Ǵalamtor saqshylary. Internet alaıaqtyq.

1997
Adyrna.kz Telegram

Internet alaıaqtyq – ınternet resýrstary arqyly (Olx, WhatsApp, Instagram, Telegram jáne t.b) adammen betpe-bet kezdespeı, senimine kirip, aldaý arqyly aqshasyn ıemdenip, artynan izin sýytý. Pandemııa kezinde ınternet arqyly aldanǵandar sany 2 000 000-ǵa jetken. Odan beri bul kórsetkish ósip keledi.

Jalpy qazirgi tańda alaıaqtyqtyń eń keń taraǵan túri bul – ınternet alaıaqtyq bolyp otyr. Bul jaǵdaıda alaıaqty ustaý ońaı emes. Sebebi, alaıaqtyq is-áreket júzbe-júz emes, ınternet jelisi arqyly júzege asatyndyqtan olardy qolǵa túsirý qıyn.

Aqparattyq tehnologııanyń keń damyǵan zamanynda, qolynda smartfony bar kez kelgen adam alaıaqtardyń qurbany bolýy múmkin. Olardan saqtanýdyń eń negizgi tásili jeke derekterdi ońdy soldy tarata bermeý!

«Ózińizdiń uıaly telefonyńyzǵa nemese derbes kompıýterińizge basqa bireýlerdiń aıtýymen Skype, Anydesk sııaqty qosymshalardy ornatýǵa bolmaıdy, sol arqyly alaıaqtar sizdiń qarajattaryńyzdy jymqyrýy múmkin. Taǵy da bank kartasynyń nómiri, aldyndaǵy on alty sany jáne de artyndaǵy úsh sannan turatyn  CVV kodty eshkimge eshqandaı jaǵdaıda aıtýǵa bolmaıdy! Tipti kartanyń jaramdylyq merzimi týraly da aıtpaǵan jón!» deıdi mamandar

Búginde alaıaqtyń qýlyǵyna quryq boılamaıdy. Kún ótken saıyn olar jańa aıla oılap tabýda.

Alaıaqtar qalaı aldaıdy?

  • Fıshıng – adamdardyń jeke málimetin urlaý arqyly
  • Egde jastaǵylardy senimine kirip, zeınetaqysyn jymqyrý
  • Qaıyrymdy istiń atyn jamylyp, aqsha jınap jurtty aldaý
  • Jumysqa ornalastyramyn dep, aqsha surap, artynan satyp ketý
  • Joq páterdi jalǵa berý

«Páter jaldaý kezinde de aldanyp qalǵandar az emes. Alaıaqtar negizinen  krysha.kz, olx sııaqty platformalarǵa jalǵan habarlandyrý berip, ádemi taýardyń sýretin qoıyp, baǵasyn áldeqaıda arzan etip kórsetedi. Sodan soń buǵan suranys artyp, adamdar mundaı múmkindikten aıyrylyp qalǵysy kelmeı, aldyn ala tólem jasap, keıin aldanǵanyn túsinip jatady. Mundaı alaıaqty izdep tabý kóp jaǵdaıda qıyn», - deıdi krımınaldyq polıııa qyzmetkeri

Internet resýrstarynan bólek alaıaqtar adammen tikeleı baılanysqa shyǵyp, habarlasý arqyly óz qurbandaryn izdeıdi. Kóbinese alaıaqtar tańǵy 11:00 men 18:00 shamasynda jıi habarlasady eken.

Internet alaıaqtyqtan saqtaný sharalarynyń biri – ıfrlyq saýattylyqty damytý.

ıfrlyq saýattylyq degenimiz – ınternet jelilerin qaýipsiz jáne tıimdi paıdalanýǵa qajetti bilim men daǵdy. Statıstıkaǵa súıensek, elimiz boıynsha ıfrlyq saýattylyqtyń deńgeıi kóńil kónshitpeıdi. Jıi azamattar  ıfrlyq mádenıetiniń tómen bolýyna baılanysty óziniń jeke, derbes derekterin alaıaqtyń qolyna berip qoıyp, sońynan san soǵyp qalady. Elimizde ıfrlyq mádenıetti damytý sharalary qarqyndy túrde júzege asyp jatyr. Zaman talabyna saı bul mádenıet túrin jas urpaqtyń sanasyna sińirý maqsatynda mektepte oqytý qolǵa alyndy.

Alaıaq ustalǵan jaǵdaıda aýyr jaza qarastyrylǵan. Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksine sáıkes múlki tárkilenip, 10 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalǵan. Qazaqstannyń kıberpolıııasy kıberqylmystarmen kúreske belsendi qatysyp, oń nátıjeler kórsetip júr. Kıberpolıııanyń negizgi qyzmetterine hakerlik, fıshıng, ınternettegi alaıaqtyq, jeke basyn urlaý, mańyzdy ınfraqurylymǵa shabýyldar, zııandy baǵdarlamanyń taralýy, kıberterrorızm degen sııaqty kıberqylmystardyń aldyn alady. Kıberpolıııa sonymen qatar kıberqaýipsizdik týraly aqparattandyrý sharalaryn júrgizedi jáne kıberqylmyspen kúresý úshin basqa quqyq qorǵaý organdarymen jáne jeke sektormen birlesip jumys isteıdi.

Ótken jyly qazaqstandyq kıberpolıııa 3000-nan astam kıberqylmystardy ashty, onyń ishinde:

Internettegi alaıaqtyqtyń 1500-den astam faktisi

500-den astam hakerlik faktiler

300-den astam fıshıngtik faktiler

Kıberqylmysty boldyrmaý úshin tómendegi keńesterge kóz salyńyz:

  • Qupııasózderdi qıyndatyńyz!
  • EQ-ny eshkimge bermeńiz!
  • Bóten azamattardan kelgen elektrondyq hattardy ashpańyz!
  • Ǵalamtorda ózińiz týraly az aqparat berińiz!
  • Mańyzdy derekterdiń kóshirmesin jasatyp alyńyz!
  • Kúdikti saıttarǵa ótpeńiz!
  • Kúmándi saıttarda ózińizdiń jeke derekterińizben bólispeńiz!
  • Taýardyń baǵasy tómen jarnamalarǵa senbeńiz!
  • Kredıt deldaldaryna senbeńiz!

Qazaqstandyq kıberpolıııa transshekaralyq kıberqylmyspen kúreste óz jumysyn jetildirýdi jáne basqa eldermen yntymaqtastyqty nyǵaıtýdy jalǵastyryp keledi.

Aıgúl Muratqyzy

Pikirler