Esimi orta ǵasyrlardan bizdiń zamanymyzǵa jetken belgili aqyn, qoǵam qaıratkeri Júsip Balasaǵun óziniń «Qutty bilik» dep atalatyn eńbeginde áıel adamdardy birneshe topqa jiktegen. Jastyq shaqtyń býymen jigitterdiń kóbisi syrtqy sulýlyqqa kóp nazar aýdaryp aldamshy sezimnen asa almaı jatady. Al syrty sulý arýlardyń ishki sulýlyǵynyń qos kezdesýi – óte sırek qubylys. Sulýlyqtyń kóp adamǵa moıyn burǵyzatyndyǵy anyq, sulýǵa úılengen azamattyń bar ómiri jaryn kúzetýmen ótedi. Bul týraly aqyn: «Sulýqumar, sulýdy ańsap sor qýma, Qyzyl júzdi sarǵaıtpa Hám qor qylma», – deıdi. Keıbireýler "qatyn alma, qaıyn al" degen baǵytty ustanyp, baı áıel alyp, daıyn ómirge kirisip ketýdi oılaıdy. Dúnıeniń bárin ózi jıǵan jardyń erine boı usynýy eki talaı. Sonyń saldarynan ol otbasynyń basshysy kim ekenin aıyrý da qıyn bolady. Sondyqtan aqyn: «Eı, tyńdaýshy baı áıelden úmitker, Quly bolyp qalma onyń, bilikti er», – deıdi. Bárinende qaıyn jurtyna shyn berilip, otaǵasyn erekshe qurmetteıtin, qonaǵyna qoly ashyq, etegi jabyq ımandy, aq nıetti, adal jar tabý qıynnyń qıyny.Sondyqtan aqyn: «Qaıyn alma, alsań naǵyz qatyn al, Adamshyldyq sińgen asyl zatyna», – dep oı qorytqan. Júsip Balasaǵun babamyz da áıeldi ımanyna, rýhanı baılyǵy men ishki jan dúnıesiniń sulýlyǵyna qarap tańdaýdy ósıet etedi. «Áıel alsań qarap al aqyldysyn, Ol seniń aqyrettik jaqyn kisiń»,– dep Shal aqyn aıtqandaı jaryq dúnıede jartymyzdy tańdaýda jańylyspaıyq.
Aıan ALDABERGENULY
"Adyrna" ulttyq portaly
