Qazaq – ejelden toıshyl halyq. Sodan ba eken, «shildehana, besik toı, qyz uzatý, súndet toı… a-aı, shirkin-aı» dep qoıyp, birinen keıin biri bastalyp júre beretin shańyraq qýanyshyn ústi-ústine eselep, dúrkiregen toıǵa aınaldyrýǵa qumar kelemiz. Árıne, aǵaıyn-týys, dos-jaran, quda-jekjattyń basyn qosyp, jaqsylyqty jarııa etken jaqsy-aq. Qazir kez kelgen úıdiń tórinde kúnde dýman bolmasa da jyldyń eki-úsh aıynda atap ótýge ábden laıyqty qyzyq-qýanyshtar tabylyp jatady. Biraq sońǵy jyldarda baıqala bastaǵan bir qubylys – qazaq qaı toıynda bolsyn, óziniń ulttyq bolmysyn tanytatyn salt-dástúr, jón-joralǵysyn kórsetýden góri, qazaqtyqqa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn qaıdaǵy bir ádetterdi engize bastady. Ásirese úılený toıy men qyz uzatý mundaı dástúr «jańashyldyǵyna» ábden malynyp tur.
Birde jıenimizdiń úılený toıyna bardyq. Ádettegideı aldymen eki jaqtyń ata-analary, úlkenderi sóz alyp, bir-birimen qudandaly bolyp jatqanyna qýanyshty ekendigin bildirip, tilek aıtyp, tós qaǵystyryp, bir dúrildep ótkennen keıin ári qaraı toı barysy óz retimen jalǵasyp, otbasyna «jaqsylyq, mol baqyt tilegen» bir saryndy tilekter asaba usynǵan mıkrofonnan tolassyz tógilip jatty. Bir mezette ákesiniń qyzymen qoshtasýy degen qyzyqtyń kýási boldyq. Búginde uzatý toıy saıyn aıtylatyn «Ákeńdeı qamqor bolar-aý deýmen, Tapsyrdym seni qudama, qyzym» degen joldary bar án qalyqtap turdy. Kópshilikpen birge ortada ákesi qyzymen vals bılep júr. «Qyzdyń sheshesi qaıda eken?» dep barlaı qarasam, ol kúıeý jigittiń týys aǵasymen valstiń qyzyǵyna túsip ketipti. Mine, dástúrdiń kókesi! Sonda bul ne tárbıe, ne ónege? Ákesi sábı kúninen aıalap ósirgen qyzyna qımastyǵyn osylaı valspen kórsetse, jastar qaı saltymyzdy jańǵyrtpaq?! Bara-bara bul kórinis salt bolyp sanaǵa sińbese, ne qylsyn?
Almahan MUHAMETQALIQYZY, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi, aqyn:
– Bizdiń búkil salt-dástúrimiz toıǵa arnalǵan. Qazaqtyń óner sahnasy toı bolǵan. Ertede qazaqtar toıǵa barǵanda jaqsy-jaısańdardy kórýge, solardyń aýzynan dýaly áńgime estýge baratyn bolǵan. Qazaqstannyń ár oblysynda ártúrli dástúr bar. Biz sol salt pen dástúrdi shatastyramyz. Ekeýinde de bizge, urpaqqa kerek úlken ónege bar.
Toıdyń jaıyn tilge tıek etkende bir táýbe etetin jaıt – qazir «qyzyp qalyp» bir-birimen baılanysyp, jaǵa jyrtysyp jatatyndardyń qarasy azaıǵan. Ári toıǵa kelgenderdiń kóbisi araq-sharap ishýden tartynatyndyqtan ba, ústel tóńkerip, tóbeles izdeıtinderdiń de tóbesi kórine qoımaıdy. Esesine, asabanyń ázil-qaljyńdaryna masaıyp-masattanyp, ortaǵa shyqqandardyń qyzyqtaryn tamashalaǵanǵa máz. Degenmen áńgime búgingi qazaqtyń toıyna qatysty bolǵandyqtan, o bastaǵy máselemizge qaıta oralaıyq. Qalyńdyqtyń týflıin urlaý degendi aıtpaı-aq qoıaıyq, úılený toıynyń sońyna qaraı «gúl laqtyrý» degen yrym shyqty. Qalyńdyq qolyndaǵy bir shoq gúlin shalqaıa laqtyryp jibergende artyndaǵy turmysqa shyqpaǵan qyz qaǵyp alyp, kúıeýge shyqqan ápkesiniń ıa bolmasa qurbysynyń jolyn berýdi yrym etedi. Qynjylatynyń – qazaqtyń oń jaqta otyryp qalǵan qyzy turmysqa shyǵýdy armandap, toı saıyn qalyńdyqtyń artyna baryp tursa, munyń nesi sán? Muny aıtpaǵannyń ózinde uzatylǵan qyzdyń kelin bolyp túsken jaqtyń ózine synaı qaraıtynyn bile tura, artqa qaraı shalqaıyp, gúl laqtyryp jatqany – qaı jetisken tirlik?!
Áset RAIYMBEKOV, asaba:
– Meniń asaba bolyp, el aldyna shyǵyp júrgenime de kóp bola qoıǵan joq. Bir baıqaǵanym, qazirgi qazaq toıynda salt-dástúrdi burmalaý kóp. Zamanǵa laıyqtaǵany bolar. Dabyra men dańǵaza basymdyǵy da baıqalady. Dástúrge keraǵar bolmashy dúnıelerdi engizýge áýestenip aldyq. Týflı urlaý, tort asatý degen sııaqty, orys toıynyń elementteri enip ketti.
Toı tóńireginde áńgime de, másele de jetedi. Aıtpaǵymyz – qyz uzatyp, syńsý, kelin túsirip, betashar aıtatyn qazaqtyń qazirgi kúni ulttyq salt-dástúrlerinen alshaqtap bara jatqany. Qazaqy dástúr qanatyn jaıýǵa tıisti aýyldaǵy toı-dýmannyń sıqy osyndaı bolyp jatqanda, asfaltta týyp, ana tilden maqurym ósken qaladaǵy qazaqtyń toıynda qaıdan ulttyq bolmys saqtalsyn?! Toı dastarqanynan tort jegenińe eriksiz máz bolyp qaıtasyń.
Sátjan QASYMJANULY, Shyǵys Qazaqstan oblysy, «Alash aınasy».
