«Taza Qazaqstan» respýblıkalyq akııasy aıasynda óńir turǵyndary týǵan ólkeni abattandyrýǵa belsendi qatysýda.
Búgin Pavlodar oblysynyń túkpir-túkpirindegi turǵyndar senbilikke biryńǵaı eńbek qarqynymen shyqty. Ekologııalyq is-sharalarǵa júzdegen qatysýshylar jınaldy, olardyń arasynda jergilikti bılik, qoǵamdyq uıymdar, stýdentter, belsendiler jáne jaı ǵana beı-jaı azamattar bar.
Basty maqsat-bizdiń ortaq úıimizdi taza jáne ádemi etý, jáne, árıne, ekologııa máselelerine jáne qorshaǵan ortaǵa uqypty qaraý qajettiligine nazar aýdarý. Barlyǵy 20-dan astam túrli akııalar ótti.
Pavlodar qalasynda Pavlodar oblysy Jastar assambleıasynyń bastamasymen «greenpvl» ekoklýbynyń tusaýkeseri ótti. Prezentaııa qatysýshylaryna qorshaǵan ortany qorǵaýdyń mańyzdylyǵy týraly aıtyldy. Pavlodardyń belgili ekolog ǵalymdary sóz sóıledi. Tusaýkeser sońynda jastardyń ekologııalyq sanasyn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan derekti fılmder kórsetildi.
Jastardy ekologııalyq mádenıetke jáne tabıǵat pen eńbekke jaýapkershilikpen qaraýǵa tárbıeleý maqsatynda oblys ortalyǵynda Pavlodar qalasynyń Jastar bastamalaryn damytý ortalyǵynyń eriktileri men qyzmetkerleriniń bastamasymen qaldyqtardy bólek jınaý men qaıta óńdeýdi engizýge baǵyttalǵan «EkoDesant» ekologııalyq akııasy uıymdastyryldy. Akııa aıasynda bir top ekovolonterler kúni boıy lastanǵan kóshelerdi, aýlalardy, saıabaqtar men alańdardy qoqystardy tazartý úshin aralap shyqty. Sonymen qatar, EKODESANT SOO men adamdar kóp jınalatyn oryndarǵa baryp, oblys ortalyǵynyń turǵyndaryna qaldyqtardy bólek jınaýǵa jáne qaıta óńdeýge halyqty tartý týraly aqparattyq býkletter taratty.
Aqsý qalasynda «Taza Qazaqstan» respýblıkalyq akııasy aıasynda jastar, kásiporyn qyzmetkerleri men jurtshylyqtyń qatysýymen «Taza jaǵalaý» ekologııalyq akııasy ótkizildi. Akııanyń negizgi leıtmotıvi-sý aıdyndarynyń jaǵasynda sanıtarlyq tártipti saqtaý, qoǵamdyq belsendilikti damytý jáne halyqtyń tabıǵatqa uqypty qaraýy.
«Bul akııa kóptegen adamdar úshin ózenniń ekologııalyq jaı - kúıin jaqsartý, halyqtyń nazaryn tabıǵat bergen baılyqqa uqypty qaraý jáne onymen úılesimdi ómir súrýdi úırený úshin problemaǵa aýdarý nıetinde úlgi bola alady», - dedi Aqsý qalasynyń MDM basshysy Qabyldy Álibek.
Ýsolka shaǵyn aýdanynyń shańǵy bazasynda 200-den astam jastardyń qatysýymen «Jasyl el» stýdenttik qurylys jáne jastar otrıadtarynyń Pavlodar shtaby uıymdastyrǵan «Jasyl party» jastar ekologııalyq tımbıldıngi aýqymdy ótti. Tımbıldıng aıasynda jastar baza aýmaǵyn qoqystardan tazartý boıynsha senbilik ótkizdi jáne aıaqtalǵannan keıin olar úshin kóńildi start túrinde belsendi demalys uıymdastyryldy, onda balalar bir-birimen jarysyp, árqaısysy ózderiniń dene shynyqtyrý daıyndyqtaryn kórsetti.
Ekologııalyq komanda qurý bul tabıǵı resýrstardy saqtaýǵa, ekojúıelerdi qalpyna keltirýge jáne qorshaǵan ortaǵa teris áserdi azaıtýǵa belsendi qatysý. Bul dostarymen, otbasymen nemese áriptesterimen birge tabıǵattyń sulýlyǵymen jáne onyń baılyǵymen rahattana otyryp, ashyq aýada ýaqyt ótkizý úshin jınalýǵa múmkindik, - dedi «Jasyl el» stýdenttik qurylys jáne jastar otrıadtarynyń Pavlodar shtabynyń dırektory Rýsana Sýlaımonova.
Halyq arasynda jalpy ekologııalyq mádenıetti qalyptastyrý boıynsha estafetany Ýspen aýdanynyń turǵyndary sporttyq balalar alańyn abattandyrý boıynsha «Aýylym-altyn besigim» akııasyn qoldady.
Tereńkól aýdanynda «ALDASPAN» jastar ortalyǵy Ertis ózeniniń jaǵasynda qoqystan tazartý ploggıngin uıymdastyrdy. Bul is-sharaǵa Tereńkól aýylynyń jastary, eriktileri men jurtshylyǵy qatysty, olar eki komandaǵa bólinip, plastık bótelkeler men basqa da qaldyqtardy qoqys qaptaryna jyldamdyqpen jınap, Ertis ózeniniń jaǵasyn qoqystardan tazartty. Sondaı-aq, atalǵan is-shara aıasynda «Taza aýla» akııasy ótkizildi, onda jalǵyz turatyn qarttarǵa, erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa jáne halyqtyń basqa da áleýmettik qorǵalmaǵan toptaryna aýmaqty qoqystan tazartýǵa kómek kórsetildi.
Aıta ketý kerek, «Taza Qazaqstan» respýblıkalyq akııasyna aǵymdaǵy kezeńge (aǵymdaǵy jylǵy 10 sáýirden 18 maýsymǵa deıin) memlekettik mekemeler men jeke uıymdar, sharýa qojalyqtary, jastar, volonterlik jáne úkimettik emes uıymdar, máslıhat depýtattary, PIK, MIB ókilderi tartyldy. Barlyǵy 213,0 myń adam qatysty, 276 skver, saıabaq abattandyryldy, 72 myń tonna qoqys shyǵaryldy, 29 myńnan astam aǵashtar men butalar otyrǵyzyldy.