Bıyl qyzdarǵa adam papılloma vırýsyna (APV) qarsy ekpe salý úshin 9 mlrd teńgege vakına satyp alynady. Bul týraly Densaýlyq saqtaý vıe-mınıstri – bas sanıtar dáriger Aıjan Esmaǵambetova aıtty, dep habarlady “Adyrna” ulttyq portaly.
Vıe-mınıstrdiń aıtýynsha, álemde adam papılloma vırýsyna qarsy vakınany shyǵaratyn 4 óndirýshi kásiporyn bar.
«Munda 2 óndirýshi 2 valentti vakınany óndiredi. Bul adam papılloma vırýsynyń 2 túrinen qorǵaıdy. Ekpeni óndiretin eldiń biri – AQSh. Olar vakınanyń 2 túrin shyǵarady: 4 valentti jáne 9 valentti. Sondyqtan búgin biz qandaı vakına satyp alatynymyzdy anyqtaımyz. Ol 4 valentti jáne 9 valentti bolýy múmkin. Jalpy 9 valentti ekpe óte tapshy jáne ony satyp alý óte qıyn», - dedi Aıjan Esmaǵambetova Senat kýlýarynda.
Odan bólek, bıyl balalardy vırýstan qorǵaý úshin bıýdjetten qomaqty qarjy qarastyrylǵan.
«2024 jylǵa adam papılloma vırýsyna qarsy vakına satyp alý úshin shamamen 9 mlrd teńge qarastyrylǵan. 175 myń (tek 11 jastaǵy, – avtor) qyzǵa 2 vakına salynady. Demek biz ekpeniń 350 myń dozasyn satyp alamyz. Alaıda bul vakına tek osy baǵaǵa (9 mlrd teńgege) satyp alynady dep aıtýǵa bolmaıdy. Sebebi vakınanyń baǵasy bizdiń erejemizge sáıkes anyqtalady. Bul baǵaǵa tender jarııalanady. Suranysqa baılanysty baǵa ne tómendeýi ne kerisinshe (kóterilýi) múmkin», - dedi vıe-mınıstr.
Aıta keteıik, APV – álemdegi eń kóp taralǵan vırýs. Onyń kóptegen túri bar. Búginde zerttelgen shtamdarynyń ózi 200-den asady. Eń qaýipti túri – 16 jáne 18-tıptegi vırýs. Mundaı onkogendi vırýstar jatyr moıny men výlvada, er adamnyń jynys múshesi men shyryshty qabaty bar basqa da organdarynda obyr aýrýyn týǵyzady.
APV-dan qorǵanýdyń jalǵyz joly – vakına salǵyzý. Ol ǵylymı turǵyda dáleldengen.
