Geteniń «Jas Verterdiń qasireti» atty romany bar. Ádebıetshiler osy shyǵarmany Getege tanymaldyq ákelgen dep aıtyp júr. Roman jaryq kóre sala bestsellerge aınalyp, nemister jata-jastana oqyǵan desedi. «Jas Verterdiń qasireti» ádebı kórkemdigi, tiliniń shuraılyǵy turǵysynan ǵana emes, áleýmettik-qoǵamdyq máselege qatty yqpal etipti.
Shyǵarma jelisi boıynsha Verter óz-ózine qol jumsaıdy. Eýropada kitapqa qatty berilgen jastar keıipkerdiń áreketin shyn ómirde qaıtalapty. Muny anyqtaǵan Devıd Fıllıps degen amerıkalyq áleýmettanýshy. Ol 18 ǵasyrdaǵy sýııdterdi zerttegende osyndaı qyzyq dúnıeni baıqaıdy. Keıin 1970-shi jyldary 7 jyl boıy baqylap, buqaralyq aqparat quraldarynda sýııd týraly kóbirek aıtylǵanda jastar arasynda óz-ózine qol jumsaıtyndar kóbeıgenin anyqtapty. Sodan keıin muny Verter fenomeni nemese Verter sındromy dep atap ketken.
Verter fenomeniniń áseri bizdiń elde de baıqalatyndaı. Keıingi ýaqytta oqýshylardyń bıik ǵımarattan sekirip ketkeni týraly jańalyqtar birinen keıin biri jarııalanyp jatyr. Munyń sebebi nede? Ony tergeý bitpeı dóp basyp aıtý qıyn.
Keıbireýler Schoolboy Runaway sekildi oıyndardyń áseri bar dep jazyp jatyr eken. Qazir kez kelgen oqýshynyń qolynda smartfon bar. Bálkim, shynymen osyndaı mobıldi prılojenıeler yqpal etip jatqan shyǵar. Ol jaǵyn tergep, tekserip, anyqtaý qajet.
Biraq Verter sındromyn da umytpaǵan abzal. Áleýmettik jeliler men buqaralyq aqparat quraldarynda sýııd týraly jıi jazǵan saıyn yqtımal jaǵdaılar kóbeıgen ústine kóbeıe túsýi múmkin. Sondyqtan mundaı óte názik taqyrypty muqııat jarııalaǵan jón. Reıtıng úshin ońdy-soldy tarata bermeý qajet.
Sosyn áleýmettik jelilerdi, ásirese tıktokty baqylaý qajet. Qazir onda kim kóringen oıyna kelgenin istep jatyr. Bireýi boqtaıdy, bireýi qumar oıyn ótkizedi. Tipti, tikeleı efır júrgizgenderdiń ne aıtyp jatqanyn da eshkim bilmeıdi. Jaman dúnıege nasıhattap jatýy da múmkin. Mundaıdy kórgen bala ne isteıdi? Álbette, sony qaıtalaıdy. Osylaısha, áli buǵanasy qatyp úlgermegender burys jolǵa túsedi. Sondaı-aq áleýmettik jelidegi býllıngti de umytpaǵan abzal, ol óte qaýipti qubylys.
Ata-analar da buǵan saqtyqpen kelgeni durys dep esepteımin. Balalary oınaıtyn oıyndardy, mobıldi qosymshalardy tekserip otyrý qajet. (Kúshtep emes, árıne. Baıqatpaı, eleýsiz). Júrgen-turǵanyn, kimdermen sóılesetinin, braýzeriniń ıstorııasyn tekserip qoıǵan artyq etpeıdi. Óıtkeni balalar áli oń-solyn tanyp úlgermeıdi. Keı jaǵdaıda qyzbalyqpen sheshim qabyldaýy múmkin. Sol sebepti bul máselege ata-analar muqııat bolýǵa tıis.
Ońǵar Qabden
