Rýhanııat máıegine aınalǵan Abaı Qunanbaıulynyń muralary búgingi urpaqqa amanat edi. Al amanatqa qııanat jasalmady ma? Bul týraly ”Abaı akademııasy” ǵylymı zertteý ortalyǵynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, doent, “Qurmet” ordeniniń ıegeri Jandos Áýbákir “Adyrna” ulttyq portalyna bergen suhbatynda aıtyp berdi.
- Jandos myrza, Abaı Qunanbaıuly murasyn qansha ýaqyttan beri zerttep kelesiz. Ǵylymı izdenisińizdiń baǵyty jaıly aıtyp berseńiz.
- Men Abaı týǵan Shyńǵystaýda, Kókbaı ómir keshken aýylda dúnıege keldim. Sondyqtan aqyn murasy maǵan óte ystyq. Abaı oblysy aýmaǵyndaǵy alǵashqy resmı medreselerdiń biri bolyp ashylǵan, arab, túrki, oryssha sabaq ótkizgen Kókbaı ustazdyń bilim ordasynyń jalǵasyndaı Kókbaı atyndaǵy orta mektepti tamamdaǵan soń, ulylar murasyna degen qyzyǵýshylyǵymnyń negizinde qazaq ádebıeti mamandyǵyn tańdap, Semeı qalasyndaǵy qazirgi Shákárim atyndaǵy ýnıversıtetke oqýǵa tústim.
Stýdenttik ómirdiń alǵashqy jyldarynyń ózinde Abaı murasyna, aqynnyń daryndy shákirti Kókbaıǵa qatysty ájem Shárban Botaǵazyqyzynan jazyp alǵan estelik-áńgimelerim oblystyq gazetterde basylyp jatty. Stýdent bolsam da respýblıkalyq konferenııalarda Abaıdyń aqyndyq mektebi, aqyn shákirtteri týraly baıandama jasap, ǵylymı maqalalarym túrli jınaqtarǵa ene bastady. Iaǵnı ózimniń bolashaqtaǵy zertteý baǵytym Kókbaı aqyn murasy bolatyndyǵy naqty josparlana bastady. Sol sebepten de dıplomdyq jumysymdy osy taqyrypta qorǵadym.
Ustazym, jetekshim fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Arap Espenbetov Kókbaı taqyrybyn ary da tereń zertteý qajettigin usynǵan-dy. Shyndyǵynda da ádebıet zertteýshileriniń Kókbaı ómiri men shyǵarmashylyǵy jóninde arnaıy dıssertaııalyq zertteý jumysy bizge deıin bolmaǵan edi. Sol sebepten 1996 jyly ýnıversıtettiń aspırantýrasyna túsip, Kókbaıdyń ádebı murasyn Abaı shyǵarmashylyǵymen bir baılanysta alyp, onyń kórkemdik, janrlyq erekshelikteri men ıdeıalyq - taqyryptyq arnalaryn ashyp kórsetýdi, ómiri men qoǵamdyq qyzmetine baılanysty derek kózderin tolyqtyra otyryp, onyń azamattyq tulǵasyn aıqyndaýdy, Abaıdyń aqyndyq dástúrin jalǵastyrýdaǵy rolin saralaýdy maqsat etip alyp, dıssertaııalyq jumysqa kirisip kettik.
Aqyrynda 1999 jyly 24 jasymda Ulttyq Ǵylym akademııasy Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda «Kókbaı Janataıulynyń ádebı murasy» taqyrybyndaǵy kandıdattyq dıssertaııany sátti qorǵap shyqtyq.
Aıtyp ótkenimdeı, stýdent kezimde aqynnyń 150 jyldyq mereıtoıy qarsańynda álemniń túkpir-túkpirinen kelgen qonaqtarǵa arnaıy ekskýrsovodttyq qyzmet atqaryp, dúbirli toıǵa aqyn-jazýshylar men akademıkterdi, ǵylym doktorlary men ǵalymdardy, qoǵam qaıratkerlerin bastap aparǵan edim. Munyń ózi bir úlken tarıh.
Ýnıversıtte dekan, prorektor bolyp qyzmet atqarý barysynda da Abaı shyǵarmashylyǵyn nasıhattaý basty maqsatymyz boldy.
2010-2015 jáne 2019-2020 jyldary Abaıdyń qarashańyraǵy «Abaıdyń memlkettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıin» basqarǵan kezeńde uly aqynǵa qatysty tarıhı-mádenı eskertkishter jaıy ǵana emes, jalpy hakim murasy zertteýimizdiń basty nysanasy edi. Almatyda, Semeıde Abaı ortalyqtary men ınstıtýttary, «Abaıtaný» bólimderinde istegen jumys kezeńderinde negizgi jumysymyz Abaı bolǵandyǵy belgili.
Qazirgi tańdaǵy, ıaǵnı 2021 jyldyń 13 qańtarynan L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti «Abaı akademııasy» ǵylymı – zertteý ınstıtýtynyń dırektory qyzmetim tikeleı Abaıdyń murasyn zertteý baǵytynda ekendigin bilesizder. Jalpy meniń ómirim Abaı ilimin zertteý, ony nasıhattaý baǵytyna arnalǵandaı.
“ABAIDY TOLYQ TANYP-BILÝ MÚMKIN EMES”
- Aqynnyń qaı shyǵarmasyn túsiný ózińizge qıynǵa soqty?
- Qazaq ádebıetiniń klassıgi Abaı Qunanbaıulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy degende Muhtar Áýezov aýzymyzǵa birden oralady. Abaı men Muhtar Áýezov shyndyǵynda da egiz uǵym. Ǵulama ǵalym Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyq murasyn álemge tanytsa, sol arqyly álem de ǵulama ǵalymdy, teńdessiz jazýshyny tanydy. Zertteýshi ǵalymnyń basty nysanasy Abaı bolsa, Abaıdyń negizgi zertteýshisi – Muhtar Áýezov. Al Muhtar Áýezovtiń ózi: «Abaı muhıt bolsa, men muhıttan shómishtep ǵana aldym»,– demeı me?!
Abaı – tuńǵıyq teńiz, darııa muhıt. Ony tolyq tanyp-bilý múmkin emes. Onyń ár shyǵarmasy, eńbegi tereń maǵynaǵa ıe. Oǵan jeńil-jelpi qaraı salýǵa bolmaıdy.
Ár jyldar, ár kezeńde abaıtanýǵa qatysty qanshama súbeli zertteý eńbekter dúnıege kelýde. Áıtse de Hakim murasy túgesilmeıtin altyn qazyna bolǵandyqtan, ol ár qyrynan áli de tereń zerttele berýi kerek. Biz áli Abaı danalyǵynyń tuǵıyq teńizine bara almaı otyrmyz. Alda abaıtanýdyń san túrli kókjıekteri ashyla beretini aqıqat.
- Abaı akademııasy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektorysyz. Instıtýt jumysymen bólise ótseńiz. Abaıtanýǵa qandaı úles qosýda?
- Abaı muralaryn zertteý, nasıhattaý baǵytynda aýqymdy jumystar jasalynýda. Elimizdegi «Abaıtaný» ınstıtýttary men ortalyqtar, bólimder eńbegi joǵary. Endi bizdiń ınstıtýttyń atqarǵan isterin aıta ketsem.
2019 jyly halqymyzdyń uly perzenti Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy qarsańynda el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde «Abaı akademııasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýty qurylǵandyǵy barshańyzǵa málim.
Abaı akademııasynyń negizgi maqsat-mindetteri – «Abaı Qunanbaıuly jáne qazirgi qazaqstandyq qoǵamnyń basymdyqtary», «Abaı – álemdik mádenıettiń tulǵasy» baǵyttary boıynsha aqynnyń tulǵasy men murasyn jańa zaman konteksinde zertteý; Qazaqstan qoǵamyn Abaıdyń rýhanı ustanymyna saı damytýǵa áser etý; ult ádebıeti, mádenıeti jáne tarıhı derekterin jınaqtaý, júıeleý, saralaý, zerdeleý; Abaıtanýmen aınalysatyn ǵylymı-zertteý ortalyqtaryn akademııa tóńiregine toptastyrý, ǵylymı turǵydan úılestirý; Abaıdy – álemdik deńgeıdegi kemeńger tulǵa retinde nasıhattaý; Abaıtanýdyń jańa býyn mamandaryn qalyptastyrý boldy.
Akademııanyń bir ǵana baǵyty ǵylymı-tanymdyq zertteýler boıynsha qazirgi tańǵa deıin 84 eńbektiń jaryqqa shyǵarýynyń ózi atqarylǵan aýqymdy jumystardyń ereksheligi men kólemin baıqatady.
«Abaı akademııasy» jobasynyń ǵylymı jetekshisi, akademık Erlan Sydyqovtyń basshylyǵymen 2020 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń tikeleı óz qarjylandyrýymen arnaıy jobalar júzege asyrylyp, 20-dan astam akademııalyq basylymdar oqyrmandarǵa usynylǵan bolatyn.
2021 jyly Abaı murasyn keńinen nasıhattaý maqsatynda Akademııa Ǵylym komıtetiniń tapsyrysy negizinde eki keshendi jobany iske asyryp, 24 ǵylymı-tanymdyq kitap ázirledi.
2022 jyly da akademııa arnaıy serııalarmen abaıtanýǵa qatysty san qyrly aspektidegi tereń izdenisterge negizdelgen ǵylymı sanattaǵy irgeli zertteý eńbekterin jaryqqa shyǵardy. Osy jarııalanǵan 24 ǵylymı-tanymdyq kitaptar da abaıtanýdyń ózekti baǵyttaryna arnalǵan.
«Abaı – álemdik mádenıettiń tulǵasy» baǵytynda alys-jaqyn sheteldegi jáne respýblıkalyq ǵylymı basylymdar men BAQ-ta Abaı murasy qoǵamdyq-gýmanıtarlyq, áleýmettik-saıası, áleýmettik-quqyqtyq, tarıhı-etnografııa jáne t.b. salalar boıynsha jańasha paıymdalǵan tanymdyq maqalalar jaryq kórdi.
Sondaı-aq «Abaı Qunanbaıuly jáne qazirgi qazaqstandyq qoǵamnyń basymdyqtary» baǵytymen arnaıy salalar boıynsha Qazaqstannyń barlyq 17 oblysynda jáne respýblıkalyq mańyzy bar Astana, Almaty, Shymkent qalalarynda 6 áleýmettanýlyq saýalnama júrgizildi.
«Abaı – álemdik mádenıettiń tulǵasy» baǵytynda 14 áleýmettik-tanymdyq keıster ázirlendi.
2023 jyly «Abaı murasy jáne qazaqstandyq qoǵamnyń mádenı qundylyqtary», «Abaıdyń «tolyq adam» ilimi jáne qoǵamdyq sanany jańǵyrtý», «Abaı shyǵarmashylyǵy jáne qazirgi qazaq ádebıetiniń qalyptasýy», «Abaı shyǵarmalarynyń tili jáne qazirgi til biliminiń máseleleri», «Abaı murasy kontekstinde qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý» t.b. arnaıy serııalarmen 12 ǵylymı-tanymdyq zertteýdaıyndaldy.
«Abaı – álemdik mádenıettiń tulǵasy» baǵytynda alys-jaqyn sheteldegi jáne respýblıkalyq BAQ-ta Abaı murasy qoǵamdyq-gýmanıtarlyq, áleýmettik-saıası, áleýmettik-quqyqtyq, tarıhı-etnografııa jáne t.b. baǵyttarda jańasha paıymdalǵan 50-den astam maqala jaryq kórip, 22 áleýmettik-tanymdyq keıs daıyndaldy.
Jahandaný dáýirindegi qoǵamnyń damý úrdisimen birlikte Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmashylyq murasyna tarıhı taldaý júrgizý arqyly zamanaýı mýltımedııalyq tehnologııalardy qoldana otyryp «Tolyq adam» ǵylymı-tanymdyq kesheni daıyndaldy.
Elimizdegi jáne sheteldegi «Abaı» ortalyqtarymen birikken sharalar uıymdastyrylýda.
Aqynnyń asqaq armany men ósıetin búgingi urpaq táýelsiz Qazaqstannyń qazirgi jáne bolashaqtaǵy damý jolynda abyroımen iske asyra alatynyna senimimiz mol. Sondyqtan, Abaıdy jańa Qazaqstannyń brendi retinde keńinen tanystyrý baǵytynda Abaı akademııasy óz jumysyn ary da jan-jaqty jalǵastyra bermek.
“ABAI TÝRALY JAŃA DEREKTERGE SAQ BOLÝ KEREK”
- Árıne, Abaıtaný salasynda búginde atqarylyp jatqan ister de, zertteýler de kóp. Degenmen, Abaı ilimin dáripteýde ne jetpeıdi?
- Abaı óziniń gýmanıstik, danalyq taǵylymy arqyly álemdik deńgeıdegi oıshyldar qatarynan tabyla otyryp, adam boıyndaǵy kereǵarlyqtardy joıý maqsatynda ulaǵatty tereń oılaryn qaldyryp ketti. Abaıtanýdyń tuǵyrnamalyq negizi de osy bolýǵa tıis.
Kúlli adamzatqa ortaq dara oı alyby Abaıdyń árbir danalyq sózin, qoǵamdyq máni asa joǵary fılosofııalyq túıinderin, ǵylymı-tanymdyq kózqarasyn bolashaq urpaqqa, jas bilim jolyna túsken mamanǵa, jalpy aqyn murasyna qyzyǵýshylyqpen qaraıtyn izdenýshilerge jan-jaqty jetkize bilý bizdiń basty maqsatymyz. Hákim murasyn tereń zerdeleı berý baǵytynda izdenister jalǵasa bermek.
Qazaq ádebıettaný ǵylymy tarıhynda eń kóp zerttelgen de, shyǵarmashylyq murasy jan-jaqty taldanyp, ǵalymdardyń tyńǵylyqty nazaryna ilingen da Abaı ekendigi daýsyz. Á.Bókeıhanov, M.Áýezovten bastaý alǵan abaıtaný salasynda da hákim Abaıdyń ómir joly barynsha keń júıelendi. Abaıtanýda alǵash súrleý salyp, tuńǵysh ǵumyrbaıandyq derekterdi negizdeýshi Kákitaı, Týraǵul, Kókbaılardan bastaý alǵan eńbekterdiń ishinde M. Áýezovtiń orny erekshe.
Eń aldymen, árıne, uly aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteý, nasıhattaý baǵytyndaǵy jumystarǵa memlekettik deńgeıde jan-jaqty qoldaý qajettigi aıqyn. Keıbir sheneýlikterdiń hákim murasyn zerttep boldyq emes pe degen saıaz kózqarasynyń áserinen kóptegen abaıtaný jumystaryna kedergiler kelip jatqandyǵy jasyryn emes.
Ekinshiden, alǵashqy abaıtaný baspaldaqtarynan beri Abaı shyǵarmalarynyń tekstologııasymen aınalysyp kele jatsaq ta, bul sala áli de ózekti bolyp qala bermek. Qazirgi tańda Abaı shyǵarmalaryn kez-kelgen baspa shyǵara alatyn bolǵandyqtan, túrli tekstologııalyq aýytqýlar, orfografııalyq qateler ǵana emes, jekelegen qurastyrýshynyń óz oıy boıynsha ǵana ózge de basqa shyǵarmalardyń enip ketip jatqanyn baıqap qalamyz. Sol sebepten de M. Áýezov bastaǵan belgili abaıtanýshy ǵalymdar birlesip shyǵarǵan jáne keıingi jyldary jaryq kórgen akademııalyq jınaqtardy negizge alýlarymyz kerek.
Úshinshiden, qazirgi tańda Abaıǵa qatysty estelikter men dálelsiz derekter kóptep shyǵyp jatqandyqtan keıbir dúnıelerge saq bolýymyz kerek. Árıne, ǵylym damýy barysynda jańa nátıjelerdiń shyǵatyny anyq, biraq naqty derekti aıǵaǵy, ne dáleli joq áńgimelerge esh senýdiń jáne ony oqýshylarǵa jetkizýdiń qajettiligi shamaly. Basshylyqqa Abaı týraly tabylǵan arhıv qujattaryn, naqty tarıhı derekterdi, sonymen qatar sol zamanda jazylǵan zamandastary men urpaqtarynyń estelikterin jáne M. Áýezov eńbekterin alýymyz kerek. Sol sebepten de abaıtanýǵa qatysty jaryq kórer kitaptar, eńbekter mindetti túrde elimizdegi «Abaıtaný» ınstıtýttary men ortalyqtarynyń, bólimderiniń biriniń talqylaýynan ótip, ne usynysyn alyp, ıakı bolmasa abaıtanýshy ǵalymdardyń kelisimimen shyǵatyn bolsa, úlken nátıjege qol jetkizer edik. Bul usynysymyzǵa árıne jeke avtor óz quqyǵyna oraı kelise qoıýy ekitalaı. Áıtse de «Abaı ortalyqtarynyń» kelisimin alǵan eńbekterge basymdylyq bereletindeı bolar edi.
Aldaǵy ýaqytta abaıtaný baǵytyndaǵy jumystarymyz júıeli ári birlesken ortaq baǵyttardy negizge alý maqsatynda naqty eki usynys aıtqym keledi:
Birinshi, Abaıtanýdyń strategııalyq damý joldaryn qarastyrý maqsatynda abaıtanýshylar keńesin qurý, ne arnaıy koordınaııalyq ortalyqqajet dep esepteımin. Memleket basshysy «Qazir elimizde abaıtanýmen aınalysatyn birneshe ǵylymı-zertteý ortalyǵy bar. Osylardyń jumysyn júıelep, elordamyzdaǵy Abaı akademııasynyń tóńiregine toptastyrǵan jón. Akademııa barlyq zertteý mekemeleriniń jumysyn ǵylymı turǵydan úılestirýshi mindetin atqara alady», – degenindeı osy bir ıgi bastamany Abaı akademııasynyń tóńiregine toptastyrǵandy usynamyz. Bolashaqta abaıtanýǵa qatysty barlyq suraqtar, kókeıkesti máseleler men ózekti taqyryptar osy keńeste birlesip talqylap otyrar edi.
Ekinshi, qoldanystaǵy zańnamalarǵa sáıkes, qarjylandyrý tetikterin qarastyra otyryp Abaı akademııasy jeke zańdy tulǵa retinde qurylyp jatsa, abaıtanýdaǵy eń basty jetistik, Abaı amanatyna degen qurmet bolar edi.
“NEGIZGI BAǴDARShAM – ABAI SÓZDERI”
- Jandos myrza, Abaı amanaty bul kezeńde qanshalyqty aqtaldy dep oılaısyz?
- Ulylyqtyń asqar shyńyna shyǵyp, aqyl, qaırat, júrekti birdeı ustaıtyn «kókiregi sezimdi, tili oramdy» eren urpaǵyna arnalǵan Abaı sózi qashan da óreli, ǵasyrlar damýynyń qaı kóshinde bolsyn ózekti.
Qazaq halqynyń oı-sanasynyń, dúnıetanymynyń shyńy Abaıdyń ádebı murasynda jatyr. Abaı álemi – tutas bir dáýirdi qamtıtyn rýhanı mura bolsa, oıshyl aqyndy taný – qazaqty taný, ulttyń erekshelikterine mán berý. Ǵasyrlar kóshindegi jetken jetistigimiz ben jibergen kemshilikterimizge Abaı Qunanbaıuly aıtyp ketken tanym deńgeıimen mán bere qaraý, uly aqyn sózderinen ulaǵat alý búgingi kúnniń basty ustanymy bolýy shart. Jas urpaq boıyna adamgershilik minez-qulqyn, jalpy adamzattyq qundylyq qasıetterin qalyptastyrýda negizgi baǵdarsham – Abaı sózderi ekendigi aqıqat. Endeshe halyq bolyp tárbıelik mańyzy asa joǵary, danalyq oılarǵa toly hakim murasyna dendep engende ǵana Abaı amanatyna adaldyǵymyzdy kórseterimiz anyq.
Ómir joly – tar soqpaq, bir ıgen jaq,
Iiltip eki basyn ustaǵan haq.
Imek jolda tyıanaq, tegistik joq,
Qulap ketpe, týra shyq, kózińe baq.
Mine, Abaı ustanymy. Qazaqtyń bolashaǵynyń jarqyn damýyna qajetti ǵıbratty sóz! Qamshynyń sabyndaı ǵana qysqa ómirde adamdyqtyń aq jolymen júrgennen artyq eshnárse joq. Kúnshil bolmaı, zamandasyna qııanat jasamaı, páleqorlyqtan aýlaq bolsa ǵana el birligi de arta bermek. Abaı synaǵan nadandyqtyń qaldyqtarymen qazirgi tańda kúrese berýimiz qajet. Hákim sózderiniń ulaǵatyna sonda ǵana jetemiz, nátıje shyǵaramyz. Aramdyqty boldyrmaý, eldi ǵylym-bilimge úndep, yntymaqty ómir keshý bizdiń mindetimiz. Máńgilik el bolamyn degen qazaǵymyzǵa qarap «qaıran jurtym» dep aıtý joǵalyp, búginimiz ben bolashaǵymyzdy tek jaqsy jaǵynan kóretin, jetistigi men bereke-birligin tek maqtap aıtatyn dáýirler bolsyn!
Abaıdyń da basty maqsaty men armany da – táýelsiz elimizdiń bıik órkenıet qatarynda bolýy, halqymyzdyń «ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek» qasıetimen daralanýy. Ǵylym-bilim jolyna úndegen, adamzattyń bárin mahabbatpen sýıýge shaqyrǵan, tolyq adamnyń qasıetterin negizdegen, Allanyń hıkmetin sezý joldary aıtylǵan Abaı murasynyń daralyǵy da, danalyǵy da álem boıynsha aldaǵy ýaqytta jarqyraı bereri haq!
Biz búkil álemdi aqyl-oı men parasatty paıym arqyly ǵana moıyndata alamyz. Zaman talabyna saı bilim alý ıntellektýaldy ult qalyptastyrýǵa jol ashady. Ǵylym-bilimdi tereń meńgerý – bolashaǵy máńgilik eldiń mańyzdy baǵytynyń biri. Rýhanı kemeldilik te, ulttyq tanym men tárbıe de bilimmen molaıa túseri haq. Sol bilimge bastar, keleshek urpaqqa da, búgingi zamandastarymyz barshamyzǵa da «óshpes ómir, taýsylmas mal berelik» temirqazyqtaı jol kórseter «bilimdi danyshpanymyz» tur emes pe?! Endeshe Shákárim Qudaıberdiuly aıtqanyndaı «aqylyn teginge satqan» Abaı murasyna únemi súńgı bersek, tereńge boılaı túserimiz anyq. Rýhanı baılyq ta, kemeldilik te sol tereńdikte. Aqynnyń ózi:
Malda da bar jan men tán,
Aqyl sezim bolmasa.
Tirshiliktiń nesi sin
Tereńge bet qoımasa, –
deıdi emes pe?! Al sol tereńdik Abaı murasynda jatyr... Endeshe, Abaı amanatyna adal bolalyq!
- Aıtqanyńyz oryndalsyn! Suhbattasqanyńyzǵa rahmet!
Dana Nurmuhanbet,
«Adyrna» ulttyq portaly
