Álkeı Marǵulan jáne sovet bıliginiń qyspaǵy

357

Stalındik qýǵyn-súrgin men ıdeologııalyq qysym qazaqstandyq arheologııanyń negizin salýshy jáne halyq epostaryn zertteýshi, akademık Álkeı Marǵulandy da aınalyp ótpedi. Ǵylymı ortada keńinen tanylǵan Marǵulandy kezinde "býrjýazııalyq ultshyl" dep te aıyptady. Bıyl týǵanyna 115 jyl tolǵan ǵalym jaıly áli tolyq zerttelmegen derekter jeterlik.

Álkeı Marǵulan ǵylymǵa ıdeologııalyq qysymnyń kúsheıip turǵan kezinde keldi. QazSSR halyq aǵartý komıssarıatynda bir jyl jumys istegennen keıin stýdenttik shaǵyn ótkizgen Lenıngrad qalasyna memlekettik materıaldyq mádenıet tarıhy akademııasynyń aspırantýrasynda oqýǵa (1920-jyldardyń sońy – 1930-jyldardyń basynda Marǵulan Lenıngradtaǵy úsh birdeı oqý ornynda oqyp, jan-jaqty bilim alǵan) barady. Bılik qysymyna alǵash ret osy kezde ushyraıdy.

Álkeı Marǵulan Lenıngradta 1938 jyldyń sońyna deıin oqyp, jumys istegen. Qazir akademık jaıly kóptegen ómirbaıandarda onyń osy qalada tutqyndalyp, psıhıatrııalyq emhanaǵa jatqyzylǵany jazylyp júr. Ǵalym ómirindegi bul derek týraly alǵash ret 1998 jyly jaryq kórgen Álkeı Marǵulannyń 14-tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń birinshi tomynda jarııalanǵan akademıktiń qyzy Danııa Marǵulannyń maqalasynda keńinen aıtylady.

Danııa Marǵulannyń aıtýynsha, ákesi túrmege 1935 jyly jabylǵan.

- Ákem bul týraly áńgime qozǵamaıtyn. Tek birde túrmede otyrǵanyn aıtyp qaldy. Biz aýyr kúrsindik, - deıdi ǵalymnyń qyzy.

1998 jylǵy maqalasynda Danııa Marǵulan ákesiniń tutqyndalýyna "ulttyń mádenıet máselelerine qyzyǵýshylyq tanytqany" sebep bolsa kerek dep topshylaǵan.

Bul pikirmen Álkeı Marǵulannyń dosy — máskeýlik arheolog Leonıd Kyzlasov ta kelisedi. "Búgin biz sol jyldary Álekeńniń ómirine týǵan halqyna degen súıispenshiligin jasyra almaýy úlken qaýip tóndirgenin túsinip otyrmyz. Onyń jaýlary osyny paıdalandy" deıdi ol.

Álkeı Marǵulan Lenıngradta júrgende burynǵy "Alash" qozǵalysynyń ókilderimen baılanysta bolǵan. Bul arnaıy qyzmet ókilderiniń nazaryn aýdarsa kerek. Ártúrli aqparat quraldarynda jarııalanǵan eski sýrette Álkeı Marǵulan qazaq zııalylarynyń alty birdeı ókili: Halel Ǵabbasov, Mirjaqyp Dýlatov, Ahmet Baıtursynov, Muhtar Áýezov, Júsipbek Aımaýytov, Abdolla Baıtasovpen birge otyr. Atalǵan zııalylardyń birazy bolshevıkter túbine jetken "Alash" qozǵalysynyń belsendi ókilderi bolǵan. Kóp uzamaı sýrettegi alty azamat qýǵyn-súrginge ushyrady (tórteýi 30-jyldary atylyp, ekeýi túrmege túsken).

Álkeı Marǵulan zııaly qaýym ókilderi arasynda. Soldan ońǵa qaraı (otyrǵandar): Halel Ǵabbasov, Mirjaqyp Dýlatov, Ahmet Baıtýrsynuly, Muhtar Áýezov. Turyp turǵandar: Júsipbek Aımaýytov, Álkeı Marǵulan, Abdolla Baıtasov. 1928 jylǵa deıingi kezeń.
Álkeı Marǵulan zııaly qaýym ókilderi arasynda. Soldan ońǵa qaraı (otyrǵandar): Halel Ǵabbasov, Mirjaqyp Dýlatov, Ahmet Baıtýrsynuly, Muhtar Áýezov. Turyp turǵandar: Júsipbek Aımaýytov, Álkeı Marǵulan, Abdolla Baıtasov. 1928 jylǵa deıingi kezeń.

Lenıngradta oqyp júrgen kezde Álkeı Marǵulan "Alashorda" basshylarynyń biri Álıhan Bókeıhanovpen jaqyn aralasqan. Ǵalymnyń ómirbaıanyn zertteýshi Sultan-Han Aqqýly bir eńbeginde 20-jyldardyń ekinshi jartysynda Álkeı Marǵulan Álıhan Bókeıhanovtyń Máskeýdegi páterine jıi qonaqqa baryp turǵanyn jazady. Sovet odaǵy úshin qaýipti sanalatyn tulǵamen jıi kezdesý onyń tanystarynyń basyna qara bult úıirdi.

Marǵulan 1961 jyly jazǵan ómirbaıanynda dertke shaldyqqanyn aıtyp, tutqyndalǵany týraly faktini eleýsiz qaldyrǵan. Ǵalym "Aspırantýradaǵy oqýyma baılanysty úzdiksiz jumys densaýlyǵyma zardabyn tıgizdi. Syrqatymnan aıyǵý úshin bir jyl boıy aýrýhana men shıpajaıda em qabyldaýǵa týra keldi. Densaýlyǵymdy túzetip, kandıdattyq dıssertaııa jazýǵa qaıta kiristim" dep jazady.

Álkeı Marǵulan Almatyǵa 1938 jyldyń jeltoqsanynda oralǵan. Bul kezde qýǵyn-súrgin qyspaǵynan bosaı bastaǵanymen, ǵylymı zertteý júrgizýge qolaıly jaǵdaıy bolmaǵan.

EDIGE EPOSYN ZERTTEÝ JÁNE BILIK QYSYMY

1943 jyly Álkeı Marǵulan "Iarlyktar men paızeniń tarıhı máni" ("paıze", "paıza" – bılikti úlestirý belgisi – red.) taqyrybynda - kandıdattyq, al 1945 jyly "Qazaq halqynyń epıkalyq jyrlary" atty doktorlyq dıssertaııasyn qorǵaıdy. Bul eńbekterden ǵalymnyń ártúrli taqyryptarǵa qyzyqqanyn kórýge bolady. Marǵulan epıkalyq jyrlardy 1930-jyldardan bastap zertteı bastaǵan. 1938 jyldan bastap osy taqyrypta qazaq jáne orys tilderinde birneshe maqala jarııalaǵan. 1940 jyly onyń "Edige jáne Oraq Mamaı" degen maqalasy shyqty.

1944 jyldyń tamyzynda Máskeýde búkilodaqtyq kommýnıstik partııa ortalyq komıtetiniń "Tatar partııa uıymyndaǵy jappaı saıası jáne ıdeologııalyq jumysty jaqsartý sharalary" atty qaýlysy shyqty. Qaýlyda tarıh týraly jazylǵan eńbekterde "ulttyq sıpattaǵy kemshilikter men qatelikter" (Altyn Ordanyń rólin asyra kórsetý, Idegeı [Edige atynyń tatar tilindegi nusqasy] týraly handyq-feodaldyq eposty nasıhattaý) bary aıtylǵan. Bul altynordalyq qolbasshy Edige týraly batyrlar jyry keńinen taralǵan óńirlerdiń epos zertteýshilerin qıyn jaǵdaıǵa qaldyrdy. Olardyń qatarynda Povolje tatarlary ǵana emes, qazaqtar, qyrǵyzdar, qyrym, barabınskıı, taranchınskıı, sibir tatarlary, noǵaılar, bashqurttar, qaraqalpaqtar, ózbekter men taýlyq altaılyqtar bolǵan.

Álkeı Marǵulan jas kezinde.
Álkeı Marǵulan jas kezinde.

Bir jyldan keıin Qazaq SSR-ne Máskeýden SSSR jazýshylar odaǵy men nasıhat basqarmasynan jumys toby kelgen. Qazan aıynda jumys toby búkilodaqtyq kommýnıstik partııa ortalyq komıtetiniń hatshysy G. M. Malenkovke baıandamalyq hat joldap, tarıh pen ádebıet taqyrybynda jazylǵan eńbekterde "kemshilikter men qatelikter" kezdesetinin jazǵan. Bul hatta Álkeı Marǵulannyń aty birneshe ret atalǵan.

Hatta "Qazaqtyń birqatar tarıhshylary men ádebıettanýshylary Altyn Orda men Edigeniń rólin asyra baǵalaıdy. 1944 jyly Ǵylym akademııasynyń qazaq bólimi daıyndaǵan "Tarıhı jınaqta" shyqqan joldas Marǵulannyń "Er-Edige" maqalasynda "Edige – Altyn Orda dáýirindegi eń erekshe tulǵalardyń biri. Edige búkil ómirin Otanyna arnaǵan. Sondyqtan onyń esimi qansha ǵasyr ótse de, umytylmaı keledi" degen joldar kezdesedi" delingen.

Hat avtorlary sonymen birge "Búkilodaqtyq Kommýnıstik partııa ortalyq komıtetiniń “Tatar partııalyq uıymynda jappaı saıası jáne ıdeologııalyq jumystardy jaqsartý sharalary" týraly qaýlysynda Edige eposynyń handyq-feodaldyq negizi bary kórsetilgenine qaramastan, ádebıettanýshylardyń birqatary 1945 jyly Edige týraly maqtaý óleńder jazýdy toqtatpaǵan ("Ar" óleńder jınaǵy, 27–28 bet)" dep jazǵan.

Máskeýden kelgen jumys toby bul "olqylyqqa" búkilodaqtyq kommýnıstik partııa ortalyq komıteti Qazaqstandaǵy bóliminiń nasıhat boıynsha hatshysy Muhametjan Ábdihalyqovty kinálaǵan. Hatta Ábdihalyqovtyń tarıhı faktilerge qaramastan, "bizde, ıaǵnı, Qazaqstanda tatar halqynan bólek, basqa Edige bolǵan" degeni aıtylady.

Bul sóılem Álkeı Marǵulannyń 1944 jyly Máskeýde qaýly qabyldanǵanǵa deıin jazǵan qazaq batyrlar jyry týraly doktorlyq dıssertaııasyn 1945 jyly qorǵaý sebebin túsindiredi. Soǵan qaraǵanda Qazaq SSR-ynyń bas ıdeology, batyrlar jyryn zertteýge qoldaý kórsetip, demeý bolǵan sııaqty.

Qazaq epostyq jyrlaryn tereń zerttegeni úshin Álkeı Marǵulanǵa berilgen marapat qaǵazy.
Qazaq epostyq jyrlaryn tereń zerttegeni úshin Álkeı Marǵulanǵa berilgen marapat qaǵazy.

ǴALYMǴA QARSY NAÝQAN

Marǵulanǵa qarsy aıyptaýlar 1947 jyly kúsheıdi. "Qazaqstan bolshevıgi" jýrnalynyń sol jyldaǵy birinshi sanynda epos týraly qalaı durys jazý keregin "túsindiretin" maqala shyqty. Onda partııa qyzmetkeri B.Stepanov epos keıipkeri Edigeni "orys halqynyń jaýy" dep atap, Marǵulandy Edigege qazaq halqynyń eń jaqsy qasıetterin qosyp jazǵany úshin aıyptaǵan. Avtor "Marǵulan osy arqyly tarıhty burmalap, jalǵan sóılep otyr" degen qorytyndyǵa kelgen.

1947 jyly aqpanda Qazaq akademııalyq drama teatrynda ǵylym, ádebıet jáne óner salasy qyzmetkerleriniń partııa jáne qoǵamdyq uıym ókilderimen kezdesýi ótken. Onda "óreskel saıası qatelikter" týraly sóz bolǵan. Jıynǵa qatysýshylar Álkeı Marǵulandy da synaǵan. Partııanyń qalalyq komıssıarıatynyń hatshysy Júsipbekov Marǵulandy "orys jáne qazaq halqyn keýdesinen basqan Edigeni maqtaǵany jáne "Qazaq tarıhyndaǵy eń úzdik kezeń Shyńǵyshannyń tusynda boldy" dep jazǵany úshin aıyptaǵan.

1947 jyly naýryzda "Kazahstanskaıa pravda" gazetine M. Ahınhanov jáne B. Tursynbaevtyń "Professor M. Marǵulan tarıhty burmalap jatyr" degen maqalasy basylǵan. Materıalda negizinen qalalyq komıssarıat hatshysynyń sózinde aıtylǵan aıyptaýlar tolyqtyrylyp, keńinen berilgen. M.Ahınhanov mundaı maqalany birishi ret jazbaǵan. Ol - 1937 jyly "Kazahstanskaıa pravda" gazetinde jaryq kórgen Sanjar Asfendııarovqa qarsy "Tarıhshy rólindegi japon tyńshysy" degen maqala avtorlarynyń biri. Osy maqaladan keıin bir jyl ótkende Asfendııarovty "kontrrevolıýııalyq qyzmeti" úshin aıyptap, atý jazasyna kesken.

Qazaq ǵalymdarynyń "qatelikterin" synaǵan "Kazahstanskaıa pravda" gazetinde jaryq kórgen maqala. 7 aqpan 1947 jyl.
Qazaq ǵalymdarynyń "qatelikterin" synaǵan "Kazahstanskaıa pravda" gazetinde jaryq kórgen maqala. 7 aqpan 1947 jyl.

Kelesi jyldary batyrlar jyry týraly "durys jazbaǵany úshin" Álkeı Marǵulannyń aty respýblıkalyq basylymdarda jıi kórinip júrdi. Ol 1946 jyldan bastap arheologııaǵa birjola bet buryp, epostardy zertteýdi qoıdy. Biraq qysym azaıǵan joq.

Alty jyl boıy "saıası qateligi úshin" (1947–1953) qoǵamdyq talqylaýdan túspegen Álkeı Marǵulannyń júıkesi juqaryp, Ǵylym akademııasyndaǵy qyzmetinen bosatylǵan. Ǵalymnyń qyzy Danııa Marǵulannyń aıtýynsha, 1952-1955 jyldar aralyǵynda ákesi akademııada jumys istemegen.

Tarıhshy J.O.Artyqbaev "Máshhúr Júsip Kópeevtiń tarıhı murasy" atty kitabynda tarıhshy Ermuhan Bekmahanovty qýdalaý jyldary (1951 jyl) Álkeı Marǵulannyń tutqynda bolǵanyn jazǵan. Álkeı Marǵulannyń qyzy ákesiniń tutqynda bolǵan ýaqyty týraly eshteńe bilmeıtinin aıtty.

Danııa Marǵulan (oń jaqta) Álkeı Marǵulannyń 115 jyldyǵyna arnalǵan kórmede. Almaty, 12 maýsym 2019 jyl.
Danııa Marǵulan (oń jaqta) Álkeı Marǵulannyń 115 jyldyǵyna arnalǵan kórmede. Almaty, 12 maýsym 2019 jyl.

Máskeýlik arheolog Leonıd Kyzlasovtyń pikirinshe, Álkeı Marǵulannyń "Qazaq halqynyń epostyq jyrlary" atty dıssertaııasy qoljazbasynyń jalǵyz nusqasy Lenın kitaphanasy qorynan "der kezinde" joǵalyp ketip, ǵalymnyń basy aman qalǵan. Biraq qoljazbanyń joǵalǵany týraly derek rastalmaǵan. Azattyq tilshisi Kyzlasovtyń bul sózin Danııa Marǵulanǵa aıtqanda, ol tańdanysyn jasyra almady.

— Máskeýde aspırantýrada oqyp júrgenimde, Lenın kitaphanasy qorynan dıssertaııanyń sýret kóshirmesin aldym. Dıssertaııany jarııalanǵan eńbekterdiń ishinen tabýǵa bolady (ǵalymnyń 14-tomdyq shyǵarmalar jınaǵynda bar — A. A.), - dedi ol.

"TARIHTY BURMALAÝ". 1953 JYLǴY JIYN

Batyrlar jyryn "durys jetkizbegen" ǵalymdardy qoǵamdyq synaý 1953 jyly 11-15 sáýirde Almatyda ótken jıynǵa ulasqan. Oǵan sol kezdegi Ǵylym akademııasynyń prezıdenti Dinmuhamed Qonaev, Qazaqstannyń 30 ǵalymy men Reseıden kelgen birneshe adam qatysqan.

Uzaq jyldar boıy bul jıynda aıtylǵan áńgimelerdiń mazmuny qalyń oqyrmanǵa jetpedi. Qazaq SSR Ǵylym akademııasy shyǵaratyn "Habarshy" jýrnalynyń 1953 jyly sáýir aıyndaǵy sanynda sol jıynda sóılegen M.Ǵabdýllın men N.S.Smırnovanyń sózi maqala túrinde berilgen. 2007 jyly Faızolla Orazaevtyń eńbegimen osy jıynda jasalǵan barlyq baıandamalardyń stenogrammasy jeke kitap bolyp basylyp shyqty. Kitap "Bul qaıtalanbaýy kerek" dep atalady.

Stenogramma mazmuny jıynda ǵylymnan múlde alys taqyryptar qozǵalǵanyn dáleldeıdi. Jıynda birqatar zertteýshilerge marksıstik-lenındik oqýdan alshaqtaǵany úshin aıyp taǵylǵan.

Ádebıettanýshy Esmaǵambet Ismaılov (sol jaqta) jáne Álkeı Marǵulan (oń jaqta) Almatydaǵy demalys oryndarynyń birinde. 1955 jyl. Ekeýi de epostyq dastandardy "durys túsindirmegeni" úshin 1947-53 jyldary ótkir synǵa ushyrady. Ismaılov 1951 jyly "ǵylymı talqylaýdan" soń 25 jylǵa lagerge aıdaldy. Stalın ólgen soń amnıstııamen bosap shyqty. 1993 jyly aqtaldy.
Ádebıettanýshy Esmaǵambet Ismaılov (sol jaqta) jáne Álkeı Marǵulan (oń jaqta) Almatydaǵy demalys oryndarynyń birinde. 1955 jyl. Ekeýi de epostyq dastandardy "durys túsindirmegeni" úshin 1947-53 jyldary ótkir synǵa ushyrady. Ismaılov 1951 jyly "ǵylymı talqylaýdan" soń 25 jylǵa lagerge aıdaldy. Stalın ólgen soń amnıstııamen bosap shyqty. 1993 jyly aqtaldy.

Negizgi aıyptaýshy rólin Málik Ǵabdýllın atqarǵan. Ol jańa ıdeologııalyq nusqaýlardy jaqsy meńgerip, áriptesterin "saıası asyra silteýshiligi" úshin synaıtyn epos taqyryby boıynsha maman sanalǵan. Ǵabdýllın sol jyldary Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń ádebıet jáne tiltaný (1946–1951), Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn (1953–1963) basqarǵan. Qoǵam aldynda buryn "qatelik" jibergenin aıtyp, ókinish te bildirgen.

Ǵabdýllın óz qarsylastaryn (ol ádette Muhtar Áýezov, Álkeı Marǵulan, Esmaǵambet Ismaılov, Beısembaı Kenjebaevty synaıtyn) "qazaq epostarynyń tarıhy týraly qate, antımarksıstik baǵytta jazǵany jáne osy "qatelikti" bári biraýyzdan synamaǵany úshin aıyptaǵan.

Stenogrammadan Álkeı Marǵulannyń ózine taǵylǵan aıyptaýlardy ishinara ádiletti dep tanyp, nege "qate" jibergeni týraly túsindirýge talpynǵanyn kóremiz. Ol patsha dáýirinde qazaq eposyn negizinen belgili orys ǵalymdary zerttep, olar ártúrli tujyrymdar qaldyrǵanyn aıtqan. Óz "qatelikteriniń" túp-tamyryn ǵalym kóp jyldar boıy sovettik ǵalymdar moıyndap kelgen Aleksandr Veselovskıı men onyń mektebin úzdik etip kórsetýmen baılanystyrǵan.

Bul týraly ǵalym "Búkilodaqtyq kommýnıstik partııa ortalyq komıtetiniń Tatar oblystyq komıssarıatynyń jumysy týraly qaýlysynan keıin men adal adam retinde buryn synǵa ushyraǵan eski qatelerimdi qaıtalaı almadym. Osy qaýlydan keıin jarııalanǵan maqalalar áldeqaıda buryn 1942–1943 jyldary jazylǵan. Biraq araǵa 3–4 jyl salyp, túzetýsiz jarııalandy" dep jazady.

SÁTBAEVQA QARSY NAÝQANNYŃ KESIRI MARǴULANǴA TIDI

Amerıkalyq Djordj Meıson ýnıversıtetiniń zertteýshileri qurǵan saıtta ıfrlyq formatqa aýysqan sovettik arhıv qujattarynyń ishinde 1950-jyldardyń basynda Álkeı Marǵulannyń jaǵdaıy qıyn bolǵanyn sıpattaıtyn derekter kezdesedi. Qazaq tarıhshysy jáne partııa múshesi Tileýqajy Shoıynbaev 1950 jyly qazan aıynda Búkilodaqtyq kommýnıstik partııa hatshysy M. A. Sýslov pen partııalyq baqylaý komıssııasynyń tóraǵasy M.F. Shkırıatovtyń atyna Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń prezıdenti Qanysh Sátbaevtyń ómiri men oǵan dástúrlerdiń, týystyq qarym-qatynastyń qalaı áser etkeni týraly hat jazǵan.

Qanysh Sátbaevqa qarsy uıymdastyrylǵan hatta oǵan "iri baı-feodal otbasynan shyqqan”, "Alash" partııasynyń belsendi múshesi bolǵan", "Ǵylym akademııasynda rýshyldyq pen tamyr-tanystyqqa jol bergen”, “birneshe áıel alǵan” degen aıyptaýlar taǵylǵan. Shoıynbaev bul aıyptaýlarǵa Álkeı Marǵulandy da qosyp, ǵalymdy "býrjýazııalyq ultshyl" dep ataǵan.

Akademık Qanysh Sátbaev. 1944 jyl.
Akademık Qanysh Sátbaev. 1944 jyl.

Hatta "Sátbaevtyń kúıeý balasy Álkeı Margulan 1946 jyly Sátbaevtyń kómegimen "Qazaq eposy" taqyrybynda doktorlyq dıssertaııa qorǵap, onda Altyn Ordanyń áskerı qolbasshysy, mońǵolǵa salyq tólegen jyldary orys halqyn qyryp salǵan Edigeni asyra maqtaıdy. Býrjýazııalyq ultshyl Marǵulan Sátbaevtyń kómegimen Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi bolǵan" delingen.

Marǵulannyń áıeli Raýshan Sátbaeva medıına ǵylymdarynyń doktory, onkolog dáriger bolǵan. Ol - Qanysh Sátbaevtyń atalas aǵasy Ábikeıdiń qyzy.

Shoıynbaevtyń haty — Qanysh Sátbaevqa qarsy uıymdastyrylǵan naýqannyń bir epızody ǵana. Osy naýqannyń nátıjesinde 1951 jyly qarashada Qanysh Sátbaev Ǵylym akademııasynyń prezıdenti jáne prezıdıým múshesi qyzmetinen bosatylǵan. Bul naýqannyń kesiri Sátbaevpen jaqsy qarym-qatynasta bolǵan ǵalymdarǵa, onyń ishinde Álkeı Marǵulanǵa da tıdi.

ǴYLYMǴA ORALÝ

Stalındik memlekettik basqarý mashınasynyń jumysy toqtaǵannan keıin sovet odaǵyndaǵy ǵalymdardyń ómiri qalypty júıege túse bastady. Tarıhshy Ermuhan Bekmahanov isi boıynsha jaýapqa tartylǵandar Stalın ólgennen keıin merziminen buryn bosap, ǵylymı eńbekterin jalǵastyrdy. Álkeı Marǵulan da ǵylymǵa qaıta oraldy.

— Ákem táýligine 16 saǵat jumys isteıtin. Ol qonaqqa nemese kınoǵa baratyn qarapaıym adamnyń ómirin kórgen joq. Ýaqytyn mundaı isterge jumsamaıtyn. Tek óz jumysymen ǵana aınalysatyn, - deıdi ǵalymnyń qyzy.

28 jyl boıy –1946 jyldan 1974 jylǵa deıin - Álkeı Marǵulan Ortalyq Qazaqstan arheologııalyq ekspedıııasyn basqardy. Ekspedıııa Jetisý, Ońtústik jáne Batys Qazaqstandaǵy kóne qalalardy tapty. Bul kóp sovettik tarıhshylardyń "Qazaqstanda qala mádenıeti bolmaǵan" degen pikirin joqqa shyǵardy. Álkeı Marǵulannyń arheologııadaǵy taǵy bir jańalyǵy – Ortalyq Qazaqstandaǵy Beǵazy-Dándibaı mádenıeti. Qazir arheologııa ınstıtýtyna Marǵulan aty berilgen.

Álkeı Marǵulan basqarǵan ǵalymdar toby etnograf, saıahatshy jáne aǵartýshy Shoqan Ýálıhanov týraly derekter jınaǵan. Nátıjesinde 1961–1972 jyldary aralyǵynda Ýálıhanovtyń bes tomdyq shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórdi.

Álkeı Marǵulannyń ómiri men eńbek joly týraly ǵalymnyń kózi tirisinde de biraz jazyldy. Marǵulan dúnıe salǵannan keıin de jaryq kórgen eńbekter bar. Ǵalymnyń 80-jyldyǵyna arnap Qazaq SSR Ǵylym akademııasy Marǵulan týraly broshıýra shyǵarǵan. Degenmen Álkeı Marǵulan týraly barlyq derek jınaqtalǵan kólemdi eńbek joq.

"Azattyq" radıosy

Pikirler