Qosshy qalasynyń ákimi Azamat Qapyshev ardagerdi ǵasyrlyq mereıtoıymen quttyqtap, Aqmola oblysynyń ákimi Marat Ahmetjanovtyń quttyqtaýyn jetkizdi.
100 jyl – adam ómirindegi erekshe beles, urpaq úshin óshpes úlgi men eren eńbektiń aıqyn kórinisi.
Uly Otan soǵysynyń jaýyngeri retinde maıdan dalasynda kórsetken erligi, beıbit ómirdegi tynymsyz eńbegi– bizdiń ortaq maqtanyshymyz, erligi men qajyr-qaıraty el esinde saqtalary sózsiz. Otanǵa adal qyzmet etip, óskeleń urpaqqa erlik pen eńbekqorlyqtyń asyl úlgisin kórsetken onyń beıbit ómirge sińirgen eńbegi men tálim-tárbıesi barshaǵa úlgi.
Nurǵasym Ájitaıuly 1925 jyly 1 qańtarda Semeı oblysy, Abraly aýdanynyń Saryqamys degen jerinde dúnıege kelgen. Qazaq dalasyn jaılaǵan asharshylyq jyldary Quljabasyǵa, keıin Semeıge otbasymen qonys aýdarady. 1938-inshi jyly eńbek ujymshary qurylyp, 7 jyldyq mektep ashylýyna oraı 13 jasar Nurqasym mektep tabaldyryǵyn attaıdy.
Nurqasym Ájitaıuly ásker qataryna 1943-inshi jyly qańtar aıynda Jańasemeı aýdandyq áskerı komıssarıatynyń shaqyrtýymen qabyldanady.
Órimdeı jigit bir jyldyń ishinde Novosibir qalasyndaǵy mergender mektebin úzdik támamdap, nysana kózdeýden aldyna jan salmaıtyn mergen bolady. Basshylyqtyń nazaryna ilikken sarbaz birden joldamamen Máskeý túbindegi shaıqasqa attanady. Quralaıdy kózge atqan mergen keıin Marshal Malınovskııdyń qolbasshylyǵymen Kerch qalasyn jaý qolynan azat etýge qatysady. Berlındi alýda jáne Kýrsk doǵasyndaǵy shaıqasta avıaııalyq qyzmettiń atqyshtar sapynda jaýynger boldy. Eshkimdi aıamaǵan soǵysta qar jamylyp, muz jastanyp, tolarsaqtan sý keship, ottyń ortasynda júrdi. Jeńisti qarsy alysymen, 1945-inshi jyly tamyz ben qyrkúıek aılarynda Japonııamen soǵysatyn jaýyngerlerge ilesip, 293-inshi atqyshtar dıvızııasymen kelesi qan maıdanǵa attanady. Kvanton áskerimen keskilesken urysta Nurqasym Ájitaev asqan erligimen kózge túsip marapattalady.
Soǵys aıaqtalǵannan keıin maıdanger Chıtadaǵy ýchılıede ustazdyq etip, jastardy áskerı qyzmetke baýlıdy.
Áskerı áýe ushaqtarynda motorıst bolyp, eńbekqorlyǵymen talmaı qyzmet atqarady. Sondaı-aq, Vladıvastoktyń Artem qalasynyń komsomol uıymynda jetekshi bolyp, Krasnoıar ólkelik sezge eki ret delegat bolyp qatysty. Osy komsomol jetekshisi bolyp atqarǵan qyzmeti úshin Habarov ólkesindegi qyzyl ásker uıymynyń muraǵatynda esimi altyn árippen jazylǵan.
Týǵan elge tek araǵa segiz jyl salyp, 1951-inshi jyly oralady. Abyraly aýdany oqý bóliminde áskerı ınspektor bolyp eńbek etken Nurqasym Ájitaev otbasymen Shar qalasyna kóship, temir joldyń Shaǵan stanııasynda kezekshi boldy. Keıin Keńshar dırektorynyń shaqyrýymen Qaınarda aǵash sheberhanasynda meńgerýshi bolyp 20 jyl eńbek etedi.
Áke-shesheden de erte aıyrylyp, ay taǵdyr tezimen talasyp ósken maıdanger otbasy qundylyǵyn joǵary baǵalaıdy. Jubaıy Nurzılát Qusaıynqyzy ekeýi ómirge ákelgen jeti balasynan on nemere, toǵyz shóbere súıip otyr.
Ardager Japonııany jeńgeni úshin medali, 2 dárejeli Otan soǵysy ordeni, Keńes Odaǵynyń Marshaly G.K.Jýkov medali, Jeńistiń 55 jyldyǵy qurmetine «1941-1945 j.j. soǵys ardageri» belgisi, «KSRO Qarýly Kúshterine 50 jyl» medali, ár jyldary Uly Otan soǵysyndaǵy jeńistiń mereıtoılyq medaldarymen marapattalǵan.
