalyq jobalardan túsetin kiristiń shamamen 40% -ǵa artqandyǵyn kórsetedi.
Sonymen qatar, óńirde ekonomıkalyq damýdyń keıbir kórsetkishteriniń dınamıkasynyń tómendeýi baıqalady, atap aıtqanda mal sharýashylyǵynyń fızıkalyq kólem ındeksi. Aýyl sharýashylyǵynyń quldyraýynan basqa, oblysta kadrlarmen jumys jasaıtyn mamandardyń jetispeýshiligi bar - túlekterdiń az ǵana bóligi Qazaqstannyń soltústik aımaǵynda jumys taba aldy.
Tamyzdaǵy jergilikti bıliktiń eńbegi - medıınalyq mekemelerden joǵary tehnologııalyq jabdyqtar satyp alý, Imantaýsko-Shalqar kýrorttyq aımaǵyn damytýǵa on mıllıardtaǵan qarajat salý, sonymen qatar bıyl jóndelgen mektepterdiń 40% -y SQO-da ornalasqan.
Oń jaqtarynyń ishinde Petropavlda sheteldik ınvestormen birge salynatyn kóp salaly aýrýhananyń qurylysyn atap ótken jón.
Ákim Aqsaqalov aımaqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa tyrysýda, sondyqtan oblysta «Bereke» shaǵyn aýdanynda 600 orynǵa arnalǵan zamanaýı mektep paıdalanýǵa berildi, «Jas Órken» shaǵyn aýdanynda 900 oryndyq mektep salynýda.
Óńirde jergilikti ózin-ózi basqarýdy nyǵaıtý jumystary júrgizilýde, tipti máslıhattar depýtattaryn baǵalaý júıesi de engizilýde. Jalpy, oblys ákimi oń dınamıkany kórsetip, bizdiń reıtıngimizdiń «syrt kózderinen» óte alady.
KÓSh SOŃY
Erlan AITAHANOV
Shymkent
Bizdiń reıtıngte birinshi ret - ońtústik megapolıs meri Erlan Aıtahanov.
Eń aldymen, Erlan Qýanyshuly megapolıstiń ózekti máselelerin atady. Onyń pikirinshe, shuǵyl aralasý Shymkent qalasynyń turǵyndarynyń problemalaryn talap etedi. Sońǵy jyldary qala jaqyn aradaǵy eldi mekenderdi bir-birine sińirip, tez damyp kele jatqanyn atap ótken jón, óıtkeni jańa ákimdikterdiń ınfraqurylymdyq jaǵdaıy kóp nárseni qajet etedi, óıtkeni burynǵy ákim reformalardan únemi qorqatyn jergilikti elıtalar men kóleńkeli toptardyń múddelerin qataıtyp otyrǵan Shymkenttiń naqty máselelerimen aınalysty. jáne naqty nárseni jasaý qajettiligi. Ótken aıda E.Atahahanov shetelde bolyp, jaǵdaımen jeke tanysyp, birqatar naqty tapsyrmalar berdi.
Ekinshi másele - ókilettigi joq jáne tıisinshe azamattardyń senimin joǵaltqan aýdan ákimderiniń álsizdigi. Endi Shymkent ákiminiń aıtýynsha, tıimdi jumys jasaý úshin oblys ákimderiniń rólin kúsheıtý qajet.
Úshinshiden, eldiń úshinshi megapolısi qarqyndy ósýdi bastan keshýde jáne soǵan sáıkes, áleýmettik jelilerdi paıdalanýshylardyń belsendi nazarynda bolǵan, kóliktik kommýnıkaııalar men jolaýshylar tasymaly problemalary, olar siz Gazelderden sapar shegýge týra keletin qalanyń qarqyndy ósýin atap ótedi. 90-shy jyldar » Ákim Abdrahımov ýáde etken qalanyń avtobýs parkin jańa avtobýstarmen tolyqtyrýdy jergilikti tasymaldaýshylar jasyryn túrde ózderiniń soǵys kezinde aqparattyq óristi qoldanatyn jasandy túrde jasyrady. Bul shynynda da «Shymkent» bıznesi, ol qala ákimi kóptegen kóleńkeli toptardyń yqpalyna túsip ketti, onyń aıtýynsha, «Gabıdýlla Abdrahımovqa tapsyrys bergen» V.Sýrganov.
Aıta ketý kerek, búginde Erlan Aıtahanov myqty jáne sheshýshi kóshbasshy týraly áser qaldyrmaıdy, biz «aýtsaıderlerdiń» arasynda Shymkent ákiminiń bolýy da óte oryndy dep sanaımyz.
Asqar MYRZAHMETOV
Jambyl oblysy
Tamyz Asqar Myrzahmetov kóp balaly otbasylarǵa jańa páterlerdiń kiltin tapsyrdy, bes jańa mektep pen kovorkıng ortalyǵynyń ashylýyna qatysty, sonymen qatar aımaqtaǵy úsh aýysymdy mektepter máselesin tolyǵymen sheshti.
Sonymen qatar, jergilikti bılik organdarynyń qyzmetinde jaǵymsyz jaqtar da boldy. Máselen, bul Tarazdaǵy joldardyń nashar jaǵdaıy. Ádette, qyrkúıekke qaraı joldardaǵy jaǵdaı jaqsy jaqqa ózgeredi, alaıda búgingi tańda Jambyl oblysynda bul máselede kúrdeli problemalar bar. Sondaı-aq, oblys ortalyǵynda tártip pen jaýapkershilik kóp nárseni qajet etetin avtobýstar men olardyń júrgizýshilerine qatysty problemalar bar. Qalada ınjenerlik jelilerdi modernızaııalaý problemalary týraly aıta ketý kerek, olar óte baıaý qarqynmen júredi, bul azamattar úshin úlken qolaısyzdyqtar týǵyzady.
Serikbaı TURYMOV
Mańǵystaý oblysy
Tramov úshin tamyz aıy aqparattyq turǵydan sırek boldy. Ol Aqtaý qalasyndaǵy Ózbekstannyń Bas konsýldyǵynyń ashylý saltanatyna qatysty, oblystyń agroónerkásiptik keshenine 4 mıllıard teńge kóleminde qarajat bólingenin, bıyl oblys mektepterinde dombyra sabaqtary paıda bolatynyn málimdedi, sonymen birge ondaǵan jańa mekteptiń qurylysy bastalǵanyn habarlady.
Bolat BAQAÝOV
Pavlodar oblysy
Ǵabıdolla Abdrahımovtyń ketýimen Pavlodar oblysynyń ákimi Bolat Baqaýov bizdiń reıtıngtegi basty aýtsaıder róline basty úmitker boldy. Burynǵy olqylyqtar áli kúnge deıin aımaqtyń basshylyǵymen stıgmatızaııalanady jáne ony reıtıngtiń tómengi jaǵynda berik ustaıdy. Ókinishke oraı, tamyz aıynda onyń qyzmetinde jaǵdaıdy jaqsartatyn eshteńe bolǵan joq. Qoldanystaǵy problemalarǵa oblys ortalyǵyndaǵy qoqystyń kóptigi, sondaı-aq oblys turǵyndarynyń jalǵan ataýly áleýmettik kómek alý problemalary qosyldy (bul búkil el úshin problema bolsa da, Pavlodar oblysynda óte ótkir). Bul úshin biz jeke kompanııalardyń qyzmetkerlerine jalaqy boıynsha úlken qaryzdardy da qosyp otyrmyz.
Medıa tehnologııalar ortalyǵynyń analıtıkalyq qyzmeti
