Vera Pavlovnanyń Baýkeńe jazǵan haty
Bul hat jastarǵa, jastarǵa ǵana emes kez kelgen janǵa oı salatyn, ótken ǵasyrdaǵy adamdardyń asyl sezimderin, adamgershilik qasıetterin úlgi etetin tarıhı máni bar hat. Áýeli oqyrmandy Vera Pavlovnanyń ómirbaıanymen tanystyraıyn.
Vera Pavlovna 1903 jyly Ýkraınanyń Rıhter qalasynda, saraı keńesshisiniń otbasynda dúnıege kelgen. N.V.Lysenko atyndaǵy Kıev dramalyq teatr ınstıtýtyn bitirip, aktrısa, rejısser bolǵan. Soǵys jyldary Almatyda turyp, qazaq halqynyń ómirinen «Dala batyrlary» degen fılmdi túsirýge qatysqan, Qazaq SSR-iniń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, RSFSR halyq artısi, RSFSR-diń eńbek sińirgen óner qaıratkeri atanyp, «Halyqtar dostyǵy», «Qurmet belgisi» ordenderimen marapattalǵan. «Borıs Godýnov», «Biz, orys halqymyz», taǵy basqa onshaqty fılmderdegi basty rólderdi somdaǵan. Men 1984 jyly Moskvada bolǵanymda Vera Pavlovnanyń telefon nómerin izdep taýyp, habarlasqan edim. Ol kisi: – Kelińiz. Telefon soqqanyńyzǵa óte qýanyshtymyn. Bárin aıtyp berem, – dedi. Ókinishke qaraı, kóldeneń sharýa kıligip, Vera Pavlovnaǵa jolyǵa almadym. Ataqty kınorejısser Grıgorıı Lvovıch Roaldaı kúıeýi bar áıeldiń syryn jurtqa jarııa etkenim yńǵaısyz bolar degen oımen úndemeı kelgen edim. Jaqynda 82 jastaǵy Aral teńiziniń týmasy, aýyl sharýashylyq qyzmetkeri Jasaral Ilııasov aǵamen oı bóliskenimde: – Yńǵaısyz degen de sóz bola ma? Keshegi Pýshkın, Lermontov, Týrgenev, Balýan Sholaq, Muhtar Áýezov, Ilııas Jansúgirov, t.b. kúıeýi bar áıelderdi qulaı súıgeni shyndyq qoı. Súıe bilý úshin de talant kerek, – degen soń, Baýkeń óz qolymen tabys etken Vera Pavlovnanyń hatyn oqyrman nazaryna usynǵandy jón kórdim.
«MOSKVADAN SÁLEM»
Júregimdi selt etkizip, janarymdy jalt qaratqan, asyl ardaǵym, Baýyrjanym! Senen jasyryn meniń syrym bar ma? Soǵys órtin umytýǵa bolar, mahabbat órtin umytý múmkin be? Umytatyndar onyń jalynynda janbaǵandar. Qymbattym Baýyrjan, alystasyń, amalym qansha? Kóńilim seni kúnde izdeıdi. Sen dese, meniń janym shybyn-shirkeı. Búginde daýysyńdy estý, qasyńda qatar júrý – maǵan arman. Júregimniń qylyn qozǵap, jan syrymdy túgel shertkizgen óziń ediń, asylym. Saǵan kúni-túni tileıtinim tek amandyq. Men myna jalǵannan óziń dep ótem. Keı kúnderi sen jastanǵan jastyqty, sen otyrǵan oryndyqty qushaqtap súıip, qolyńnan kitap, qalam túspeı oıǵa shomǵan sátterińdi kóz aldyma elestetip, saǵynysh-maýqymdy basam. Seni súımeý múmkin emes edi, túsinesiń be, janym... Alǵash kórgende kóp pendeniń biri dep shekemnen qaraǵanym da, jan dúnıeńdi tanyǵannan keıin pendeńe aınalǵanym da ras. Sen meniń máńgi ińkárimsiń. Sendeı erge bir men ǵana emes, búkil adam balasy ińkár. Elińdi oılap, kúrsingen sátterińdegi sulý da asqaq jan-dúnıeńdi sezingende et júregim eljirep, seni burynǵydan da súıe túskenim ózime aıan. Qymbattym, seniń «súıý de jaqsy, súıikti bolý odan jaqsy» degen sózińdi eske alyp, súıikti bola aldym ba, bola almadym ba dep te oıǵa batam. Ekeýimizdiń qolustasyp qatar júrýimizge kedergi kóp. Ókingenmen amal qansha? Áıtpese men senen bir eli de ajyramas edim. Báribir sen meniń júregimniń júregisiń. Kórispegeli kóp ýaqyt ótti. Eki kózim tórt bolyp, jolyńa qaraılaýmen júrem. Keıde moınyńa asylyp, erkelegen kezderim túsime enedi. Oıana salysymen, erkin dúnıe erkesi, saǵan qaraı qus bolyp ushqym keledi... Seni oılasam, tańym atyp, kúnim shyǵyp, aq nurdan shashý shashqandaı sheksiz qýanyshqa kenelem. Saǵan jolyqtyrǵan taǵdyryma myń-mıllıon márte rızamyn. Eligim dep erkelettiń, aqqýym dep armansyz aıaladyń. Ómir kelte bolǵanmen, meniń saǵan mahabbatym máńgilik. Tynysymsyń, jutar tańǵy jupar aýamsyń. Moskvam da sensiń. Muny men san qaıtalap aıta bergim, aıta bergim keledi, qymbattym Baýyrjan. Óıtkeni maǵan kóktemdi sen syıladyń. Qasyńda júrgende ózimdi sulý álem tórinde júrgendeı sezinetinmin. Sol úshin aldyńda sámbi taldaı ıilem. Tula boıyńnan min tappaı, qııal kóginde qalyqtaǵan kúnderim qanshama? Qınalǵan sátterimde sezim gúlin syılap, jubatqan da ózińsiń. Taýlar da alasarady, Baýyrjanym meniń, sen alasarmashy. Sen jalǵyz emessiń, eliń bar, men bar, jaýdan, daýdan qorǵaıtyn perishteń bar. Myń shúkir, kisilik-peıiliń dalańdaı keń. Meni tabyndyratyn da, saǵyndyratyn da osy uly qasıetiń. Seni oılasam, kóńilim taý-taý bulttan arylǵan kók aspandaı kúlim qaǵady. Sen ómirimniń kúnisiń. Átteń shirkin, qanatym bolsa, Almaty men Moskva arasyn jalǵap ushýdan jalyqpas edim. Saǵan bir men emes, búkil el ǵashyq. «Meni arbaǵan seniń sulý ajar-áriń emes, meni arbaǵan ár kez aq sóılegen arman-aryń», – degeniń de esimde. Meniń general-maıor ushqysh aǵam senimen Qyrymda birge demalypty. Seni tańǵajaıyp adam dep tili jetkenshe maqtap keldi. Shynynda, Baýyrjan, sen tańǵajaıyp adamsyń. Sen sóıleseń, Shostokovıchtiń jetinshi sımfonııasyn tyńdaǵandaı kóńilim ósip, shattanǵannan ándetkim keledi. Asylym meniń, saǵan degen alǵysym eshqashan taýsylmaq emes. Kún kúrkirindeı daýsyńdy estisem dep ylǵı elegzımin. Ózimdi jetektegi botańdaı sezinem. Mańdaıyń jarqyrap, kúndeı kúlip, ultyńa, urpaǵyńa uran bop, alshań basyp aman júrshi. Sen dese, men tebirenbeı, tolǵanbaı tura almaımyn. Ózińe kez bolǵanym qandaı baqyt, sen dep ómir súrý maǵan ǵajap kúsh-qaırat syılaıdy.. Qymbatty Baýyrjanym, keıde seniń aldyńda qalaı óbekteginimdi de sezbeı, sońynan sezip, shat-shadyman kúıge enetinim de bar. Meniń jan-dúnıemdi sulý etken ózińsiń... Syılasym da, syrlasym da ózińsiń. Seni oılasam, sybyzǵy-júregim saǵynysh ánin syzyltyp, armanym – aqsha bult kóńil kógimde qalyqtap, saǵan sapar shekkendeı, shaǵala – shattyǵym senen meni «kele jatyr» dep súıinshi suraǵandaı, samal jel sabyrly bol dep jubatqandaı bolady. Seni oılasam, uıqym shaıdaı ashylady. Áldeqashan qosh aıtysqan kóktemim qaıta oralǵandaı kúı keship, bólmeme syımaı, Moskva kóshelerin betaldy kezip ketkim keledi. Bala kezimde búkil adamzat balasyn asyraýshy qudiretti kúsh – eńbek ekenin erte túsinip, erte eseıgen edim. Sýretteýge til jetpes ekinshi qudiretti kúsh – mahabbat ekenin maǵan sen túsindirdiń, janymnyń jarasyn sen jazdyń. Mundaı baqyt árkimge buıyra bermeıtinin bilem. Sen bolmaǵanda ómir súrdim dep aıtýym neǵaıbyl edi. Sen maǵan máńgi óshpes nur syıladyń. Sol úshin táýbe deımin. Almatyda ótken kúnderim de esimde. Aspanǵa boı sozǵan asqaq Alataýdy bir kórgennen unatqam. Ondaǵy tabıǵat ta taza, halqyńnyń jany da taza edi. Elińniń ulylyǵyn, qasiretin senen uqtym. Eliń týraly súıispenshilikke toly lebizińdi estigende, týǵan anańdaı seni besikke bólep, ásem ánmen terbetkim keldi. Mundaı sátterde sen men úshin beıkúná sábısiń. Sendeı er týǵyzyp, qadirińdi bilgen, ulym dep súıgen týǵan halqyńnyń aldynda tizerlep basymdy ıem. Alataýdaı bıigim, Alataýdaı alybym, búgin menen alystasyń. Endigi qýanyshym – daýysyńdy estý, hatyńdy asyǵa kútý, amandyǵyńdy tileý. Súıiktim, keıde seni opasyz, bátýasyz bireýler qapyda qarmaǵyna túsire me dep qaýiptenem. Ondaı jan seniń ultaraǵyńnan sadaǵa ketsin. Abaı bolshy. Qudaıym seni keýdesi yza-kekke, qyzǵanyshqa toly zalymnan saqtaǵaı. Meniń túngi, tańǵy, kúndizgi tilegim, barlyq ýaqytta izgi sezim serigiń bolsyn, aınalańdy tek qana tárbıeli, aq nıetti jandar qorshap júrsin. Jer men kókti kúńirentip, qara bultty qaq aıyrǵan naızaǵaıdaı jarq etip, jaýymyzdy jaıratqan Baýyrjanym, qataldyq pen qamqorlyqtyń, qatygezdiktiń syryn da senen uqtym. Ózińdi jan-tánimmen súıetinimdi sen qalaı názik sezingensiń. Kóńiline qaıaý túsirmesin, ýaıymdamasyn dep tipti keıde aýyryp júrgenińdi de menen jasyrypsyń. Sony oılasam, qatty tolqyp, tebirenem, eljirep erip ketem. Ne degen tózimdi, ustamdy ediń?! Jurt arasynda meniń júzim jarqyn, ar-abyroıym asqaq bolǵanyn qaladyń, qalap qoımaı, soǵan jaǵdaı jasadyń. Ialta, Esentýkı, Latvııa kýrorttaryna alyp baryp, demaldyrǵanyń esten keter me? Meni árdaıym jas baladaı jaırańdap, kúlimdep qarsy alýshy ediń. Saparǵa shyǵarda qımaı qoshtasatynsyń. Maǵan alyp-ushyp jetetinsiń. Meni eshkim ózińdeı saǵyndyra alǵan emes. Men saǵynysh sezimin bastan keshkenim úshin baqyttymyn. Ǵashyqtyq – saǵyný, saǵyndyra bilý ekenin maǵan sen sezdirdiń. Men seniń shamdy aınala ushqan kóbelegińmin. Sen meniń kókke samǵar qanatymsyń. Esińde me, Baýyrjan, sen jazý jazyp otyrǵanyńda bólmede jalańaıaq júretin edim ǵoı. Jalańaıaq júretinim – seniń oıyń bólinbese eken degenim... Men seni súıý arqyly halqyńdy sheksiz súıdim. Jaqynda Mustafa Shoqaıdyń asyl jary Marına Iakovlevna Gorınanyń jazbasyn oqydym. Ol Mustafanyń 1941 jyly jaý qolynan qaza tapqandaǵy qaıǵysyn, 1945 jyly nemis fashısteriniń jeńilgendegi qýanyshyn jaza kelip, Berlın kóshesin aralap kele jatyp, qazaqtardyń dabyrlap sóılesken daýysyn qulaǵy shalyp, qıraǵan úıdiń qalqasynda jeńis toıyn toılap otyrǵan olardyń jandaryna jetip baryp, bárin jeńis qýanyshymen quttyqtap, óziniń Mustafanyń jary ekenin aıtqanyn, álgilerdiń biriniń: «Ol – satqyn, bizdi satyp, shet elge qashyp ketken», – degen sózin estip, ústinen bireý muzdaı sýdy quıyp jibergendeı shoshyna jırkenip, ol jerden tez qarasyn batyrǵanyn jazypty. Onyń Mustafaǵa degen saǵynyshy meni qatty qýantty. Ana qıraǵan úıdiń qalqasynda jeńis toıyn toılaǵan qazaqtarǵa ol Mustafany saǵynǵannan bardy ǵoı. Qandaı qasıetti jan?! Ekinshi meni shekten tys qýantqan Iakov Sevostıanovtyń qyzy, Álıhan Bókeıhanovtyń jary Olganyń: «Biz tek jarqyn kúnderde ǵana emes, jaýyndy, daýyldy kúnderde de birgemiz», – dep ne bir qýǵyn-súrginge tózgeni. Men ondaı qýǵyn-súrgindi bastan keshken joqpyn. Janym, asyl jarym, Baýyrjanym, ózińmen ótken jyldarym eń bir jarqyn qýanyshqa toly jyldar boldy. Esime tússe, kóńilim kúndeı kúlip, ómir súre bersem deımin. Jaz aılarynda otbasymyzben qala mańyndaǵy saıajaıymyzǵa kóshemiz. Sen qalasań, Moskvadaǵy páterimizde eki-úsh aı turyp, jazýyńdy alańsyz jazýyńa, alańsyz oı tolǵaýyńa bolady. Eshkim kedergi keltirmeıdi. Bul qaıtsem seniń tvorchestvońa sál de bolsa, kómegim tıse degen nıetim. «Ushqan uıa», «Moskva úshin shaıqas» romandaryńnyń qoljazbasymen alǵash tanysqanymda birsypyra pikir aıtyp, oı salǵanyma qýanyshtymyn. Bul týyndylar tamasha, eshýaqytta qaıtalanbas, shyndyqty shynaıy sýrettegen ozyq týyndylar. Ádebıetimizde oıdan qosýshylyq bar. Ol oqyrmandy ózinen alystatady. Qaısybir qalamger «Men kórkem shyǵarma» jazdym dep aqtalǵansıdy. Ol kóbik sóz. Avtor múmkin bolǵansha shyndyqqa jaqyndaýy kerek. Al shyndyq tereń, shyndyq baı, san qyrly. Ony sátti sýretteı alsań, shyǵarmań oqyrmannyń ystyq yqylasyna bólenedi. Seniń «Ushqan uıań», «Moskva úshin shaıqasyń» oqyrmannyń ystyq yqylasyna bólengen shyǵarmalar. Súıiktim Baýyrjanym, ańdaýsyzda renjitsem, keshir. Shamalaýymsha, kóńilińe kóleńke túsirgen kezim joq sııaqty. Ár kúni el aldynda, jora-joldastaryń arasynda syıly bolsa eken dep, qolymnan kelgenniń bárin jasap baqqanym ózińe aıan. Qaıtalap aıtam, sen meni alaqanyńa sap aıaladyń, álpeshtediń. Kishigirim túsinise almaı qalǵan sátterimizdi esepke almaǵanda kóńilimdi bir ret te qaldyrǵan emessiń. Saǵan myń-mıllıon alǵys. Alda adamzat armanynyń aq tańy, bárimizdiń baqytymyz – jetinshi qarasha uly mereke kúnimen quttyqtaımyn. Ózińniń Verań. 1.H1.1957 j.
* * *
Aqsaqal Jasaral Ilııasovtiń alǵan áseri:
– Vera Pavlovnanyń hatyn janarym jasaýrap oqydym. Sózderiniń bári keremet. Ásirese «Baýyrjan jazý jazyp otyrǵanda oıyn bólmeý úshin bólmede dybysymdy shyǵarmaı jalańaıaq júretin edim» degen sózimen-aq óziniń Baýkeńe degen súıispenshilik sezimin názik jetkizgen. Áı, Baýyrjan-aı, áı, Baýyrjan-aı! Asylyńnan alystaǵanyń qalaı seniń? Janynda bola bermediń be? Men seni bilmesem, basymdy shaıqap renjimes edim. Sen qazaqtyń múlde, múlde sırek kezdesetin HH ǵasyrdyń naǵyz azamatysyń. Boıyńdaǵy qasıet qaı qazaqta baryn tústep, bólip aıtarymdy bile almaı qınalyp otyrmyn. Sen eshkimge uqsamaıtyn erekshe jansyń. Sen qazaq halqynyń kezdese bermeıtin uly tulǵalarynyń birisiń, biregeıisiń. Seni qazaqtyń qyzynyń, qazaqtyń áıeliniń bireýi Vera Pavlovnadaı túsinip, tebirene aldy ma? Onyń tebirenip jazǵan hatyn gazetke jarııalasań, qazaqtyń jas qyzdary, jas jigitteri oılanyp, mahabbattyń ne ekenin túsinip, durys jigit, durys qyz tabýlary múmkin ǵoı. Bul – hattyń birinshi mańyzdylyǵy. Ekinshi tarıhı mańyzdylyǵy – jastar Vera Pavlovnanyń Baýyrjan Momyshulyn qalaı túsinip, qalaı baǵalaǵanyn bilip, boıyn, oıyn túzer edi...
* * *
Baýyrjan Momyshulynyń ustazy «halyq jaýy» retinde ustalyp, habar-osharsyz ketken, aqyn Táńirbergen Otarbaıulynyń qyzy, 81 jastaǵy Uljan Táńirbergenqyzynyń áseri:
– Oıpyrma-aı, ózge ulttyń áıeli qazaqtyń jigitterin qalaı qulaı súıgen, qalaı sheksiz berilgen! Bul keremet eken. Budan úlken kıno túsirýge de bolady. Basqa ulttyń qyzdary qazaqtyń jigitterin ózderinen joǵary qoıǵandaryna laıyqty sóz taba almaı otyrmyn. Ol hatty qaıta-qaıta tyńdaǵym kele beredi. Qaıta oqyshy, aınalaıyn. Kóńilim tolqyp, oıymdy bir júıege keltire almaı otyrmyn. Naǵyz bilgenim, bul Vera Pavlovnanyń mahabbaty Baýyrjan Momyshuly aǵanyń kim ekenin kórsetetin úlken, kúshti mahabbat. Hattaǵy sózderdi tyńdaǵan saıyn ómirge degen ińkárligiń arta túsedi eken. Mynandaı adamdardyń taza jan-dúnıesinen jiger alady ekensiń. Shirkin-aı, kózim kórmeıdi, áıtpese ózim oqyp raqattanar edim. Ýaqyt taýyp taǵy bir oqyp bershi, kóketaıym, janym. Bul hatta bir qudiret – naǵyz tazalyq, taýsylmas qýanysh bar.
Mamytbek Qaldybaı, baýyrjantanýshy
"Adyrna" ulttyq portaly
