Nurǵalıdyń baǵy

8411

 

Ánshi Nurǵalı Núsipjanovtyń belgili adamdardyń daýysyn jınaýmen áýestengenin bildik. Naqtyraq aıtqanda, ol el mádenıetin órkendetýge erekshe eńbegi sińgen Kenen Ázirbaev, Qurmanbek Jandarbekov, Baıǵalı Dosymjanov, Beken Jylysbaev, Asqar Toqpanov syndy kóptegen tulǵalarmen qyryq jyldan bergi júrgizgen suhbattaryn úntaspaǵa túsirip, saqtap otyrǵan.

Endi oraıy týyp jatsa, osylardy sóıleıtin kitap qylyp shyǵarsam ba degen oıda kórinedi. (Kitap demekshi, Nurǵalı Núsipjanuly óner jolyndaǵy alǵashqy on-on bes jyl aralyǵynda bir-birine uqsamaıtyn ár kún, árbir kezdesýdiń erekshelikterine dendep, jol dápterin toltyrǵan eken. Sońynan jazýdy birtindep qoıyp ketipti. Osynysy úshin óziniń azdap ókinetinin de ańdap qaldyq).
Bu kisi de áýelgide sýretshi bolýdy armandaıdy. Tipti, qylqalam sheberi bolsam degen tilek tym erte oıanǵandaı. «Bala kezimde aǵarǵan jer kóre qalsam, dereý shımaılap, syzǵylaýǵa umtylatyn edim» – deıdi ózi. Eseıe kele atalǵan qumarlyǵy fotoáýesqoılyqqa ulasady. Munyń bári ásemdikke ińkárlikten, aınaladaǵy sulý kórinisterdi óz qolymmen keskindesem degen qushtarlyqtan bastalatyn sekildenedi.
Al keıinirekte osy Nurekeń týraly sóz qozǵalsa, Saıyn Muratbekovtiń «Kámentoǵaı», «Jabaıy alma» dep atalatyn belgili shyǵarmalary eriksizden eske túser edi. Onyń sebebi – Nurǵalı ánshi bes-alty jyldan beri ózi týyp-ósken Dolanaly aýylynda aýqymdy baq ornatýdy qolǵa alǵan-dy.
Bul oryn – aty alysqa jaıylǵan «Altynemel» qoryǵynyń teriskeı beti. Sondaǵy Kúreńbel eldimekeniniń bir búıiri. «Jetek ekseń, arba ósip shyǵady» deıtindeı óte quıqaly ólke. Salqyn samaly lekildegen asqar taýlar arasy.
Aǵamyz osynaý ıgi iske bel sheship kirisken sátterdegi áńgimemiz de áli este:
– Ata-babalarymyz tirshilik etken qasterli óńir ǵoı. Solardyń rýhyna baǵyshtap bir baý-baqsha otyrǵyzsam ba degen oı kókeıde kópten júretin-di. Endi, mine, sony bastap ta kettik. Biraq aýmaǵyn sál keńdeý oılastyryp qoıǵandaı ekem. On gektar shamasy, – dep edi sonda tanymal ónerpaz.
Atamekeni jer jánnaty Jetisý bolǵannan keıin be, osy aımaqty mekendeıtin ańdardan bólek búrkit, qarshyǵa, suńqar sekildi qyran qustar men úki, dýadaq sııaqty qanattylar tirshiligine erte qyzyǵypty.
Áńgimeshimiz:
– Jan-janýarlardyń júris-turysyna, olardyń aıryqsha jaratylysyna kópshilik mán bere qoımaýy múmkin. Ózimniń bala jastan-aq túrli in men uıalardy jaǵalap, ań-qustyń tóli men balapanyn asyraǵan kezderim de jıi bolyp edi, – dep alystaǵy balalyq bal dáýrenniń elesterine boılaı otyryp sóz sabaqtaıdy. – Tirshilikte kóp nárseden zerigesiń. Belgili bir nársege úırenip, mashyqtanyp alǵannan keıin qyzyǵy basylyp qalady. Óz basym adam balasyn ómiri jalyqtyrmaıtyn tek bir qubylys – árbir úńilip qaraǵan saıyn ádemiligin joımaıtyn, tuńǵıyq syry taýsylmaıtyn tabıǵat qana dep túsinemin...
Osyndaı yntyzarlyqtyń yqpalynan da shyǵar, Nyqań az ýaqyt aınalasynda jeti myń túpteı tal otyrǵyzyp tastapty. Úsh gektardaı aýmaqqa alty júz túp jemis aǵashyn ekken.
– Kóbi jabaıy aǵashtar. Dekoratıvtik tuqym delinetinderi bar. Bulardyń ishinde elý-alpys jyl ósetinderi kezdesedi. Birneshe ǵasyr boıy, tipti, myńdaǵan jyldarǵa deıin jaıqalyp turatyn emender bolady. Álemde olardyń túrleri kóp. Bularǵa qosa almanyń bes-alty sortyn, almurttyń úsh-tórt túrin ektik...
Ár sózinen ejelden jer emip ósken óńirdiń balasy ekeni baıqalady. Maman agronomdaı, qarakettiń qyr-syryn jilikshe shaǵyp tur. Degenmen, mundaı kúrdeli jumysty jeke shyǵarmashylyq sharýasynyń ózi basynan asyp jatatyn óner adamynyń jalǵyz ıgere qoıýy ekitalaı. Egilgen ár aǵash jańa týǵan sábı tárizdi. Erekshe kútimdi talap etedi. Bárin de tamyryn tereńge salyp, qara jerdiń qýatyn boıǵa sińiretindeı dárejege jetkizgenińshe talaı ter tógilmekshi. Kóptegen jumysshy, kómekshiler ustaý kerek bolady. Qyrýar qarjy qajet.
Áıteýir, Qudaıǵa shúkir, qıyndyq janashyr aǵaıynnyń járdemi arqyly aqyryndap eńserilip jatqandaı...
Taǵy bir ańǵarǵanymyz – ánshi tek baqsha salýmen shektelmek emes-aý:
– Bul jerde gúl shópter de kóp ósedi. Eptep, omarta ustasa artyq etpeıdi. Jáne taýdyń saǵasy. Teńiz deńgeıinen 1500-2000 metr joǵaryda jatyr. Sýy taza. Reti kelse, forel sharýashylyǵyn qurýǵa bolar ma edi...
Is tetigin tapqan kisige jumys kóp. Tek kúsh-qýat bersin!
Qarap otyrsaq, jarty ǵasyrdan asa syrly sazymen jurtshylyq janyna shýaq seýip kele jatqan ánshiniń baǵban bolmasaqa lajy da qalmaıtyn sııaqtanady.
Óner tarıhynda onyń ánshilik esimi áldeqashan jazylyp qoıǵany anyq. Al mynandaı eńbekten keıin «Nurǵalıdyń baǵy» degen attyń bekıtini taǵy daýsyz. Erteń munyń da rızyǵyn el kóredi.
Endeshe naǵyz baqyt degen sol emes pe.

 

«Qazaq úni» gazeti. 25.12. 2014

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler