Sarbazdar dostyǵy

881
Adyrna.kz Telegram

 Dostyq adamzat ataýlyǵa berilgen eń asyl qasıetterdiń biri. Onyń qadir-qasıetine jete bilgen  jan shynaıy baqytty. Dostyń sany da, sapasy da kóp. Biraq sol jaqynyńnyń ishinen seniń jan dúnıeńdi kóz janaryńnan-aq múltiksiz  túsinetin, qıyn sátte qoldaý bolatyn janashyr saýsaqpen sanarlyq. Sol sııaqty dostyń da  ózindik deńgeıi,  mártebesi bolady. Biri bala shaqtan  bar qyzyqty birge  kórip, bir úzim nandy bólisip kele jatqan dos bolsa, endi biri ómir aǵysymen joldan qosylǵan joldas ta kezdesedi. Eń bastysy ózińizge jaqynnyń ara-jigin durys ajyrata bilý. Basyńa is túsip ómirdiń túrli  syn sátterinde saǵy synbaı seni  jeteleı bilse onda serigińniń senimdi bolǵany. Al, áldebir qyzyǵýshylyqqa baǵyttalǵan maqsaty bolsa onda oılaǵanyńnyń oryndalmaǵany dep bilemiz.

Ásker dostardy bir-birimen jaqyndastyrady. Qatardaǵy Dinásilov Abylaı men Ýsmanalıev Rahat  ekeýi qazir alyp megapolıstegi 5571 áskerı bóliminde Otan aldyndaǵy  boryshtaryn ótep júr. Ekeýi de Shymkent  qalasynyń týmasy. Mektep qabyrǵasynan beri birge dos bolyp keıinnen joǵary oqý ornyna túsedi. Ýnıversıtet qabyrǵasynda stýdenttik kezeńniń eń qyzyqty shaqtaryn ótkerip, oqýlaryn oqyp on segizge tola salysymen aldymen Dinásilov Abylaı  ásker qataryna shaqyrylady. Abylaı,  ásker árbir er azamattyń Otan aldyndaǵy boryshy, mindeti ekenin jete túsinedi. Sóıtip ózimen birge dosyn alyp ketýdi jón sanaıdy. Osylaısha, adal dostar kelisimige kelip, serttesip oqýlaryn ýaqytsha toqtatyp 1-2023 jylǵy shaqyrylymmen  Keńes Odaǵynyń batyry, gvardııa polkovnıgi  Baýyrjan Momyshuly atyndaǵy  5571 áskerı bólimine túsedi. Qyzyǵy, qatardaǵy qos jaýynger bir ýaqytta birinshi jedel maqsattaǵy batalonǵa  birinshi rotaǵa tap bolady. Qyzmet kezinde  de eń alǵashqy jasaqqa da birge túsken.

Bir qalada ósip, bir áskerı bólimge túsken ekensizder. Bizben bóliser qandaı qyzyqty jaǵdaılaryńyz bar?

–Bizdiń basymyzdan ótken qyzyqtar eń alǵashqy oqý-jattyǵý kezinen bastaý aldy. Osy jerge kelip bizdiń dostyǵymyz odan saıyn nyǵaıa tústi. Bir rota bolǵannan keıin kúnige ýaqytty birge ótkizemiz.Kádimgi bir úıdiń balasyndaı etene –jaqyn aralasyp kettik. Ýaqytty ta óte paıdaly ári qyzyqty ótkizýge tyrysyp júrmiz. Ásirese, áskerdegi  estelikter  bizge óte qyzyq, ózimizge qatty unap jatyr. Bir- birimizge qoldaý kórsetip júrgennen keıin de ýaqyttyń qalaı tez ótip  jatqanyn ańǵarmaı qaldyq. Oılańyzshy, áskerge kelgenimizge de toǵyz aıdan da asypty. Sanaýly kúnderden keıin úı-ishimizben, aǵaıyn-týǵanmen qaıta  qaýyshamyz, deıdi  qatardaǵy Rahat Ýsmanalıev.

– Rahattyń adamgershiklik qasısetteri óte kóp. Ol óte aqyldy. Kez kelgen nárseni durys paıdalana alady. Ár sıtýaııany basqara biledi. Aqkóńil, janashyr.  Ortada  abyroıly, adal.  Til baılyǵy da jaqsy. Meniń kóńilime eń jaqyn tartqan qasıeti ol ózi aıtqan sózinde turady. Senimdi serik. Sol úshin de men dosymdy erekshe baǵalaımyn. Sondyqtan da men dosym úshin barlyǵyna daıynmyn. Aqtyq demim qalǵansha adal bolýǵa, kez kelgen jaǵdaıda kómek berýge daıynmyn, - deıdi Abylaı Dinásilov.

Abylaı, Rahat ózderińiz de joǵaryda aıtyp ótkendeı  ásker sizderdiń dostyq qarym-qatynastaryńyzdyń  nyǵaıa túsýine sep boldy. Al, osy Ulttyq ulanǵa kelgeli ózderińizdiń jeke qasıetterińizde ózgeris bar ma? Ásker neni úıretti?

– Bizge ásker shydamdylyqty, tózimdilikti úıretti. Úlken jaýapkershilikti sezindik. Buǵan deıin  ár úıdiń balasy bolsaq, qazir halyqtyń balasy ekenimizdi jaqsy túsinemiz. Otan úshin, adal, abyroıly qyzmet  etip júrgenimizge ózimizdi maqtan tutamyz. Dál osy bólim komandırlerine de alǵysymyz sheksiz. Bizdi naǵyz er azamat retinde ósirip, jastarǵa patrıottyq tárbıeniń dánin seýip yqpal etip keledi.  Biz óz Otamyzdyń patrıotymyz!

Qazaq erte kezden –aq, qasyńdaǵy serigińe qarap seniń qandaı adam ekenińdi baǵalaǵan. «Dosyńdy kórset, men seniń kim ekendigińdi  aıtamyn»,-degen qanatty  sóz osydan shyqsa kerek-ti. Qatardaǵy Abylaı Dinásilov pen Rahat Ýsmanalıev ekeýine qarap tánti bolasyń. Bir-biriniń  kem- ketik jerlerin túgendep,tolyqtyrýshy. Rasymen, ásker  olardyń dostyq qarym-qatynastaryn nyǵaıta túsken. Jaqyndarynan jyraqta júrgen qos sarbaz  boryshtaryn ótep,  týǵan jerge barǵannan soń úlken josparlar quryp qoıǵan. Bolashaqta da otbasylyq dostar bolýdy armandaıdy eken.

 Aıaýlym Madıkanova 

                                                                 

          

Pikirler