Qoljetimdi baspanaǵa qolymyz jetip turyp aıyrylyp qaldyq. Nege deısizder ǵoı, qańǵybas emespiz óıtkeni. Almatyǵa keshe kelgen úısizderdiń jeń ushynan jalǵap baspanaly bop jatqany da bar, talaı jyl ózgeniń qaltasyn qampaıtyp, talmaı jumys istep páter alǵany da jetedi. Asekem ekeýine de "jatpaıdy". Jatpaıtyny qańǵybas emes, jyp-jyly úıde ósti. Bes jyl turaqty tirkeýi qalada bolmasa turatyn úı de, kómiletin jer de berilmeıtin buryn, zań boıynsha. Endi úı alýǵa qatystysynyń eki jylyn qysqartypty, ólgende beriletin jeriniń lımıtiniń ózgergen-ózgermegenin bilmeımin.
***
Qalaǵa keshe kelgen baspanasyz adamdy kim turaqty tirkeýge turǵyzady? Týysy? Senimim az. Qalaı turǵyzady? Páteriniń sharshy metri kótermese she? Týysyńdy turaqty tirkeýge alsań páteraqyńa qosymsha shyǵyn tóleýge májbúrsiń. Qaltasyna aqshasy syımaı júrgen bireý turǵyzbasa, búginde týysqanyna emeshesi úzilip kómektesip, artyq shyǵyndy aı saıyn tóleı qoıatyndardyń bary shamaly. Et-júregi ezilip turǵyzǵysy keletinderdiń páteri - qýyqtaı, balalary kóp, úıdiń artyq adamǵa sharshy metri "jetpeıdi". Sonda qalaı? Osynyń túbin tekserip otyrǵan adam bar ma? Hosh delik!
****
Úı almaqqa nıettengen ulym: "Sonda meni 26 jyl bomj bolyp júr dep oıladyńdar ma? Anammen birge turdym!"- dep salǵany sol. 18 sharshy metr, ıaǵnı bir bólmeli úıde ulym úılense, syımaıtynymyz belgili. Qujatyn daıyndady, tıynyn da jınady. Mańdaı terimen!!! Endi ne kedergi?
-Sizdiń basyńyzda páter bar eken ǵoı.
Banktiń menedjeri qozdaıtyn qoıdaı mekirenip aıtty muny. Al balamnyń tańǵalǵanyna men bylq etpedim. Neni meńzegeni de maǵan aıan. Jekeshelendirý bastalǵanda 13 jastaǵy ulym da "kirdi". Kirgizdim! Nege? Óıtkeni balam kámeletke tolmaǵan ol kezde. Al jataqhananyń eki bólmesin maǵan kóńildesim nemese áldebir kókem syılaǵan joq. Ózimniń taban et, mańdaı terimmen eńbegimniń arqasynda aldym. Toqyraýǵa urynbaǵanda, naryqtyń qyspaǵanda qalmaǵanda páterge de qolym jeter edi, sol 90-jyldardyń aıaǵynda-aq!!! Ras, jekeshelendirý bastalǵan sol kezeńde de nebir pysyq kelinshekter baıynan qaǵaz júzinde aıyrylysyp óz atyna ǵana úıdiń nemese bólmeniń qujatyn rásimdedi. Úıi barlardyń ózi dereý ózgeniń atyna úıin aýdaryp Ákimshilik bergen tegin baspanaǵa qalaı qol jetkizgenderin de bilem. K chertý! Bireýdikine kóz salatyn ásireqyzylǵa qumar qatyn emespin. Óz nesibem, óz berekem ózime jetetin adammyn. Aıtsa da, bankten ótken qujat Turǵyn úı departamentiniń kedergisinen ótpedi! Basynda baspanasy joq degen anyqtama bolǵanymen jekeshelendirýge "qatysy bolǵan" málimet bazadan bes jyldan soń biraq joıylady! Ebin taýyp qurtatyndar bar shyǵar, mende sony joıyp beretin kóke joq, "jaqsylyǵynyń" óteýine tilemsektenip birdeńe tilep turatyn ondaı tanystan quralaqanmyn. Al bizdiń Qazaqstan hám qaǵazstanda "qarǵa qarǵanyń kózin shuqymaıdy". Dese de, "Turǵyn úı - 91" degen de bolyp edi ǵoı. Ulym she...
***
13 jasynda sheshesine tıesili baspanaǵa esh qatysy bolmaı, tek meniń ulym bolyp týǵany úshin ǵana "páteri bar" bolyp shyǵa keldi. Jaqsy. Ol ózine tıesili bop kelgen, al shyn mánindegi meniń "dúnıemdi" maǵan - týǵan sheshesine zań júzinde aýdardy, endi ne kedergi? Endi bazada bes jyl turatyn málimet kedergi. Kórdińizder me qıturqylyqty?
18 sharshy metr jerge (jıloı) árbirden soń zań boıynsha balamdy turaqty tirkeýge turǵyza almaýym kerek bolatyn. Óıtkeni zań boıynsha bir adamǵa 13 sh/m tıesili! Bul páterdiń burynǵy jataqhana ekenine pysqyrmaıtyn boqqaryn (keshirińizder) menedjeri bar, moıyny jýan bólim basshysy bar, qulqyny keńigen bank basshysy bar jalpıyp otyryp monıtorǵa kóz súzgenshe aldyna jınap ákelgen qujattarǵa muqııat qarap, úı almaqqa nıettengen jigittiń jekeshelendirý kezindegi jasyn eskerip, qala berdi oryndyqqa jabysyp qalǵan jumsaq jerin kóterip qalanyń qaq ortasynda turǵan kópqabatty ǵımarattyń buryn ne bolǵanyn el-jurttan surap, ishin óz kózimen kórgende ǵoı. Joq! Ondaıdy oılap júzege asyrý úshin, bizdiń qoǵamdaǵy maıshelpekke bókkenderdi ornynan qozǵaý úshin alyp kran kerek áýeli...
***
Almatylyq bolǵanyma 30 jyl. 5-aq jyl páter jaldap, 22 jasymda qazirgi óz baspanama ıe bolǵan janmyn. Ólsem óz úıimniń bosaǵasynan shyǵam, óz menshigim. Shúkir! Óz elinde ógeıdiń kúıin keship qańǵyp júrgen qazaq qanshama! Úı salynyp jatyr! Biraq kóbi baı-baǵlanǵa arnalyp! Sol qymbat úılerdiń 35 sh/m bir bólmeli páteri 11 mln-nan bastalady. 300 000 teńge tapsa (ondaı aılyǵy barlar qoljetimdi arzan baspanadan bas tartpaıdy, retin keltirip Astana men Almatydan alyp ta qoıady) - "soıalnyı obespechennyı", 50-60 myń eńbekaqy alatyndar - "neplatejesposobnyı" degen kategorııaǵa adamdy op-ońaı jatqyza salatyn shirigen júıede baspana kimderge berilip jatqanymen de eshkimniń sharýasy bolǵan emes...
Aıtpaqshy, memlekettik qyzmetker bolmaǵany úshin de ul "ekinshi sorttyń" adamyna jatady. Biraq bizdiń elde múgedek balasy bar ana da baspanaǵa kelgende kól-kósir qamqorlyq kórip jatqany shamaly.
***
Topyrlatyp salynyp jatqan úıdiń baǵasy aspandap tur. Onyń qansha páteri qansha jylǵa deıin qańyrap bos turady? Teksergen bireý bar ma? Joq. Aıtpaqshy, bos turmaıdy. Ózge oblystyń qaltaly baılary qyzyna, ulyna, toqalyna áperip qoıady da jalǵa beredi. Meıli ǵoı, turǵanda qazaq tursyn! Biraq... Almatynyń óz qazaǵy? Keıingi 30 jylda Almatyny jaǵalap kelgen qazaqtar? Olardyń mańdaıyna úsh saǵattyq keptelisti jazyp megapolıstiń tórt buryshyndaǵy aýyldardan qatynaý jazylǵan ba? Ne sýy, ne gazy joq bireýdiń vremıankasynda turyp ómirin ótkizbek pe? Kez kelgen ýaqytta keptelistiń kesirinen keshegi avtobýstyń júrgizýshisindeı kúrejoldyń boıynda jan tapsyrýy kerek pe, álde?
...Meniń ulymda áli-aq úsh qabatty jekejaı nemese eń ǵajap páter bolady, buıyrtsa! Óıtkeni ol -eńbekqor! Aman bolaıyqshy, bastysy.
Aıtpaqshy, "basyńyzda páter bar" degendi aýzyn kerip syzdanyp aıtqan bir bankteginiń sózin ekinshi bank qup kórmeıdi. Úlken somada nesıe rásimdeıin deseń... Úıińdi kepilge qoıaıyn deseń, ol - JATAQHANA!!!)))
Taǵy bir eskerer jaıt. Keńes Odaǵynyń bar jaqsylyǵyn kórgenderdiń bári erinbeı jamandaıdy búginde. Táýelsizdikti basqasha asqaqtatqysy keletin sol jalǵan patrıottar ol kezde "rasshırenıe" degenniń bolǵanyn jaqsy biledi. Biraq ol jaıly búginde, óldim de, aıtpaıdy! 60-70 jyl jumys istep kelgen nebir zaýyt-fabrıkany joq qylyp, jerin jekeshelendirip alǵan sol jeksuryndardyń árqaısysynyń moınynda keshegindeı kepteliste jan úzgenderdiń qany bar. Zaýal jibermeıdi. Ózderi kúni keshe aýyldan shyǵyp búginde aldyndaǵyny kórmeıtin qalge jetip kózin shel basqan depýtattardyń uıyqtap otyryp qansha jalaqy alatynyn bárińiz bilesizder. Baı-baǵlannyń bári de búginde áleýmettik jelide otyrady. Zeket berip, saýap jasap, aıaq astynan qazaqtyq namysy oıanyp, ar azaby mazalap qap tap meniń ulyma zańdy túrde baspana alýyna sebep bolyp, kómekteskisi kelse, marhabat! Tym bolmasa, jandaıshap jaǵympazdary qazaq úshin osyndaı da pasyq kedergilerdiń bar ekenin jetkizip jatsa, eskerer, másele kóterer, joıar! Aıtpaqshy, "Turǵyn úı qurylys jınaq" bankin jaǵalap tentirep júrgen kileń qazaq ekenin de qaperge alar... Prıvatızaııanyń kedergisine tap bolǵan meniń balam nege qınalyp, "prıhvatızaııanyń" paıdasyna toıǵan jemqorlar men urpaǵy nege keńirdegin kerip kekirip ómir súrýi kerek?
Aıgúl BOLATHANQYZY
"Adyrna" ulttyq portaly
