Azııa men Eýropa qurlyqtarynyń túıisken kindiginde oryn tepken keń-baıtaq qazaq jeri ejelden túrli mádenıetterdiń dıalogyna, ıntegraııalyq baılanystyń altyn kópirine arqaý bolyp keledi. Al Shyǵys pen Batystyń arasyn baılanystyrǵan Uly Jibek jolynyń Jetisýdy jaǵalap, Saryarqa men Betpaqdalany boılaı, Qazaqstandy basyp ótýi, tipten, óz aldyna bólek shejire. Shyǵysynan musylmandyq túrkilik jáne arab-parsylyq, odan qaldy, dini bólek qytaı-mońǵol mádenıetteri, batystan slavıandyq orys, ýkraın, polıak mádenıetterimen qatar, katolıktik eýropalyq órkenıet qazaq mádenıetimen bite qaınasyp, bizdiń tilimiz ben dilimizdi, ádebıetimiz ben ónerimizdi baıyta tústi.
Buǵan qazaq tilindegi kirme sózderdiń kóptigi, etnografııasy men folkloryndaǵy syrttan engen qundylyqtardyń san-alýandyǵy, tranzıtti aımaqtaǵy ult retinde eliktegishtigi men qarym-qatynasqa beıimdigi dálel.
Protoqazaqtar tarıhyna qatysty «Tarıhtyń atasy» atanǵan Gerodottyń, Orhon-Enıseı syna jazýlary men kóne Qytaıdyń jazba derekteri, orta ǵasyrlardaǵy ál-Farabı babamyzdyń «Shyǵys Arıstoteli» atanýy, jalpy, qazaq aqyn-jyraýlarynyń týyndylaryna Omar Haıam, Fırdoýsı, Shamsı, Saǵdı sııaqty shyǵys shaıyrlarynyń yqpal etýi, ıslam qaǵıdalarynyń qazaq fılosofııasymen yqpaldasýy da ultymyzdyń erte zamannan mádenı-rýhanı almasýǵa beıim ekenin aıǵaqtaı túsedi.
Bir ókinishtisi, osynaý ulan-ǵaıyr keńistikti jaılaǵan Qazaq Eli syrtqy jaýlardyń shapqynshylyǵynan kóz ashpaı, halqy qyrylyp, qalalary qırap, mádenı-rýhanı turǵydan kúızelisti kóp kórdi… Bul týraly eýrazııalyq ıdeıasymen tanymal ǵalym L.N. Gýmılev «Drevnıaıa Rýs ı Velıkaıa step» atty eńbeginde «Stranno, no dolgoe vremıa schıtalos, chto narody Evrazııskoı stepı, v osobennostı kochevye, ne ımelı sobstvennogo kýltýrnogo razvıtııa, sobstvennoı ıstorıı ı ýj obıazatelno – orıgınalnogo ıskýsstva. Raskopkı na Altae, v Mongolıı ı Sıbırı pokazalı, chto ıskýsstvo evrazııskıh narodov sýestvovalo, ıstorııa ıh nyne napısana, prochtennye teksty pokazalı nalıchıe peredovoı fılosofskoı lıteratýry, a folklor zafıksıroval orıgınalnye sıýjety. Vse ý nıh bylo, no malo chto sohranılos» dep atap kórsetedi (L.N.Gýmılev «Drevnıaıa Rýs ı Velıkaıa step» // http://gumilevica.tripod.com/ARGS/args101.htm/). Bul qazaqtardyń bas saýǵalap, Reseı patshalyǵyna qosylýyna májbúr etken tarıhı-saıası faktorlardyń biri edi.
Qazaqtar Reseı patshalyǵyna qaraǵannan bastap ult mádenıetine batystyń yqpaly arta bastady. Sáıkesinshe, qazaqy mádenı almasýdyń dástúri aǵartýshylyq dáýiri atanǵan HIH ǵasyrda osy úrdiste jalǵasyn tapty. Bul kezeńde kórshiles Reseıde A.Pýshkın, M.Lermontov, N.Gogol, F.Dostoevskıı, L.Tolstoı, G.Potanın, A.Chehov, V.Belınskıı, I.Krylov, A.Geren, N.Chernyshevskıı, t.b. ýkraındardan T.Shevchenko, P.Kýlısh, polıaktardan A.Mıkevıch, Iý.Slovakıı, A.Ianýshkevıch, G.Zelınskıı, Z.Krasınskıı, R.Dmovskıı, al qazaq jerinde Mahambet Ótemisuly, Shoqan Ýálıhanov, Abaı Qunanbaev, Ybyraı Altynsarın, Shákárim Qudaıberdıev syndy uly aqyn-jazýshylar men oıshyldar danagóı shyǵarmashylyǵymen tanylǵan edi. Abaı Pýshkın men Lermontovtyń óleńderin qazaq tiline aýdaryp, olardyń shyǵarmashylyǵyn qazaq halqyna kórkemdikpen jetkizse, Shoqan Ýálıhanov Dostoevskıımen dos retinde hat almasyp, P.S.Semenov-Tıan-Shanskıımen, G.Potanınmen tyǵyz aralasty. Y.Altynsarın Tolstoı men Krylovtyń shyǵarmalaryn qazaqshaǵa aýdaryp, Potanınmen dos boldy.
Óz kezeginde, A.Pýshkın 1833 jyly qyrkúıek aıynda I Nıkolaı patshanyń ruqsatymen «Pýgachev tarıhy» jáne «Kapıtan qyzy» atty shyǵarmalaryna materıal jınaý úshin Orynbor arqyly Oralǵa kelip, qazaqtardyń turmys-tirshiligimen tanysyp, olardyń ádebıeti, óneri, mádenıeti týraly maǵlumat jınaǵan. Zertteýshi N.Jýanyshbekovtyń kórsetýinshe, ol tipten Mahambetpen kezdesip, odan «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» týraly jyrdyń aýdarmasyn jazyp alǵan (Djýanyshbekov Nýrbolat. Svet Pýshkına v Kazahstane / Ýchebnoe posobıe. – Almaty: Iskander, 2000.132 s./). G.Potanın qyzmet babymen qazaq jerinde biraz bolyp, qazaq zııaly qaýymymen dostyq qarym-qatynasta bolǵan. Ýkraın T.Shevchenko Qazaqstanǵa jer aýdarylyp kelip, óziniń shyǵarmashylyǵymen otandyq tarıhymyzda izin qaldyrdy. Al polıak A.Ianýshkevıch 1841 jyly Ombyǵa kóship kelip, 1842 jyldan bastap Sibir qyrǵyzdarynyń shekaralyq basqarmasynda qyzmet etti. Qazaq jerin kóp aralap, qazaq tilin úırendi. 1846 jyly Qazaqstan tarıhy úshin qundylyǵy zor sanalatyn «Sibirge sapardyń kúndeligi» atty eńbegin jazdy.
Sondyqtan da búgingi qazaqstandyqtar ózderiniń tarıhy men mádenıetin qurmettegen, onyń qadir-qasıetine jetken, tıisinshe baǵalaǵan shetel azamattary týraly udaıy súıispenshilikpen, aıryqsha yqylaspen aýyzǵa alady. Solardyń aldyńǵy leginde polıak halqynyń adal perzentteri Adam Mıkevıch, Gýstav Zelınskıı, Adolf Ianýshkevıch sekildi ádebıet pen mádenıettiń, qoǵam qaıratkerleri de bary anyq. Bulardyń qaı-qaısy da HIH ǵasyrdaǵy qazaq qoǵamynyń jaı-kúıi, ádet-ǵurpy, salt-sanasy men dástúri týraly tanymdy shyǵarmalar jazyp, keıingi urpaqqa qaldyrǵan.
Ásirese, A.Ianýshkevıch pen G.Zelınskııdiń muralary Qazaq dalasynyń bolmys-bitimin, ondaǵy tynys-tirshilikti bilsem, darhan Dala tarıhynyń syryna qanyqsam deıtin oqyrman úshin úlken olja bolǵany sózsiz. Sondyqtan da biz eń aldymen osy attary atalyp otyrǵan kisilerdiń ishinen Adolf Ianýshkevıchtiń tulǵasy týraly az-kem tilge tıek etip, oı qorytsaq degen nıetimiz bar.
Jastaıynan tóńirektegi qubylysqa oılana kóz júgirtip ózinshe pikir túıe bilgen Adolf Ianýshkevıch kishkentaı kezinen-aq áıgili Tadeýsh Kostıýshkonyń kóterilisi týraly maǵlumattarǵa qanyq bolyp ósti. Ol polıak halqynyń osynaý asyl perzentiniń ulaǵatty ómiri men óz eliniń táýelsizdigi jolyndaǵy kúresinde basyn báıgege tikken Kostıýshkonyń erligine elikteı bildi. Kezinde Vınnıy gımnazııasyn úzdik bitirgen ol keıinirek Vılno ýnıversıtetiniń til-ádebıet fakýltetinde oqıdy. Osy jyldary jas patrıottyń Adam Mıkevıch basqarǵan stýdentterdiń astyrtyn uıymyna degen erekshe iltıpaty paıda bolady. Bul uıym revolıýııalyq qozǵalystyń basshylarymen, tipti orys dekabrısterimen de baılanysy bolǵany málim («Qazaq Sovet Enıklopedııasy», Qazaq Sovet Enıklopedııasynyń Bas redakııasy, 12-tom, 1978 j., 542-b.).
Adolf Ianýshkevıch ýnıversıtetti bitirip óziniń týǵan jerine, ósken ortasyna oralǵannan soń da onyń revolıýııalyq rýhtaǵy áriptesterimen baılanysy úzilmegen edi. Osy tusta ol óziniń shyǵarmashylyq belsendiligimen de oqyrman qaýymǵa tanyla bastaǵan bolatyn. Aıtalyq, 1821 jyly «Dziennik Wilenski» dep atalatyn jýrnalda «Melıton jáne Evelına» dep atalatyn sentımentaldy poemasy jaryq kórdi. Adam Mıkevıchtiń tvorchestvosyn qasterleýshilerdiń sanatynan tabylǵan ol keıin Podolede onyń poezııasyn belsendi túrde nasıhattaýshysy atandy.
1826 jyly A.Ianýshkevıch Kamenedegi Azamattyq sot jónindegi bas palatada depýtat bolyp qyzmet atqardy. Alaıda keıinirek densaýlyǵyna baılanysty bul qyzmetten shyǵyp, emdelý maqsatynda Germanııada, Ońtústik Franııada, Italııada boldy. Osy kezderi ol Rımde saıahatshylap júrgen A.Mıkevıchpen jáne A.Odynpen kezdesedi.
1830 jyly qyrkúıek aıynda elge qaıta oralyp, Qarasha kóterilisine qatysady. Osy kezde ol qaqtyǵys sátinde jaralanyp, tutqynǵa túsedi. 1832 jylǵy 4-naýryzdaǵy sot úkimimen ólim jazasyna kesilip, keıin bul úkim onyń Sibirge jer aýdarylýyna almastyrylady. Sonymen qosa, ol dvorıandyq ataǵynan aıyrylyp, búkil dúnıe-múlki tárkilenedi.
Mine, osy kezden bastap, naqtylap aıtqanda, 1833 jyldary Adolf Ianýshkevıchtiń ejelgi Qazaq jerindegi óziniń jazasyn óteýge baılanysty aıdy-aıǵa, jyldy-jylǵa almastyrǵan ómir kezeńi bastalady. Alǵashynda, óziniń jaza óteý kúnderin Tobylda bastaǵan ol keıinirek, dálirek aıtqanda, 1835 jyly Esilge aýystyrady. Ózimen birge elden aldyrǵan shaǵyn da bolsa kitaphanasyn ákeledi. Sol kitaptarmen birge munda alystan Eýropadan ákelingen merzimdi basylymdar da bar edi. Osy kitaphana Ianýshkevıch sekildi ózge de jer aýdarylǵandardyń rýhanı qazyna bulaǵyna aınalyp, jazasyn óteýshilerdiń jıi bas qosatyn, áńgime-dúken quratyn mekeni bolady.
Esilde Ianýshkevıch G.Zelınskıımen, A.Odoevskıımen kezdesedi. Keıin belgili bolǵanyndaı, polıak ádebıetiniń kórnekti ókili G.Zelınskıı Ianýshkevıchtiń yqpalymen ataqty «Qazaq», «Dala» poemalaryn jazǵan. Bul poemada sol kezdegi qazaq turmysy men ómirinen mol maǵlumat alýǵa bolady. Romantıkalyq sarynda jazylǵan dastannyń artyqshylyǵy sol Eýropa oqyrmandary qazaq dalasynyń bolmysyn, onyń tabıǵaty men taǵdyryn baǵamdaı, baǵalaı alatyndaı áserde bolatyny sózsiz («Qazaq Sovet Enıklopedııasy», Qazaq Sovet Enıklopedııasynyń Bas redakııasy, 4-tom, 1974j., 596-597b.b.). A.Odoevskıı Ianýshkevıchtiń ózine de birneshe jyr joldaryn arnaǵan.
Ianýshkevıch 1841 jyly Omsk qalasyna qonys aýdarady. Munda ol Omby ólkelik sotynda keńse qyzmetin atqarýshy bolady. Keıin «Sibir qyrǵyzdarynyń» Shekaralyq basqarmasyna aýysady. 1845 jyldan bastap Adolf Ianýshkevıch Shekara bastyǵy general Vıshnevskııdiń quramynda Orta júz, Uly júz mekendegen ólkelerdi aralady. Sóıtip júrip ol qazaq tilin bir kisideı-aq meńgerdi. Onyń ulan-baıtaq qazaq jerinen kórgenderi men bilgenderi keıinnen ózi jazǵan kúndelikteri men hattarynda marjandaı tizilip jatty. Ianýshkevıchtiń jazyp qaldyrǵan kúndelikteri men hattary Qazaqstan tarıhyn zertteýshiler úshin úlken derektik máni zor muraǵat bolyp tabylyp keledi. 1853 jyly ol Perm gýbernııasyndaǵy Nıjnıı Tagılge qonys aýdaryp, qaladaǵy birinshi kitaphananyń birinshi kitaphanashysy atanǵan bolatyn. Bul kitaphana kezinde áıgili A.Karamzınniń jáne birneshe Oral zaýyttarynyń ıesi, graf A.Demıdovtiń baǵbanshysynyń ókimimen ashylǵan edi.
Qudaı bergen ǵumyrynyń kóbin jazasyn óteý úshin aıdaýda ótkizgen A.Ianýshkevıch 1856 jyly bıliktiń raqymymen týǵan ólkesine oralady da, al kelesi jyly qaıtys bolady.
A.Ianýshkevıchtiń qazaq jerindegi ǵumyr sapary 1848 jyldan bastalyp ózi qaıtys bolǵan 1957 jyldyń 1jyly kemine deıin ótti desek, onyń shyǵarmashylyǵynyń da deni osy kezeńge arnalǵan. Saıahatshynyń «Kúndelikter men hattar» dep atalatyn kitabynda onyń qazaq jerin búkil jan-tánimen kórip bilýge tyrysqany aıqyn ańǵarylady. Onyń jazbalarynan tek qana ózi kórip bilgen jaǵdaıattardy tizbelep qana qoımaı, árbir qubylysqa ózinshe baǵa berip, oı túıýge, pikir qorytýǵa qulshynatyndyǵy baıqalady. Biz qazir Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til – qazaq tiliniń bolashaǵy, onyń qazirgi damýy men jaı-japsary týraly kóbirek jazyp, ony áńgime arqaýyna aınaldyryp júrgenimiz anyq. Bul týraly arnaıy zań qabyldanyp, pálenbaı ret qaýly-qararlarǵa qol qoıyldy. Dúrkin-dúrkin jınalystar ótip, aqparat quraldarynda pikir-saıystar ótip jatatyndyǵy taǵy shyndyq.
Al A.Ianýshkevıch 1848 jyly 17-mamyrda inisine jazǵan hatynda qazaq tiliniń qanshalyqty ómirsheńdigi týraly pikirlerine keltirilgen derekterine qaıran qalasyz. Saıahatshy ózi toqtaǵan Semeı qalasyndaǵy tildik ahýalǵa az-kem toqtala kelip, bylaı deıdi: «Jońǵarlardyń qıraǵan eski qalalardyń ornyna salynǵan Semeıde 7 myńǵa tarta turǵyn bar, olardyń kóbi tatarlar, tashkenttikter, buqarlyqtar. Sondyqtan shirkeý bireý, al meshit altaý nemese jeteý. Qazaq tili barlyq jerde derlik qoldanylady. Tipti mundaǵy sán-saltanaty asqan reseılikterdiń teń jartysy, bizdiń áıelderimizdiń franýzsha sóıleıtinindeı, osy tilde erkin sóıleıdi» (Ianýshkevıch Adolf «Kúndelikter men hattar». Almaty, «Jalyn», 1979 j., 23-b.). Demek, ejelgi qazaq jerinde keńestik-totalıtarlyq júıege deıin qazaq tiliniń qanshalyqty mártebede bolǵanyn osy pikirden-aq aıqyn ańǵarýǵa bolady.
Al saıahatshy osy jyldyń 22-mamyrynda inisi Ianýarıǵa jazǵan hatynda ısi qazaq áýletiniń ózderiniń ádet-ǵurpynda tazalyq pen mádenıettilikke qanshama mán beretindigine kóńil aýdarady. Mysal keltireıik. Ádettegideı jolaýshylar keshki tamaqqa otyrady, sondaǵy bolǵan jaıtty saıahatshy bylaısha baıandaıdy: «Qazaqtyń ádet-ǵurpyn jetik biletin Vıktor bir erejeni buzǵan úshin meni tamaq ústinde edáýir sókti. Men onymen qabattasa quıylǵan sý astyna qolymdy tosyppyn. Túregelip emes, júreleı otyryp, árqaısysymyz jeke-jeke jýýymyz kerek eken. Men muny bilmeppin. Meni uıatqa qaldyrǵan taǵy bir qatem: qomaǵaılanyp tabaqqa túse jazdap, ettiń súıegin múje bastappyn. Shynynda, árbir kórgendi adam beldigine baılap júretin pyshaǵymen áýeli onyń etin týraýy kerek eken» (Ianýshkevıch Adolf «Kúndelikter men hattar». Almaty, «Jalyn», 1979 j., 30-b.). Baıqap qarasańyz, A. Ianýshkevıchtiń osynaý jazbalarynan ejelgi qazaq dalasyndaǵy tazalyq pen ádeptilikke qanshalyqty mán berilip kelgendigin ańǵarý qıyn emes.
Biz osy kúni ishimdik pen shylymdy adam densaýlyǵynyń basty jaýy dep aıtyp ta, jazyp ta kelemiz. Al HIH ǵasyrda osyǵan dala qazaǵynyń pikiri, kózqarasy qandaı boldy degenge myna bir dıalog jaýap berse kerek:
«Keshki tamaqtan keıin biz sıgar tartyp edik, qazaq jigiti:
– Sen ne tartyp tursyń? – dep surady Vıktordan.
– Sıgar tartyp turmyn.
– Sıgar degeniń nemene?
– Buratylǵan temeki.
– Onyń quny qansha?
– 5 tıyn.
– Kúnine sen bunyń qanshasyn tartasyń?
– Keı-keıde 15.
– Qaıran aqylsyzym-aı! Odan da sen bul aqshańdy qaltańa sala berseń ǵoı.
Bul ay shyndyqqa qaıtaratyn jaýap ta joq edi» (Ianýshkevıch Adolf «Kúndelikter men hattar». Almaty, «Jalyn», 1979 j., 31-b.).
Osy dıalogtan dala qazaǵynyń oı-órisi búginde eki kúnniń birinde aıtylatyndaı kóp máselege naryqtyq ólshemmen qaraı biletindigi aıqyn ańǵarylady.
A. Ianýshkevıch Qaq jaılaýyn kesip óte júrip, qazaq turmysynyń sán-saltanaty men ózindik ereksheligine, ony mekendegen halyqtyń daladaı darhan kóńili men iltıpatty nıetine áldeneshe ret kóz jetkizedi. Ol ózi jazǵanyndaı, «Dalany taza ustaýdy qazaq óziniń qasıetti paryzyna sanaıdy» dep bilse, bul qaǵıdaǵa birneshe márte kóz jetkizgeni taǵy shyndyq.
Polıak saıahatshysynyń alysty boljaı bilý qasıetine búginderi qazaq zııaly qaýymy tańǵalysyp júrgeni taǵy shyndyq. Onyń naqty bir dálelin myna bir derekterden aıqyn baıqaýǵa bolady. A.Ianýshkevıch 31-mamyr kúni Aıagózden jazǵan hatynda bylaı deıdi: «Jańa Aıagóz bolsa, qaýyzyn jarǵan qyrmyzy gúldeı tolysyp keledi. Áskerı garnızonmen ákimshilikke telingen qazynalyq úılerden basqa terekten qııýlastyrylǵan birneshe úı bar. Bul bara-bara dala óńirindegi asa mańyzdy mekenderdiń biri bolatyn sekildi. Osy dalada ǵana, shamasy, Soltústik Amerıka Qurama shtattaryndaǵydaı qubylysty baıqaýǵa bolady. Halqy tym kóbeıip ketken eski Eýropaǵa beıtanys bul qubylys – jańa eldi mekenderdiń týýy nemese jerdi jaryp shyǵa-shyǵa keletin sańyraýqulaqtar tárizdi jypyrlap ósýi. Aqmola, máselen, búkil dalanyń bolashaq astanasy. Aqtaý, Atbasar, Kókpekti, Qusmuryn – osynyń bári meniń kóz aldymda týyp ósken mekender» (Ianýshkevıch Adolf «Kúndelikter men hattar». Almaty, «Jalyn», 1979 j., 57-b.). Baıqap qarasańyz, Táýelsiz Qazaqstan memleketiniń jańa bas qalasy Aqmola bolatynyn Ianýshkevıchtiń XIX ǵasyrda-aq aıtyp ketýi onyń sáýegeıligi emeı nemene?! Munan soń bútindeı qazaq dalasyn búkil ynta-shyntasymen jaqsy kórgen polıak perzentin qalaısha qurmettemeı tura alasyz?!
Qazaq qoǵamynda, bútindeı onyń ádebıeti men mádenıetinde Abaı Qunanbaevtyń esimi aıryqsha atalady. Ol ádebıetimizdiń klassıgi, birtýarymyz. Al endi, myna qyzyqty qarańyz, Ianýshevskıı óziniń 6-tamyzda jazǵan kúndeliginde sol Abaıdyń týǵan ákesi, ataqty tobyqty bolysy Qunanbaı Óskenbaevpen kezdeskenin, onymen qol alysqanyn sýrettep jazady. Bir jazbalarynda Qunanbaıdyń asqazany qatty aýyryp jatqan balasyn qalaı emdeıtindigin baıandasa, al ekinshi bir kúndelik hatynda Qunanbaıdyń óz shejiresin qalaısha tarqata baıandaıtynyna súısinedi. Sóıtip, ol Qunanbaıdyń tegin adam emes ekendigine kóz jetkizedi. Qunanbaıdyń ózimen tikeleı pikirlese otyryp, onyń zerdeli kisi ekenine nazar aýdarady (Ianýshkevıch Adolf «Kúndelikter men hattar». Almaty, «Jalyn», 1979 j., 173,178 b.b.). Qysqasy, polıak saıahatshysynyń osy bir derekteri búginderi qazaq zertteýshileri úshin kóptegen oı túıýlerge túrtki bolyp júr.
Óziniń bastaýynda A.Ianýshkevıch sekildi azamattar bolǵan qazaq-polıak yntymaqtastyǵy búgingi tańda nyǵaıyp, damyp keledi. Onyń naqty bir mysalyna myna bir derekter anyq kóz jetkizedi. Aıtalyq, HH ǵasyrdyń basynda oqý-toqý izdegen jas qazaq órender Polshanyń joǵary oqý oryndaryna attanady. Olar, negizinen, Varshava ýnıversıtetiniń zań fakýltetine, sondaı-aq osy qaladaǵy veterınarlyq ınstıtýtqa oqýǵa túsedi. Máselen, qoldaǵy bar málimetterge júginsek, K.Boranbaev (Almaty), A.Kúshikov (Semeı), J.Sultanaev (Jetisý), A.Tunǵanshın (Torǵaı), Ýálıev, A.Shalymbekov (Semeı) atalǵan oqý oryndarynda bilim alyp, 1914 jyly atamekenge qaıtyp oralǵan (Alash oqyǵandary // «Ana tili». 2-8 aqpan, 2012 j.).
Qazaqstan óz Táýelsizdigin jarııalanǵannan bergi ýaqytta osy dástúr jańa sapalyq deńgeıge kóterildi. Qazir Polshanyń biraz joǵary oqý oryndarynda kóptegen qazaqstandyqtar ózderiniń atalary salǵan dástúrdi jalǵastyra otyryp, bilim alyp jatyr, tájirıbeden ótip júr. Mynandaı bir naqty derekterdi keltirýge bolady. «Sońǵy málimetterge qaraǵanda, Polshada 500-ge tarta qazaqstandyq stýdent oqıdy, al Poznandaǵy Adam Mıkevıch atyndaǵy ýnıversıtettiń qazaq tili men ádebıeti kafedrasynda 50-ge tarta polıak stýdenti bilim alýda» (Volkov A. 20 let ýstanovlenııa dıplomatıcheskıh otnoshenıı mejdý Kazahstanom ı Polsheı. Varshava, «Ofıynna Olshınka», 2011j., 81-b.).
Al Gýstaf Zelınskıı «Qazaq» jáne «Dala» atty dastandar jazyp HIX ǵasyrdaǵy qazaq turmysy men salt-dástúriniń áleýmettik teńsizdiktiń jaı-japsaryn óz shyǵarmalarynyń ón boıyna arqaý etken. Sol kezdiń ózinde-aq osy «Qazaq» dastany nemis, cheh, franýz, aǵylshyn tilderinde basylyp shyǵyp, oqyrmandarynyń yqylasyna ıe bolǵan.
Eki dastannyń ekeýinde de qazaq saharasyndaǵy oqıǵalar, tabıǵattyń tańǵajaıyp syrly qubylystary shynaıy beınelengen. Qazaq oqyrmandaryna onyń shyǵarmalary týraly biliktilikpen jazǵan belgili jazýshy, polıak ádebıeti men mádenıetin zertteýshi Ǵabıt Zulqarov dep bilemiz. Bizdiń áńgimemizge ózek bolyp otyrǵan Adolf Ianýshkevıchtiń shyǵarmalary týraly da tolymdy pikir aıtyp kele jatqan osy kisi.
Biz maqalamyzdyń basynda Aleksandr Zataevıch týraly da aıtqan edik. Qazaqstandyqtar ony Adolf Ianýshkevıch bastamalarynyń rýhanı jalǵastyrýshysy retinde biledi. Sebebi ol aqyndardyń urpaqtan-urpaqqa jetken muralaryn jıystyryp, kóshpendilerdiń óner áleminiń nebir injý-marjandaryn Qazaq Eliniń búgingi urpaqtaryna tabystaǵan jan (R.Badovskı Polskıe pevy Kazahstana. Varshava. «Bernardinum», 2006 j., 94-b.).
Onyń tapjylmaı janqııarlyqpen atqarǵan shyǵarmashylyq izdenisiniń nátıjesi 1935 jyly baspadan shyqqan «Qazaq halqynyń 1000 áni» dep atalatyn kitabyna endi. El arasynda birden taralyp, oqyrmandardyń aıryqsha yqylasyna ıe bolǵan bul kitap keıinnen birneshe ret asa kóp danamen qaıta basylyp shyqty.
Qazaq jáne polıak halyqtarynyń arasyndaǵy rýhanı baılanystardyń tarıhyna úńiletin bolsańyz onda búgingi urpaq zor maqtanysh sezimmen eske alatyn, aıtyp otyratyn kóptegen mysaldar keltirýge bolady. Máselen, KSRO Halyq artısi Roza Baǵlanovanyń oryndaýyndaǵy polıaktyń halyq áni «Shla devechka do lesechký» shyn máninde qazaq ónersúıer qaýymynyń da súıip aıtatyn ánine aınaldy.
Halyq artısiniń Uly Otan soǵysy jyldarynda maıdan dalasynyń aldyńǵy shebine únemi konerttik baǵdarlamalarmen bolǵany tarıhtan málim. 1944 jyly Polshany fashısterden azat etý kezeńindegi bir saparynda ol polıaktyń halyq áni «Shla devechka do lesechký» ánin estıdi. Ánniń mátini men yrǵaǵy ánshiniń júregin baýrap alǵany sonshalyq ony tabanda jattap alyp, jaýyngerlerdiń aldynda áldeneshe ret oryndap úlgergen. Keıinirek ánniń mátinin qazaqshaǵa aýdartqyzyp «Sulý qyz» degen atpen oryndap júrdi. Qazir osy án polıak jáne qazaq halyqtaryna ortaq ánge aınaldy.
Derekter tilimen aıtsaq, polıaktar qazirde elimizdiń Soltústik Qazaqstan, Aqmola, Qostanaı oblystarynda kóptep mekendeıdi. Ásirese, Soltústik Qazaqstan oblysynda polıaktar osy óńir halqynyń 2,6 paıyzyn quraıdy. Búginde Qazaqstandaǵy polıaktar odaǵy «Polonia» dep atalady. Bul odaq Qazaqstan halqy Assambleıasyndaǵy basqa da elimizdiń úkimettik mekemelerindegi polıak turǵyndarynyń murat-múddesin bildirip otyrady. Olar, negizinen, halyqtyq dástúrler men ádet-ǵuryptardy jańǵyrtý baǵytynda polıak tarıhy men onyń ana tilin oqyp úırenýge baılanysty máselelerdi qozǵaıdy. Qazaqstandyq polıaktar ózderiniń tarıhı Otany Polshamen baılanysty nyǵaıta otyryp, ejelgi Qazaq eline rızashylyq sezimin bildiredi, onda turyp, mekendep jatqan ulttar men ulystardy qadirleıdi.
Qazaqstan polıaktarynyń alǵashqy birlestikteri 1989 jyly A.Dıachınskııdiń bastamasymen Kókshetaý qalasynda qurylǵan bolatyn. Dál osyndaı birlestikter Qaraǵandyda, Almatyda shańyraq kóterdi. Bul birlestikter 1992 jyly zańdy turǵydan tirkelip, «Qazaqstan polıaktary» odaǵyn qurdy. Bul odaqtyń 13 oblysta bólimsheleri jumys isteıdi. Aýdandar men selolarda polonıa uıymdary qurylǵan. Olar oblystyq Qazaqstan polıaktary odaǵynyń quramyna kiredi. Al respýblıkalyq deńgeıdegi «Qazaqstan polıaktary» odaǵyn Respýblıkalyq úılestirý keńesi basqarady.
Qazaqstannyń óziniń Táýelsizdigin jarııalaýmen oraılas jergilikti polıaktardyń da mádenı, rýhanı damýyna baılanysty jańa serpin paıda boldy. Qazaqstandyq polıaktar sanatynan jyl saıyn júzden asa stýdent Polsha Respýblıkasynyń joǵary oqý oryndarynda oqyp, bilim alyp keledi. Olardyń qatarynda, árıne, qazaqtar, orystar, kárister men ýkraındyqtar da bar. Qazaq Eliniń irgeli joǵary oqý oryndarynda da atap aıtqanda, Kókshetaý ýnıversıtetinde jáne Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Polıak tili men ádebıeti» mamandyǵy boıynsha kadrlar daıarlanyp júr.
Osydan birer jyl buryn qazaq-polıak baılanysynyń jarqyn bir kórinisi retinde Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetinde úlken jıyn ótti. Ol polıaktardyń Qazaqstanǵa deportaııalanýynyń 75 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı-tájirıbelik halyqaralyq konferenııa edi. Ondaǵy negizgi áńgime sol bir qanquıly jyldardyń adam janyn kúızelter oqıǵalaryn eske alyp, stalındik zulmat kezeńiniń endi qaıtip qaıtalanbaýynyń alǵysharttaryn taldaý edi. Árıne, tarıhtan belgili polıaktardyń negizgi deportaııalanýy 1936 jyldary olardy Ýkraına men Belorýssııadan ákelýmen tyǵyz baılanysty. Solardyń eleýli bir bóligi – Qaraǵandy oblysynyń úlesine tıedi. Konferenııada atalyp kórsetilgendeı, Qaraǵandy oblystyq «Polonııa» polıak qoǵamy óz qandastary arasynda mádenı, rýhanı jaǵynan aǵartýshylyq jumys júrgizýde kóptegen tájirıbe jınaqtap qalǵan.
Oblystyq polıak qoǵamynyń tóraǵasy Vıtalıı Hmelovskııdiń aıtýynsha, Qaraǵandy oblysynda turyp jatqan polıaktar men Polsha Respýblıkasy arasyndaǵy baılanys jylma-jyl órkendep keledi. Aıtalyq, osynda qurylǵan «Vspýl nota Polska» akııasy boıynsha polıak tilin oqyp úırenýge beıimi bar balalarǵa erekshe qamqorlyq jasalyp júr. Jıyrma-jıyrma besteı mektep oqýshylary Polshanyń mádenıeti men tarıhyn jete bilý maqsatynda jyl saıyn Polsha Respýblıkasyna baryp qaıtady. Osy akııanyń aýqymynda polıak tilin tereńdetip oqytý maqsatynda kýrstar júrgizilip keledi. Konferenııaǵa Polshadan, Reseıden, sondaı-aq Qazaqstannyń Pavlodar, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan, Aqmola óńirlerinen de ókilder qatysyp, oı bólisti. Konferenııa kezinde «Polıaktar Qazaqstanda» dep atalatyn kórme kórsetilip, polıaktardyń deportaııalanýynyń jaı-kúıine arnalǵan derekti kınofılm kórermender nazaryna usynyldy.
Osy jyldary, ásirese, 2011-2012 jyldary joǵaryda atalǵan dataǵa oraı, Qazaqstannyń buqaralyq aqparat quraldarynda da kóptegen maqalalar jarııalandy. Baspasóz betterinde radıo, teledıdar habarlarynda Qazaqstan men Polsha arasyndaǵy dástúrli dostyq yntymaqtastyq baılanystyń órkendi tájirıbeleri únemi nasıhattalyp keledi. Osynyń ózi bir kezderi ózi kózimen kórip, baı, órkendi de qazaq dalasy týraly mol rýhanı mura qaldyrǵan ataqty saıahatshy Adolf Ianýshkevıchtiń izgi nıetimen sabaqtasyp jatqandaı. Sonyń jarqyn bir mysaly retinde qazaq-polıak qarym-qatynasyndaǵy rýhanı baılanystyń jańa bir satyǵa kóterilgendigi osy joldardyń avtory biz, ótken 2013 jyldyń aqpan aıynda Poznan qalasynda bolyp, polıak saıahatshysynyń muralaryn ulyqtaýshy azamattarmen dıdarlasqan edik. Bul jóninde «Ana tili» gazetinde arnaıy jazǵan da bolatynbyz. Sol jolǵy sapardyń nátıjesinde «Qazaq gazetteri» JShS-i men Polsha Respýblıkasynyń birqatar memlekettik jáne beıresmı uıymdarymen yntymaqtastyq baılanys ornady. Bul kúnderi Polshada «Qazaq gazetteri» JShS-nyń arnaıy ókili jumys isteıdi. Al Polsha – Qazaqstan Saýda ónerkásip palatasynyń prezıdenti P.Gýzovskıı «Ekonomıka» gazetiniń aqyldastar alqasynyń músheligine enip otyr. Sonyń nátıjesinde, «Qazaq gazetteri» JShS-i men Polsha –Qazaqstan Saýda ónerkásip palatasy arasynda kelisimshartqa qol qoıyldy.
Ejelgi eki el arasyndaǵy mádenı-rýhanı baılanystyń dánekeri, altyn kópiri bolǵan polıak perzenti Adolf Ianýshkevıchke degen qazaqstandyqtar qurmeti árdaıym sheksiz. Onyń kitaptary dúrkin-dúrkin basylyp oqyrman ıgiligine aınalyp keledi. Sol rııasyz súıispenshiliktiń jarqyn bir kórinisi Qazaqstannyń mádenı jáne rýhanı ortalyǵy Almaty qalasynda Adolf Ianýshkevıch atyndaǵy kóshe bar. Osy kóshe boıymen júrip ótken árbir jan eki halyq arasynda qazaqtar men polıaktar dostastyǵynyń altyn kópirin turǵyzyp ketken polıak perzentiniń tulǵasyn rızashylyqpen eske alary sózsiz.
Jumabek Kenjalın,
Almaty – Varshava –
Poznan – Almaty
«Ana tili».
