Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Astana qalasy ákimdiginde sóılegen sózin qalyń jurtshylyq zor yqylas sezimmen qabyldap, qyzý talqylaýda. Ásirese, Prezıdenttiń Astana aktıvimen kezdesý kezinde 2015 jyly elimizde Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy toılanatyndyǵy týraly málimdemesi aqparattyq keńistiktegi negizgi taqyrypqa aınaldy. Nursultan Nazarbaev óz sózinde: «Kereı men Jánibek 1465 jyly alǵashqy handyqty qurdy, qazaqtyń memlekettiliginiń tarıhy sol kezden bastaý alady. Bálkim, ol búgingi shekarasyndaǵy, búkil álemge osynsha tanymal ári bedeldi, osy uǵymnyń qazirgi maǵynasyndaǵydaı memleket bolmaǵan da shyǵar.
Biraq, bulaı dep sol kezeńdegi basqa da barlyq memleketter týraly da aıtýǵa bolady. Eń mańyzdysy, sol kezde oǵan negiz qalandy. Biz – babalarymyzdyń uly isterin jalǵastyrýshylarymyz» – degen bolatyn. Osylaısha, Elbasy qalyń buqaranyń kókeıinde júrgen oıdy dóp basyp aıtyp qana qoımaı, jańa bastamanyń tóńireginde búkil eldi, halyqty taǵy bir jumyldyra tústi. Ásirese, Memleket basshysynyń aıtqan sózderine jastar tarapynan yqylas sezimderi erekshe bolǵanyn aıta ketken jón. Jastardyń Elbasy sózderinen jigerlengenderi sonshalyq, Prezıdenttiń málimdemesi aqparat quraldarynda jarııalanysymen, ınternette, áleýmettik jelilerde óz áserlerimen shynaıy bólisip, Memleket basshysynyń sózderin ıtatalarǵa bólip, birine biri taratyp jatty. Osynyń ózi halyqty biriktirip, bir judyryqtaı jumyldyratyn naǵyz shynaıy ulttyq ıdeıa – memlekettilik ekenin rastaıdy.
Árıne, keıbir sarapshylar men baqylaýshylar Prezıdenttiń bul málimdemesiniń astarynan basqa bir maǵyna izdegeni de jasyryn emes. Birinshiden, biraz jurt málimdemeni, ásirese, ózge elderdiń de HV ǵasyrda qazirgi zamanǵy standarttarǵa sáıkes memlekettiń búgingideı bolmaǵandyǵy jónindegi sózderdi Prezıdenttiń reseılik saıasatkerlerge bergen jaýaby shyǵar dep uǵynyp jatqanǵa uqsaıdy. Ekinshiden, Elbasynyń Táýelsizdik azamattar úshin eń basty kıeli de qasıetti uǵym bolý qajettigi jónindegi sózi elimizdiń aldynda qashanda túrli qaterler bar ekendigin ańǵartqysy kelgen shyǵar deıdi.
Alaıda, shyn mánisinde, Qazaqstan basshysynyń memlekettiliktiń tarıhyna qatysty oı-tolǵamdarynyń, tarıhı sanany jańǵyrtýǵa arnalǵan bastamalarynyń tamyry odan da tereńde jatyr. Eń bastysy, Prezıdent Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn toılaý bastamasy «Máńgilik El» ıdeıasynyń ulttyq ıdeıalogııaǵa aınalýy qajet ekendigin taǵy bir ańǵartady.
Qazaq handyǵynyń mereıtoıy – tarıhı zertteýlerdiń nátıjesi
Bizdiń paıymdaýymyzsha, sońǵy málimdemesimen Nursultan Nazarbaev birinshi kezekte qazaqtyń tarıhyna qatysty uzaqqa sozylǵan pikirtalasqa resmı túrde núkte qoıǵan tárizdi. Ádette, qazaqtyń memlekettilik dástúri tym tereńge ketetindigin tarıhshylar jaqsy biledi. Alaıda, HV ǵasyrdyń ekinshi jartysynda tarıh sahnasyna shyqqan Qazaq handyǵynyń qurylǵan naqty jyldaryna qatysty zertteýshiler bir pikirge kele almaı, únemi daýlasatyn. Ǵylymı ortadaǵy bul pikirtalastar buqaranyń tarıhı sanasyna da óz yqpalyn, dálirek aıtqanda, keri áserin tıgizbeı qalǵan joq. Aınaladaǵy halyqtar ózderiniń memlekettilik tarıhyn myńdaǵan jyldarǵa aparyp tirep jatqan tusta jáne tarıhty ǵylym úshin emes tek qana saıasat úshin sóz etetinderdiń qarasy kóbeıgen qazirgi kezde Qazaq handyǵynyń qurylǵan kezin naqty anyqtaı almaý halyqtyń kóńiline kirbiń uıalatatyn jaıt edi. Endi, mine, bul pikirtalastarǵa toqtaý salyndy. Jáne de Elbasynyń bul sheshimin tek saıası qajettilikten týyndaǵan sheshim dep qabyldaý durys bolmas, sebebi, ulttyq tarıhtyń birden bir zertteýshisi men janashyry kim desek birinshiden, Elbasynyń ózin atasaq ádil bolar edi. Elimizdiń damýynyń túrli kezeńderinde, Prezıdent saıası jáne ekonomıkalyq máselelermen shuǵyldana otyryp, árdaıym tarıh, rýhanııat máselelerine de birdeı kóńil bóletin. Prezıdent kóptegen zertteýlerge bastamashy bolyp qoımaı, sol zertteýlerdiń qorytyndylaryn ǵalymdarmen uzaq ýaqyt birge otyryp jıi taldaıtyn da. Elbasynyń bastamasymen, sol sebepti, Qazaq handyǵynyń qurylýy, ulttyń arǵy-bergi tarıhy, rýhanı jáne materıaldyq mádenıetin túbegeıli zertteý máselesine basymdyq berildi. Sol úshin memleket qyrýar qarjy bólip, kóptegen jumystar atqaryldy. Máselen, 2004 jyly ulttyń tarıhy men mádenı qundylyqtaryn túgendeý úshin «Mádenı mura» baǵdarlamasy qabyldanyp, jyldar boıy júrgizildi. Atalǵan baǵdarlama úshin memleket qazynasynan 8 mlrd. 280 mln. teńgeden astam qarjy bólingen bolatyn. Iaǵnı, Prezıdenttiń bastamasymen júzege asyrylǵan baǵdarlama arqyly biz, eń aldymen, qazaqtyń tarıhyna, salt-dástúri men mádenıetine, ónerine qatysty qundy derekterdi jınaqtadyq. Tarıhı-mádenı eskertkishter qalpyna keltirildi. Arheologııalyq qazbalar júrgizilip, babalarymyzdan qalǵan qundy jádigerlerdi taptyq. Tipti, ózge memleketterdiń aýmaǵynda qalǵan babalardyń zırattaryn da anyqtadyq. Olarǵa memleket qarjysy arqyly jóndeý jumystary da júrgizildi. Oǵan naqty mysal retinde, Damaskide Ábý Nasyr ál-Farabıdiń kesenesi men tarıhı-mádenı ortalyǵyn salý jumystaryn, Damaskidegi Sultan áz-Zahır Beıbarys kesenesiniń, Kaırdegi Sultan Beıbarys meshitiniń restavraııasyn ataýǵa bolady. «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda 537 kitap bir jarym mıllıon danamen shyǵaryldy. Qazaqtyń dástúrli án-kúıiniń «Máńgilik saryn: qazaqtyń 1000 kúıi, 1000 áni» antologııalary jaryq kórdi. Qytaı, Túrkııa, Mońǵolııa, Reseı, Japonııa, Iran, Mysyr, Ózbekstan, Armenııa, AQSh jáne Batys Eýropa elderinen qazaqtyń tarıhyna, mádenıetine qatysty 5 myńnan astam arhıv qujattary, qoljazbalar, baspa ónimderi alyndy. Iaǵnı, tarıhymyzdy túgendedik. Mol derekter jınadyq. Endi sol derekterdi yqtııatty túrde qorytyp, saraptama jasap, ǵylymı aınalymǵa engizý máselesi tur. Mine, osy «Mádenı mura» baǵdarlamasynyń tikeleı Prezıdenttiń tapsyrmasymen júzege asyrylǵanyn eskeretin bolsaq, demek, Elbasy óz málimdemesin tarıhshy ǵalymdardyń birshama jyldarda jasaǵan zertteýlerdiń nátıjesin saraptaı otyryp shyǵarǵan jáne ǵylymı negizdelgen oı túıini dep qabyldaý qajet. Ras, kórshi elderdegi saıası jaǵdaılar bizge de óz yqpalyn tıgizetindigi anyq jaıt. Qazaqstannyń da Ýkraınadaǵy oqıǵalarǵa beıjaı qaramasy belgili. Biraq, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn toılaý tek sol oqıǵalardyń yqpalymen qabyldanǵan sheshim emes. Bul bıliktiń uzaq jyldar boıǵy josparly da tııanaqty jumysynyń bir nátıjesi.
Nursultan Nazarbaev Kereı men Jánibek handar jaıly tek osy joly ǵana aıtyp otyrǵan joq. 2010 jyldyń maýsymynda Astanadaǵy Kereı men Jánibek handardyń eskertkishi ashylǵan kezde sóılegen sózinde Prezıdent: «Biz elordamyzdyń tórinde ulysymyzdy zamanynda uıystyrǵan Kereı men Jánibek handardyń eńseli eskertkishin ashyp otyrmyz. Bul tuǵyrly tarıhymyzǵa, bizdiń eldik dástúrimizge, myzǵymas memleketimizge arnalǵan máńgilik belgi. Barshańyz bilesizder, Kereı men Jánibek handar qasıetti Qozybasy jerinde Qazaq dep atalatyn handyqtyń alǵashqy qadasyn qaǵady. Altyn Ordanyń zańdy murageri retinde Shý men Syrdyń arasynda boı kótergen qazaq ordasy ýaqyt óte kele ulan-ǵaıyr dalaǵa ıelik etti. Túptep kelgende Kereı men Jánibek tusynda tarıh sahnasyna shyqqan «qazaq» degen sóz «egemen, enshisin alǵan erkin el» degen maǵynany beredi. Babalarymyzdyń ulystyń atyna tańǵan azattyq ańsaryn aqıqatqa aınaldyrý bizdiń urpaqtyń mańdaıyna jazylypty», – degen edi. Bir sózben aıtqanda, eldik dástúrdiń tereń ekendigin buqaraǵa sezindirý úshin jasalǵan qadamdar. Tarıhı sanany jańǵyrtý ońaı is emes ekendigin eskersek, Elbasynyń bastamalary bir-birin tolyqtyrǵan, tereńnen oılastyrylǵan dúnıeler. Astanadaǵy jańa kóshelerge tarıhı tulǵalarymyzdyń, kóne qalalarymyzdyń, jer-sý ataýlarynyń berilýi de osy keshendi jospardyń bir bólshegi. Prezıdent astanany Almatydan Arqa tósine kóshirgen sátte qalada eń birinshi turǵyzylǵan eskertkish Kenesary hanǵa arnalǵan bolatyn. 1990 jyldardyń basynda batyrlar men handardyń, 1995 jyly uly Abaıdyń mereıtoılaryn atap, 1998 jyldy «Halyq birligi men ulttyq tarıh jyly» dep ataý, 2000 jyly Túrkistannyń 1500 jyldyǵyn toılaý, 2001 jyly Astanaǵa Kúltegin eskertkishiniń kóshirmesiniń ákelinýi, 2009 jyly «Qazaq eli» monýmentiniń ashylýy, 2011 jyly Astanada «Máńgilik El» saltanat qaqpasynyń ornatylýy ulttyq tarıhty nasıhattap, eldik dástúrdi buqaranyń sanasynda jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan júıeli de salmaqty saıasattyń kórinisi men nátıjesi.
Memlekettilik sabaqtastyǵy
Memlekettilik dástúrdiń tereńdigin pash etý, ony aıryqsha atap ótý HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynan bastap jıi baıqala bastady. Shamasy, bul da memlekettik ıdeıalogııasynyń, qoǵamdy bir ıdeıa tóńiregine jumyldyrýdyń tásilderiniń biri bolsa kerek. Tipti, mundaı mereıtoılar qarsańynda kóptegen áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler de sheshimin taýyp jatady. Máselen, 1971 jyly Iran eli parsy memlekettiliginiń 2500 jyldyǵyn toılaǵan. Olar óz memlekettiliginiń basyn Ahemen áýletiniń patshasy Kırden bastaıdy. Osy mereke qarsańynda elde 2500 mektep salyndy. Kóptegen qalalarda abattandyrý jumystary júrgizilgen. Iri kásiporyndar men kompanııalar mektep, aýrýhana salý jumystaryna belsene qatysty. Mereıtoıdan habar taratý úshin álemniń iri BAQ-tary men aqparattyq agenttikterinen 600-den astam jýrnalıst kelgen. 52 memlekettiń basshylary men úkimet basshylary qatysty merekege. Bir sózben aıtqanda, Iran úshin asa iri PR akııa boldy ol. Alaıda, mereıtoı qarsańynda birinshi kezekte eldegi bilim berý júıesine túbegeıli ózgerister jasaldy. Saýatsyzdyq mólsheri tómendedi. Jumyssyzdar sany azaıdy. Densaýlyq saqtaý mekemeleriniń sany artty. Iaǵnı, parsylar óz memlekettiliginiń mereıtoıyn tek tamasha ıdeologııaǵa ǵana emes, áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrýdyń quralyna aınaldyrǵan bolatyn.
Búginde Irannyń úlgisin Túrkııa paıdalanýda. Túrikter 2023 jyly ótetin Túrkııa Respýblıkasynyń 100 jyldyǵyna arnalǵan keshendi jobalardy bastap ketti. Iaǵnı, ekonomıkany odan ármen damytý, qoǵamdy demokratııalandyra túsý, bilim berý, densaýlyq saqtaýdy damytý, ultaralyq tatýlyqty nyǵaıtý, aımaqtardyń arasyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq aıyrmashylyqtardy joıý, zamanaýı ınfraqurylymdar jasaqtaý túrikterdiń maqsaty qazir. Alaıda, resmı Ankara memlekettilik dástúrdiń tereńdigine úńilmedi. Seljuq memleketi men Osman ımperııasynan beri úzilmegen memlekettilik dástúrdi nasıhattap otyrǵan joq. Kerisinshe, Atatúrik qurǵan respýblıkanyń mereıtoıyna qurmet basym.
Bir baıqaǵanymyz – memlekettilik dástúrdiń tarıhyna úńilý, ony ıdeologııa retinde paıdalaný azamattyq ult qalyptasa qoımaǵan elderde baıqalýda. Ózderiniń etnostyq tegine qaramastan «amerıkalyqpyz», «franýzbyz», «germanııalyqpyz» deıtin halyq qalyptasyp úlgergen Batys Eýropada memlekettilik tarıhyn toılaý sırek. Kerisinshe, naqty etnostyq tegin umytpaǵan jáne ony maqtan tutatyn halyqtar memlekettiliktiń tarıhyna erekshe mán berip keledi. Oǵan 1981 jyly Bolgarııanyń óz memlekettiliginiń 1300 jyldyǵyn, 2000 jyly Vengrııanyń memlekettiliktiń 1100 jyldyǵyn toılaǵanyn mysal retinde atap ótýge bolady. Al, postkeńestik elderge kelsek, 1999 jyly Tájikstan óz memlekettiliginiń 1100 jyldyǵyn toılady. Olar IH-H ǵasyrlarda Ortalyq Azııada bılik qurǵan Samanı áýleti kezinde tájik ulty men tili qalyptasqanyn alǵa tartady. Al, Reseı Federaııasy 2012 jyly memlekettiliktiń 1150 jyldyǵyn toılady. Tipti, bul mereıtoıdy Belarýs jáne Ýkraına elderimen birlesip atap ótý máselesi de qarastyryldy. Mereıtoılyq sharalar reseılikterdiń búginde nasıhattala bastalǵan «Orys álemi» ıdeıasynyń aınalasyna toptasa túsýine aıryqsha yqpal etti. Ózbekstan bolsa Ámir Temirdiń mereıtoıymen ǵana shektelgen. Biraq, ózbekter túrli qalalardyń mereıtoılaryn atap ótýde.
Memlekettilik dástúrdi óte myqty ıdeologııa quralyna aınaldyra bilgen elderdiń biri – Mońǵolııa. Mońǵol jurty ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldarynan bastap-aq tarıhı tanymdy jańǵyrtýǵa myqtap kirisip ketti. 2006 jyly Mońǵolııa Shyńǵys han qurǵan mońǵol memleketiniń 800 jyldyǵyn atap ótti. Mereıtoıdyń tek tarıhı ǵana astarynyń bolmaıtyndyǵyn saltanatty sharaǵa AQSh aýyl sharýashylyǵy mınıstri Maıkl Iohans bastaǵan arnaıy delegaııanyń kelgeninen-aq ańǵarýǵa bolady. Amerıkalyq saıasatkerler prezıdent Dj. Býshtyń quttyqtaýyn jetkizgen. Resmı Ýlan-Bator mereıtoıdy ultty álemge tanytýdyń quraly retinde de paıdalana bildi. Alaıda, mońǵoldar memlekettilik dástúrdiń tarıhyn tipten tereńdete tústi. Ári kúlli túrkige ortaq tarıhty jeke ıemdene bastaǵanyn baıqaımyz. Olar 2011 jyly Ǵun memleketiniń 2220 jyldyǵyn da resmı túrde atap ótken. Alaıda, sońǵy kezderi ǵundardy tikeleı mońǵol retinde baǵalaý beleń ala bastady. Nátıjesinde, Mońǵolııa týrızm salasyn ájeptáýir damytty, elge keletin týrıster sany jyl sanap artyp keledi. Tek 2013 jyldyń ózinde Mońǵolııaǵa 500 myńǵa jýyq týrıst barǵan. Investorlar da elge kele bastady. Qazir Mońǵolııa jan basyna shaqqandaǵy ishki jalpy ónim mólsheri óte jyldam artyp kele jatqan el. Biraq, qalaı bolǵanda da mońǵoldar memlekettilik dástúrdi tek ıdeolgııa quraly ǵana emes, óte jaqsy uıymdastyrylǵan PR akııalaryna aınaldyra bildi.
Qalaı bolǵanda da, memleket qurylýy mereıtoıy tek sol memlekettiń álemge ózin ózi tanytý úshin emes, al eń aldymen azamattardyń patrıottyq sezimderin arttyrý úshin uıymdastyrylady. Mysaly, Qytaı Kommýnıstik partııasynyń jetekshileri 2013 jylǵy partııa sezinde aldaǵy onjyldyqtardyń negizgi maqsaty retinde Qytaı Halyq Respýblıkasynyń 2049 jyly atalatyn 100 jyldyǵyna daıyndalýdy bekitti. Sol sııaqty 2023 jyly atalyp ótetin Túrkııa Respýblıkasynyń 100 jyldyǵy da eń aldymen ishki aýdıtorııaǵa arnalǵan is-sharalar.
Sondyqtan, Qazaq handyǵynyń mereıtoıyn ótkizýde ózge elderdiń tájirıbesin de qaraý qajet.
«Máńgilik el» ıdeıasy – memlekettilik dástúri
Prezıdent sóziniń astarynan uqqan sońǵy paıymymyz tarıhty nasıhattaý arqyly memlekettilik dástúri birte-birte ulttyq ıdeologııaǵa aınalyp kele jatqandyǵy. Ádette, «memlekettilik» uǵymyn tek memlekettik qurylym retinde baǵalaımyz. Alaıda, memlekettilik degenimiz, tarıhta óz memleketin qura bilgen halyqtardyń damý deńgeıimen de ólshenedi. Ári memlekettiń damýy men qyzmetin uıymdastyrýǵa qajet ıdeıalar men kózqarastardyń tutastaı júıesin de «memlekettilik» dep baǵalaıdy birqatar sarapshylar. Demek, «Máńgilik El» ıdeıasy ulttyq-memlekettik ıdeıanyń negizi, irgetasy desek te bolady. Jáne de, eń bastysy, bul ıdeıa eldiń ótkenine ǵana qatysty emes, bolashaǵyna qyzmet etetin ıdeıa.
Kóne túrkiler ańsaǵan Máńgilik El shyn mánisinde bul búgingi bizdiń túsinigimizdegi memleket. Bizdiń babalarymyz shynaıy túrde berik, ózgelerge de yqpalyn júrgize alatyn memleket retinde kórgisi keldi, mine, bizdiń urpaqtyń mańdaıyna sol babalarymyzdyń arman etken qýatty da yqpaldy memleket qurý baqyty tıdi. Sondyqtan, erteń tek Qazaq handyǵynyń mereıtoıy emes, sonymen qatar, 2017 jyly Túrik qaǵandyǵynyń 1465 jyldyǵy, 2024 jyly Altyn Orda memleketiniń 800 jyldyǵy sııaqty ataýly datalardy da umytpaýymyz tıis. Árıne, Qazaq handyǵynyń qurylǵan jylyn anyqtap, oǵan laıyqty baǵa bermeı turyp, Qazaq memleketin qurǵan han-sultandarǵa, batyrlarǵa qurmet kórsetpeı turyp, kúlli túrkilik qundylyqtarǵa ıelik etýge umtylý erte shyǵar, biraq biz kúlli túrkiniń atajurtynda otyrǵan elmiz. Onyń ústine, Máńgilik El ıdeıasyn qaıta jańǵyrtý arqyly Qazaq memleketi ózin baıaǵy Dala ımperııalarynyń murageri, kóne memlekettilik dástúrlerdiń jalǵastyrýshysy etip jarııalaýda. Túptiń-túbinde búginde biz aıtyp júrgen «Máńgilik El» uǵymyn orys tilindegi «derjavnost» sóziniń balamasy retinde qabyldaýǵa bolady. Biz jaı kóptiń biri bolatyn memleket emes, ozyq, yqpaldy memleket qurýǵa umtylýymyz qajet. Sebebi, qazirgi zamanda tek belsendi, qýatty memleket qana ómirsheń, qaterlerge tótep bere alady. Osydan birneshe jyl buryn, Qazaqstan damyǵan elý eldiń, endi otyz eldiń qataryna ený qajettigi jónindegi Elbasynyń sózderi bul tek jaı uran sózder emes, ultty, halyqty tek alǵa, básekege qabiletti bolýǵa tartqan Strategııa.
Sondyqtan, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy qazaqtyń jańa sapaǵa kóterilýiniń kezekti mańyzdy mejesi. Bul is-sharaǵa mereıtoı dep emes, al eń bastysy bolashaqta ulttyń sapasyn, memlekettilikti arttyrý men azamattardyń júreginde memleketshildik sezimin uıalatýdyń jańa bir múmkindigi dep qaraýymyz qajet. Iaǵnı, basty maqsat – Memlekettilik dástúrdiń sabaqtastyǵyn jańǵyrtý, bekitý. Jáne de bul mereıtoı «Máńgilik El» ıdeıasyn buqaranyń sanasyna sińirý úshin qajet.
