Sáken (Seıfýllın) ósek aıtýdy bilmeıtin kisi edi. Onyń bireýdi bireýge shaǵystyrǵanyn nemese bireýdi syrtynan kinálaǵanyn estigen de, kórgen de kisi joq. Ne aıtqysy kelse de ol betine aıtatyn. Kólgirsý, jalpaqtaý degendi bilmeıtin. Ósekshiniń minin týra betine basatyn...
Bir kórme kisige Sáken tákappar sııaqtanatyn edi. Keıbireýge sóıtetini ras ta bolatyn. Úlkensýdi ol qatty unatpaıtyn. Eger bireýden ondaı minez sezse, ıa unatpaıtyn bireýi bolsa, kekireıe qalatyn.
Unatpaıtyn adamymen Sáken sóılespeıtin, aralaspaıtyn. Unatatyna da sırek aralasatyn. Ózi unatatyn bireýmen kezdese qalsa, uzaq májilistesýdi jaqsy kóretin. Ondaı shaqta baısaldy keńes qozǵaýdy unatpaı, ázil, qaljyń, saýyq sııaqty kóńil kótererlik istermen ǵana otyratyn.
Sáken óz janynan áńgime aıtýǵa shorqaq bolatyn. Ol tek qysqa, kúlkili keńesti ǵana aıtatyn. Sózge sheshen emes te. Aýyzsha áńgimeleri urt, doǵal, kesek keletin. Biraq sondaı sózderi óte tapqyr, ótkir bolatyn. Tym ádemi sóılegendi jaratpaıtyn. Qarapaıym, maǵynasy ashyq sózdi jaqsy kóretin...
Sáken asa balajan adam edi. Úlkenderge «kisikıikteý» ol, bala kórse janasa, juǵysa ketetin. Týǵan inisi Májıttiń jıren shashty balalaryn emirene qushaqtap otyrǵanyn talaı kórdik. Ózi de, inisi de qara shashty Sáken nemereleriniń jıren shashtyǵyn arǵy atalaryna tartqan dep túsindiretin.
1936 jyly ózinen Aıan deıtin ul týyp, sondaǵy qýanyshyn maǵan uzaq qylyp jazǵany bar. 1937 jyldyń kókteminde týǵan ulymnyń atyn men Botajan dep qoıdym. Sodan keıin bizdiń úıge bir kelgeninde jas náresteni aldyna alyp otyryp: «Aty kim?» dedi Sáken. Men: «Botajan» degende, kúlip: «Buzaýjan dep nege qoımadyń?» dedi.
Balany Sáken ıiskeýshi edi de, súımeýshi edi. Nege deseń, ómiri kisi súıip kórgen joqpyn deıtin.
- Áıeldi she?
- Ony da...
Sáken tazalyqty asa jaqsy kóretin. «Bireýdiń úıine qydyrystap baraıyn demeımin-aý, shaqyrýsyz barsam jınaqy kezine ushyraspaı, bylyǵyp jatqanyn kórip, ekinshi ret ol úıge barýym qıyn» deıtin.
Ádemi nárseni Sáken jaqsy kórýshi edi. Sovettik qurylystyń alǵashqy kezinde Fınans narkomy bolǵan Sokolnıkovtyń áıeli, belgili jazýshy Galına Serebrıakova 1933 jyly Sákendi Moskvada úıine qonaqqa shaqyryp, ádemi qobdısha syılady. Sol úıden shyǵa bere Sáken qaǵazǵa oraǵan qobdıshany ashyp, tolǵan aıdyń sáýlesine tosty da: «Osyndaı kórkem nárseni ustaǵan áıeldiń saýsaǵyna qol tııý qandaı rahat!» dedi. Sáken sol sııaqty sándi nárseni kóbirek jınaýǵa tyrysatyn edi.
Asty Sáken tańdap, dámdisin ǵana ishetin. Tyńqııa toıýdy unatpaıtyn.
Sáken asa ýádeshil bolatyn. Ýádeli isin buljytpaı, kezinde oryndaıtyn. Eki sóz aıtpaıtyn.
Ádebıette nemese basqa máseleler jóninen aıtys-tartysqa ol sırek qatynasatyn. Qatynasqan jınalystardyń kóbinde eger bireý qytyǵyna tımese sóılemeıtin. Jazbasha bolmasa, aýyzsha aıtysqa shorqaq bolatyn. Adal synǵa ashýlanbaıtyn. Aram synnyń birazyna jaýap bermeıtin.
(Sábıt Muqanovtyń esteliginen)
"Adyrna" ulttyq portaly
